Organisatsioonist

Eesti suurim kontserdikorraldaja SA Eesti Kontsert on 1941. aaastal loodud Eesti Riikliku Filharmoonia järeltulija.
Eesti Kontsert tegutseb laial muusikalisel alal, hõlmates sümfoonilist ja kammermuusikat, džässi, koorimuusikat ning elektroonilis-akustilist muusikat.

Missioon

Eesti Kontserdi missioon on pakkuda kõrgetasemelisi muusikaelamusi kõikjal Eestis ja aidata muusikutel jõuda laiema publikuni.

Eesti Kontserdi arengukava 2022–2026

Kontsertide korraldamine

Eesti Kontsert korraldas kuni 2020. aastani, mil maailmas puhkes viiruspandeemia, aastas ligemale 1300 kontserti, nii Eestis kui ka välismaal; nendest u 300 koolikontserti.

Alates 2020. aastast on valitsuse määrustega kehtestatud piirangud oluliselt mõjutanud Eesti Kontserdi põhitegevust; tuntav on olnud ka reisipiirangute mõju. 2021. aastal ei saanud plaanitud mahus toimuda ka Eesti Rahvusmeeskoori ja Hortus Musicuse kontserdid välismaal.

Eesti Kontserdi aastaraamat 2021

Festivalid

Eesti Kontsert korraldab rahvusvahelisi muusikafestivale: Saaremaa ooperipäevad, Pärnu ooperipäevad, Haapsalu Valgete Ööde festival, festival O/Padise, suvefestival “Seitsme linna muusika”, Jõhvi balletifestival, festival “In horto regis”, MustonenFest, Tallinn A Cappella, Festival TUBIN, festival KLAVER.

Eesti Kontserdi festivalid

Kontserdisaalid

SA Eesti Kontsert haldab Eesti suuremaid kontserdisaale: Estonia kontserdisaali Tallinnas, Vanemuise kontserdimaja Tartus,
Pärnu kontserdimaja ja Jõhvi kontserdimaja. Kaasaegsete interjööride ja suurepärase akustikaga saalid mahutavad ligikaudu tuhat inimest.

Ajaloost

4. veebruaril 1941 loodi ENSV Riiklik Filharmoonia. Järgnenud sõjaaastail Riikliku Filharmoonia järjepidevus katkes, kuid sellest hoolimata toimus vilgas kontserttegevus, kuni okupatsioonioht sundis enamuse eesti tegevmuusikustest kodust lahkuma.

Novembris 1944 taastati ENSV Riiklik Filharmoonia. Asutuse juhiks sai näitleja ja lavastaja Paul Varandi, kunstiliseks juhiks Gustav Ernesaks. Filharmoonia käsutuses olevad ruumid asusid Draamateatris, Tallinna Kunstihoones, Kopli rahvamajas, Nõmme kinos ning mujal Tallinnas.

Lisaks Gustav Ernesaksa meeskoorile võeti Filharmoonia alla ka Alfred Karindi juhitud Tallinna Naislaulu Seltsi koor ja Vladimir Sapožnini džässorkester, puhkpilliorkester , mis hiljem reorganiseeriti estraadiorkestriks. Katsete alusel võeti tööle ka 60 mitmesuguse profiiliga esinejat mustkunstnikust karutaltsutajani. 13. juuli 1946 avati kontserdiga taastatud Estonia kontserdisaal (dirigent Sergei Prohhorov, kõlas H. Elleri “Pidulik avamäng”, A. Kapi sümfoonia nr 2). Estonia teatrimajas said tööruumid nii Filharmoonia administratsioon kui ka ENSV Riiklik Meeskoor.

1950. aastail kujunes välja Filharmoonia kunstiline koosseis, kollektiivideks jäid meeskoor, estraadiorkester ja rahvatantsurühm, koosseisulisteks solistideks Ellen Laidre, Vera Potešina, Nadežda Anniko, Ines Rannap, Vladimir Sapožnin, Roland Pikhof.

1972. aastal arvati Filharmoonia koosseisu Andres Mustoneni asutatud vanamuusika-ansambel Hortus Musicus.

30. septembril 1989 asendati ENSV Riiklik Filharmoonia riikliku kontserdiorganisatsiooniga Eesti Kontsert (1997. aastast Riigietendusasutus Eesti Kontsert). Eesti Kontserdi direktorina jätkas Oleg Sapožnin, alates 1993. aastast Enno Mattisen ning 1999. aasta sügisest Aivar Mäe.

1. veebruaril 2014 muudeti Eesti Kontserdi omandivormi ning tegevust alustas SA Eesti Kontsert.

Loomenõukogu

Kertu Orro
Maarit Kangron
Madli-Liis Parts
Madis Kolk
Riina Rõõmus
Jaak Sooäär
Sten Lassmann
Jaan-Eik Tulve
Kristjan Hallik
Toomas Velmet

Kinnitanud SA Eesti Kontserdi nõukogu 27.09.2019 protokolliga nr 3

Sihtasutuse nõukogu

Nõukogu esimees Toomas Siitan
Nõukogu aseesimees Ivo Lille
Nõukogu liige Olari Elts
Nõukogu liige Tarvi Sits
Nõukogu liige Andres Kaljuste
Nõukogu liige Elina Kink

SA Eesti Kontsert nõukogu 2021. aasta tegevusaruanne

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega.