Eesti Rahvusmeeskoor on üks tuntumaid ja mainekamaid meeskoore maailmas. Koori asutas 1944. aastal eesti koorimuusika suurkuju Gustav Ernesaks. Järgnevatel aastakümnetel on koori juhatanud Harald Uibo, Uno Järvela, Olev Oja, Kuno Areng, Ants Üleoja, Ants Soots, Kaspars Putniņš jt. Alates hooajast 2011/2012 on koori kunstiline juht ja peadirigent Mikk Üleoja.
Rahvusmeeskoori repertuaar ulatub gregoriaani laulust 21. sajandi muusikani. Eesti heliloojate kõrval on koorile muusikat loonud sellised maailmanimed, nagu Dmitri Šostakovitš, Otar Taktakišvili, Gavin Bryars ja Giovanni Bonato.
Pidevalt Eesti Rahvusringhäälingule salvestav koor on teinud koostööd ka firmadega Deutsche Grammophon, Sony, Finlandia, Alba Records, GB Records, Virgin Classics, Aurora Ondine ja Toccata Classics.
2004. aastal võideti koorimuusika kategoorias Eesti esimese Grammy Sibeliuse kantaatide salvestise eest firmale Virgin Classics, kaastegevad tütarlastekoor Ellerhein, ERSO ja dirigent Paavo Järvi. Viimasel kaheksal aastal on kooril valminud kuus CD-plaati, millest esimene Galina Grigorjeva autoriplaat “In paradisum” pälvis 2015. aastal Eesti muusikaauhindade galal parima klassikaalbumi tiitli. 2016. aastal ilmus Aurora kaubamärgiga plaat “Te lucis ante terminum” norra helilooja Henrik Ødegaardi loominguga. Sony märgiga on 2018. aasta album Šostakovitši 13. sümfooniaga, kaastegevad Dresdeni Filharmoonikud ja dirigent Michael Sanderling. Ondine välja antud albumil kõlab Sibeliuse “Kullervo”, kaastegev Soome Raadio sümfooniaorkester ja dirigent Hannu Lintu. Rahvusmeeskoori plaadil “REGIRAM” kõlavad koori ning ansamblikoosseisu Celia Roose, Tuule Kann ja Robert Jürjendal esituses regilaulude seaded.
Plaadifirmal Toccata Classics valmis 2022. aasta novembris Galina Grigorjeva muudetud kordusplaat “In paradisum”, millel kõlavatest teostest pool on salvestatud uuesti. Helikandjal esitavad Grigorjeva loomingut Eesti Rahvusmeeskoor, tšellist Theodor Sink, dirigent Mikk Üleoja.
Ilmumist ootavad albumid itaalia heliloojate Giovanni Bonato ja Giovanni Gabrieli teostega ning Baltimaade heliloojate Erkki-Sven Tüüri, Pēteris Vasksi ja Justė Janulytė loominguga.
Eesti Rahvusmeeskoor on oma pika ajaloo jooksul andnud üle 7000 kontserdi alates Eestist kuni Põhja-Ameerika ja Aasiani. EV100 programmi raames toimusid hooaegadel 2017/2018 ja 2018/2019 kontserdid Belgias, Leedus, Hiinas, Hongkongis, Singapuris ja Jaapanis. 2019. aasta veebruaris esines koor Strasbourgis, aprilli lõpus Moskvas, septembris Linzis ja oktoobris Zürichis. Viimane välisreis oli kooril Vilniusesse, kus osaleti mainekal GAIDA kaasaegse muusika festivalil.
2015. aastal omistati Eesti Rahvusmeeskoorile ja Mikk Üleojale riigi kultuuripreemia avalikkuse ette jõudnud väljapaistvate tööde eest.
Mikk Üleoja on lõpetanud 1997. aastal Eesti Muusikaakadeemia prof Ants Üleoja dirigeerimisklassis ja kaitsnud samas 2004. aastal muusikamagistrikraadi (juhendaja prof Toomas Siitan). Ta on laulnud Maailma Noortekooris (1989–1992), Eesti Rahvusmeeskooris (1994–1996), Eesti Filharmoonia Kammerkooris (1996–2000) ning gregooriuse laulu ansamblis Vox Clamantis (1998–2011).
Mikk Üleoja on olnud Püha Miikaeli poistekoori dirigent, kammerkoori Mattone ja Kaarli koguduse kontsertkoori peadirigent ning õpetanud dirigeerimist Viljandi Kultuuriakadeemias. Aastail 1998–2011 oli ta Eesti Filharmoonia Kammerkoori koormeister. Alates hooajast 2011/2012 on Mikk Üleoja Eesti Rahvusmeeskoori kunstiline juht ja peadirigent.
Mikk Üleoja dirigeerimisel on ilmunud seitse plaati, millest neli – Galina Grigorjeva autoriplaadid „In paradisum“ (2014, 2023), Henrik Ødegaardi autoriplaat „Te lucis ante terminum“ (2016) ja „REGIRAM“ (2019) – on salvestatud Eesti Rahvusmeeskooriga. Eesti Filharmoonia Kammerkooriga salvestatud plaat „Luule, see ei tule tuulest“ (2007) sai Eesti Kultuurkapitali 2007. aasta preemia ning salvestis nimetati aasta parimaks kooriplaadiks. Galina Grigorjeva autoriplaat „In paradisum“ võitis 2015. aasta Eesti muusikaauhindade jagamisel aasta klassikaalbumi tiitli.
Mikk Üleoja on aasta dirigent 2014.
2015. aastal omistati talle ja Eesti Rahvusmeeskoorile riiklik kultuuripreemia avalikkuse ette jõudnud väljapaistvate tööde eest.
