Sel hooajal oma 80. sünnipäeva tähistanud Eesti Rahvusmeeskoor on üks tuntumaid ja mainekamaid meeskoore maailmas. Algselt à cappella teoseid esitanud meeskoor on kasvanud kogu maailmas tuntud professionaalseks kollektiiviks, kelle tegevuses on tähelepanuväärne osa suurvormide ettekannetel.

Koori asutas 1944. aastal eesti koorimuusika suurkuju Gustav Ernesaks. Järgnevatel aastakümnetel on koori juhatanud Harald Uibo, Uno Järvela, Olev Oja, Kuno Areng, Ants Üleoja, Ants Soots, Kaspars Putniņš jt. Alates hooajast 2011/2012 on koori kunstiline juht ja peadirigent Mikk Üleoja. 

Rahvusmeeskoori repertuaar ulatub gregoriaani laulust 21. sajandi muusikani. Pidevalt Eesti Rahvusringhäälingule salvestav koor on teinud koostööd ka firmadega Deutsche Grammophon, Sony, Finlandia, Alba Records, GB Records, Virgin Classics, Aurora Ondine, Toccata Classics, SOOND ja Chandos Records.

2004. aastal võideti koorimuusika kategoorias Eesti esimene Grammy Sibeliuse kantaatide salvestise eest firmale Virgin Classics, kaastegevad tütarlastekoor Ellerhein, ERSO ja dirigent Paavo Järvi. Alates 2015. aastast on kooril valminud seitse CD-plaati, millest esimene Galina Grigorjeva autoriplaat „In paradisum“ pälvis samal aastal Eesti muusikaauhindade galal parima klassikaalbumi tiitli.

Viimase kahe aasta jooksul on meeskooril ilmunud kolm albumit: 2023. aastal „Galina Grigorjeva muusikat meeskoorile“ (Toccata Classics) ja „Baltic Contrasts“ (SOOND). 2024. aasta mais üllitas plaadifirma Chandos Records helikandja, kus Arvo Pärdi teost „De profundis“ ja Šostakovitši 13. sümfooniat esitavad Rahvusmeeskoor ja BBC Filharmoonikud John Storgårdsi käe all. See plaat valiti 2025. aasta Eesti Muusikaauhindade nominendiks.

Eesti Rahvusmeeskoor on oma pika tegutsemisaja jooksul andnud üle 7000 kontserdi alates Eestist kuni Põhja-Ameerika ja Aasiani. 2024. aastal käidi esinemas Saksamaal ja Soomes, 2025. aasta veebruaris esines Rahvusmeeskoor Jaapanis, andes Tokyos a cappella kontserdi ja osaledes Šostakovitši 13. sümfoonia ettekannetel.

2015. aastal omistati Eesti Rahvusmeeskoorile ja Mikk Üleojale riigi kultuuripreemia avalikkuse ette jõudnud väljapaistvate tööde eest.

Mikk Üleoja on lõpetanud 1997. aastal Eesti Muusikaakadeemia prof Ants Üleoja dirigeerimisklassis ja kaitsnud samas 2004. aastal muusikamagistrikraadi (juhendaja prof Toomas Siitan). Ta on laulnud Maailma Noortekooris (1989–1992), Eesti Rahvusmeeskooris (1994–1996), Eesti Filharmoonia Kammerkooris (1996–2000) ja gregooriuse laulu ansamblis Vox Clamantis (1998–2011).

Mikk Üleoja on olnud Püha Miikaeli poistekoori dirigent, kammerkoori Mattone ja Kaarli koguduse kontsertkoori peadirigent ning õpetanud dirigeerimist Viljandi Kultuuriakadeemias. Aastail 1998–2011 oli ta Eesti Filharmoonia Kammerkoori koormeister. Alates hooajast 2011/2012 on Mikk Üleoja Eesti Rahvusmeeskoori kunstiline juht ja peadirigent.

Mikk Üleoja dirigeerimisel on ilmunud kaheksa plaati, millest viis – Galina Grigorjeva autoriplaadid „In paradisum“ (2014) ja „Galina Grigorjeva muusikat meeskoorile“ (2023), Henrik Ødegaardi autoriplaat „Te lucis ante terminum“ (2016), „REGIRAM“ (2019) ja „Baltic Contrasts“ (2023) – on salvestatud Eesti Rahvusmeeskooriga. Eesti Filharmoonia Kammerkooriga salvestatud plaat „Luule, see ei tule tuulest“ (2007) sai Eesti Kultuurkapitali 2007. aasta preemia ning salvestis nimetati aasta parimaks kooriplaadiks. Galina Grigorjeva autoriplaat „In paradisum“ võitis 2015. aasta Eesti muusikaauhindade jagamisel aasta klassikaalbumi tiitli.

2014 Eesti kooriühingu aastapreemia – aasta dirigent.
2015 koos Eesti Rahvusmeeskooriga riiklik kultuuripreemia avalikkuse ette jõudnud väljapaistvate tööde eest
2024 Valgetähe IV klassi teenetemärk

Facebook Instagram Youtube