Maailma parim orkester, Royal Concertgebouw Orchestra, tuleb enneolematu turneega Eestisse

Ajakirja Gramophone poolt maailma parimaks orkestriks tunnistatud Royal Concertgebouw Orchestra tähistab tänavu 130. tegutsemisaastat ning jõuab sel puhul lõpule kontsertreiside sarjaga “RCO meets Europe”. Enneolematu turnee käigus annab hinnatud orkester meeldejääva kontserdi ka Eestis.

Kontsertreiside sari sai alguse 2016. aastal ning selle raames külastab orkester kõiki Euroopa Liidu liikmesriike. Tänavu saab sari lõpuakordi ning orkester annab meeldejäävad kontserdid Küprosel, Poolas, Leedus, Lätis, Soomes, Rootsis, Taanis ja Horvaatias. Eesti publikule esineb maailma hinnatuim orkester 9. novembril Tallinnas Estonia kontserdisaalis.

Orkester on võtnud südameasjaks noorte muusikute kaasamise ning turnee jooksul viiakse läbi kaasamisprojekt “Side by Side” – igas külastatavas riigis esitab maailmakuulus Royal Concertgebouw Orchestra ühe teose kohalike noorte muusikutega. Eestis saavad legendaarse orkestriga koos musitseerida Tallinna Muusikakeskkooli Sümfooniaorkestri noored.

Piletid Royal Concertgebouw Orchestra kontserdile tulevad müügile 25. septembril kell 12. Kontserti korraldab Eesti Kontsert.

Foto autor: Anne Dokter

Eesti Rahvusmeeskoor esineb esmakordselt oma pika ajaloo jooksul Jaapanis. 12.-29. septembrini toimuva kontserdireisi jooksul tähistatakse Eesti 100. aastapäeva, antakse mitmeid a cappella kontserte, osaletakse suurvormi ettekannetel ning antakse panus ülemaailmse koristuspäeva õnnestumiseks.

Rikkaliku kontsertreisi sissejuhatuseks annab rahvusmeeskoor 13. septembril Toride linnas kaks meeleolukat koolikontserti. 15. septembril osaleb koor aga ülemaailmsel koristuspäeval, millele pannakse pärastlõunal muusikaline punkt.

Rahvusmeeskoori turneeprogrammi mahub ühtekokku seitse a cappella kontserti, kus kantakse ette nii maailma suurte heliloojate kui ka Eesti heliloojate loomingut. Esitamisele tulevad Felix Mendelssohn Bartholdy, Franz Schuberti, Sergei Rahmaninovi, Ko Matsushita, Naoki Nishimura ja Giovanni Bonato teosed. Kontsertide teises pooles kõlab armastatud helilooja Veljo Tormise looming. Kontsertidel juhatab koori peadirigent Mikk Üleoja, kaastegevad on Jaapani flötist Noriko Takaichi ja meie tšellist Aare Tammesalu.

21. ja 22. septembril esitavad Eesti Rahvusmeeskoor ja Jaapani ringhäälinguorganisatsiooni sümfooniaorkester (NHK Symphony Orchestra) peadirigent Paavo Järvi dirigeerimisel Tokyo NHK kontserdimajas Jean Sibeliuse loomingut. Kontserdil kõlavad kantaadid „Laulu Lemminkäiselle“, „Sandels“ja „Finlandia“ ning soomlaste rahvuslik uhkus „Kullervo-sümfoonia“(solistid Johanna Rusanen ja Ville Rusanen).

Mainekas ja tunnustatud NHK sümfooniaorkester loodi 1926. aastal ja oma pika tegutsemisaja jooksul andnud kontserte nii Euroopas, Ameerika Ühendriikides kui ka Aasias. 2015. aasta sügisest on orkestri peadirigent Paavo Järvi.

2004. aastal võitsid maestro Paavo Järvi, Eesti Rahvusmeeskoor, tütarlastekoor Ellerhein ja ERSO Sibeliuse kantaatide salvestusega Eesti esimese Grammy. „Kullervo“ on teos, mida rahvusmeeskoor on esitanud korduvalt üle kogu maailma, viimati märtsikuus Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks Hongkongi kunstide festivalil. Maestro Paavo Järviga seob Rahvusmeeskoori pikaajaline ja tihe koostöö, koos on esinetud ning nii Euroopas kui USAs.

Jaapani turnee jooksul annab Eesti Rahvusmeeskoor 11 kontserti.

———

Silver Kuusik
Eesti Kontsert
silver.kuusik@concert.ee

Sügishooajal rõõmustab Eesti Kontsert publikut uute kontserdisarjadega, mis pakuvad rännakuid kaugetesse aegadesse, paitavad kõrva kaunite romanssidega, seovad üheks muusika ja tehnoloogia tippsaavutused ning pakuvad põnevat elamust alateadvuse ja muusika ühendamisel.

Sügishooajal avab äsja renoveeritud Maarjamäe lossis uksed romantiline vene salong, kus põimitakse kokku sõna- ja helikunst, luues atmosfääri, mis pakub elamusi nii silmale kui ka kõrvale. Vene romanss on sümbioos vene heliloomingust ning luulest. Publikuni jõuab muusika ja poeesia imeline sulam, milles kehastub ehtne vene hing – see kaebleb ja kahetseb, juubeldab ja kannatab, valutab maailma pärast südant ja naudib põhjani oma hingevalu. Ometi ei mõju muusika ülepaisutatult ega ebausutavalt, vastupidi, see on erakordselt siiras ja sugestiivne.

Kontserdisarja avaõhtul, 15. septembril kell 17 esitavad Priit Volmer, René Soom ja Jaanika Rand-Sirp Sviridovi, Tšaikovski, Dargomõžski, Rahmaninovi laule, aga ka vene rahvamuusikat. Seda kontserti on igati sobilik nimetada muusikaliseks etenduseks oma ajastu salongi võtmes, rahvusooperi suurepärased solistid Priit Volmer ja René Soom on igati veenvad ja nauditavad laval ka näitlejatena.

Sarja „Vene salong“ teine kontsert toimub Maarjamäe lossis 1. detsembril ning siis esitab romansse tenor Vjatšeslav Reznitšenko, luulet loeb Jaak Jõekallas ning klaveril musitseerib Riina Pikani. Kõlavad Rahmaninovi, Tšaikovski, Fomini, Prozorovski, Vertinski romansid ning Puškini ja Severjanini luule. Vjatšeslav Reznistšenko on kõrgelt hinnatud rahvusvaheliste konkursside laureaat, keda on esile tõstetud just vene romansside tundeküllase esitajana. Jaak Jõekallas lisab aga võimeka näitleja ning lauljana romansikontserdile poeesianüansi. Publiku ette jõuab meeldejääv sümbioos muusikast ja luulest kogu selle rikkuses ning ilus.

Sarja järgmised kaks kontserti jõuavad Maarjamäe lossis publiku ette kevadhooajal. Kontserdisari valmib koostöös Eesti Ajaloomuuseumiga.

Eesti sajanda sünnipäeva puhul jõuab kuulajate ette kontserdisari „Eesti ajastud“, mis käsitleb olulisi perioode meie maa ajaloos ning muusikat, mis on kodumaal kõlanud. Eesti Ajaloomuuseum juhib kontsertidel tähelepanu mõnele tutvustatava perioodi iseloomulikule esemele. Sõnalise sissejuhatuse kultuuri- ja muusikaruumi teeb igal kontserdil ajaloolane Jaak Juske.

Uus kontserdisari võtab esimesena luubi alla Rootsi aja. 20. septembri õhtul kell 19 esineb Tallinnas Suurgildi hoones ansambel Triskele, kes tutvustab rootsi ja rannarootsi muusikat, mille mõjud on meie rahvamuusikas, eriti Lääne-Eestis ja saartel, laialt levinud. Ansambel on 20 tegutsemisaasta jooksul töötanud läbi erinevate maade ja rahvaste muusikatraditsioonid, loonud oma unikaalse kõlapildi ning muljetavaldava pillikogu. Lisaks rahvapärasele laulmisviisile kõlavad eesti, aga ka Euroopa keskaja instrumendid.

Sarja teine kontsert on publiku ees 22. novembril, kui Suurgildi hoones esineb hansa-aja muusikaga ansambel Rondellus. Kavas on muusika, mis kõlas hansaliidu aegadel nii Tallinna kaupmeeste gildides kui ka tänavatel. Nii nagu kaupmehed rändasid ühest maailma otsast teise, nii oli parim muusika renessansiaegses Euroopas rahvusvaheline. Kuigi tolle aja inimesel ei olnud kasutada meiega võrreldavaid transpordi- ja kommunikatsioonivahendeid, levisid kõige tuntumad laulud üle merede, maade ja riigipiiride. Nii võib mõnest populaarsest meloodiast leida versioone kümnetes erinevates väljaannetes ja käsikirjades üle terve Euroopa. Sageli inspireerisid need viisid heliloojaid omi seadeid looma ja nii on meloodia algset autorit mõnikord lausa võimatu kindlaks teha.

Kevadhooajal saavad kuulajad sarjas „Eesti ajastud“ osa venestusperioodi muusikast ning ärkamisaegsest koorimuusikast. Kontserdisari valmib koostöös Eesti Ajaloomuuseumiga.

Alateadvus ja tehnoloogia sümbioosis muusikaga

Kontserdisari „Mängud alateadvusega“ ühendab muusika psühholoogia ja ajuteadusega. Eesti inimene huvitub enesearengust, vaimsest tervisest ja hakkamasaamisest elus ning nüüd seotakse psühholoogia muusikaga. Uues sarjas on muusika ja sõnumi vastuvõtuks loodud head tingimused, kus kõik segav on viidud miinimumini.

Sarja esimene osa kannab pealkirja „Muusika ja aju“ ning jõuab publiku ette 24. oktoobril kell 19 Vaba Lava saalis, kus ajuteadlane Jaan Aru räägib huvitavaid ja naljakaid lugusid sellest, kuidas meie aju toimib. Toredaid näiteid ja võrdlusi jagub nii tuntud inimeste kui ka laste ja loomade kohta. Aru viib kohapeal publikuga läbi ka eksperimente. Muusikat teevad Silvia Ilves tšellol ja hollandi viiuldaja ning uue festivalisuuna edukas korraldaja Anastasia de Haan. Muusikast ja lugudest on moodustatud sisulised paarid, mida ilmestab visuaal. See on omamoodi sissejuhatus järgnevatele kontsertidele, mis toimuvad koostöös Muusikateraapia Keskusega.

Hooaja jooksul on tulemas kuus kontserti, mille muusika paneb jooksma elavad kujutluspildid: „Skrjabin – värvid ja ekstaas“, „Bach ja marimba – meditatsioon“, „Chopin ja Liszt – romantism ja tunded“, „Beethoven – revolutsioon ja dramatism“, „Kodumaastikud“, „Helirännakud ruumis – džäss-vokaal-improvisatsioon“. Esinejateks on valitud need, kes kõige eredamalt seda muusikat teevad.

Igale kontserdile teeb sissejuhatuse muusikaterapeut Alice Pehk, kes viib kuulajad muuhulgas vastuvõtlikumasse, teadvust avardavasse seisundisse, mis võimaldab paremini iseendasse vaadata, ulatudes teadvuse sügavamate kihtideni, kuhu argirütmis ei pruugi küündida.

Kontserdisari „Tehnoloogia“ toob aga publiku ette kaksikpaketi: uusimad tehnoloogilised lahendused ja nendega koos loodud või haakuv muusika.

Sarja avapäeval, 8. novembril, on Estonia kontserdisaalis avatud tehnoloogianäitus, kus tutvustatakse Eestis tegutsevate tehnoloogiafirmade põnevaid tooteid. Näitusel on mitu alajaotust: teadus, mängud, muusika, õpe. Kõiki eksponaate saab ise proovida ja nendega midagi kohapeal ka valmis teha (nt 3D printimine, mõtte abil roboti juhtimine, virtuaalreaalsusprillide uute võimaluste katsetamine jpm). Koolidel on võimalik eelregistreerimisega tulla ka klasside kaupa. Fuajees liugleb ringi ja tervitab rahvast Hansabi robot, kes hakkab mängima halastajaõde ja laulma elektroonilises ooperis. Audiokinetica esitleb aga trummi, mida mängib tehisintellekt. Näitus on kõigile tasuta.

Kuna selle sarja kontserdid on loomult väga erinevad, toimuvad need erinevates Tallinna saalides: Erinevate Tubade Klubis, Telliskivi keskuse Mustas saalis, Kultuurikatlas, Estonia kontserdisaalis.

Sarja avab 8. novembril kell 18 Estonia kontserdisaalis kontsert „Vaata enda ümber, vaata enda sisse“, kus musitseerib ansambel U: ning elamust pakub virtuaalreaalsus. Eesti heliloojad Tatjana Kozlova-Johannes, Märt-Matis Lill ja Liisa Hirsh kirjutavad ansamblile U: kohaspetsiifilised teosed, mis on inspireeritud valitud kohtadest Eesti looduses. Need kohad filmitakse 360 kraadi kaamerate abil ning materjalist sünnib koos muusikaga hoolikalt kujundatud terviklik kunstiteos. Publik saab kontserdil kasutada VR-peaseadmeid, mille abil on kuulajatel võimalik viibida looduses, kaugel kontserdisaalist – vaadata ringi, vaadelda detaile, süveneda valguse vahetusele ning kohtade meeleoludele. Samas mängivad U: muusikud kontserdisaalis kohapeal ning kuulajaid ümbritsevad ka eelsalvestatud või elektrooniliselt kujundatud helid. Tulemus on mitte pelgalt põnev eksperiment, vaid sügav, sissepoole suunduv ja kunstiliselt tugev personaalne kogemus.

Sarja järgmised kontserdid on publiku ees kevadhooajal.

Foto: Ansambel Triskele

——

Silver Kuusik
Eesti Kontsert
silver.kuusik@concert.ee

 

 

Teadaolevalt esimese festivalina Eestis saab Saaremaa Ooperipäevadel toimunust ülevaate läbi leedu kunstniku joonistuste.

MEDILĖ ŠIAULYTYTĖ on Roomas elav ja töötav Leedu teatri- ja kostüümikunstnik kes viljeleb ainulaadset kunstireportaažide žanri. Ta on lõpetanud Roomas Itaalia Rahvusliku Kinematograafiakooli ning Leedu Kunstiakadeemia teatrikunstniku erialal. 2010 ja 2015 võitis ta Leedu teatri aastaauhinna.

Medile viibis Saaremaa Ooperipäevadel koos Shanghai Ooperiteatriga ning jäädvustas 47 pildil kõik enda ümber toimuva, nii laval, lava taga kui ka Ooperipäevade „köögipoolel“. Tema joonistatud pildid kingitakse festivali lõpul ooperipäevade toetajatele ning koostööpartneritele.

Medile joonistustega saab tutvuda siin: JOONISTUSED

www.medile.me

Ooperipäevade kavaga saab tutvuda siin: https://www.saaremaaopera.com/

Pidevalt täienev Ooperipäevade fotoblogi asub aadressil: https://bit.ly/2JA72WR

Fotod: Gunnar Laak, salasõna: sop2018

Lauri Aav
Eesti Kontsert
50 22 177
lauri.aav@concert.ee
www.concert.ee
skype: lauriaav

Esmakordselt on Ooperipäevadel kaks külalisteatrit.  Läinud nädalal vaimustas publikut eksootiline Shanghai ooperiteater, kelle etendustel viibisid nii Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid kui ka peaminister Jüri Ratas.
Tänasest on Saaremaal Ungari Riigiooper. Ungarlaste kavas on Mozarti „Figaro pulm“, Verdi „La Traviata“ ning Johann Straussi „Mustlasparun“.  Ooperipäevad lõpetab laupäeval traditsiooniline Alexela Ooperigala, kus kõrvuti Ungari Riigiooperiga osalisteks ka Shanghai ooperiteatri solistid. Ungarlaste ja Hiina solistide esituses on muuhulgas kavas numbrid Evald Aava „Vikerlastest“, Eesti esimesest ooperist, mille esietendusest möödub tänavu septembris 90 aastat.
Ooperipäevade kavaga saab tutvuda siin: https://www.saaremaaopera.com/
Pidevalt täienev Ooperipäevade fotoblogi asub aadressil: https://bit.ly/2JA72WR
Fotod: Gunnar Laak, salasõna: sop2018

Lauri Aav
Eesti Kontsert
50 22 177
lauri.aav@concert.ee
www.concert.ee
skype: lauriaav

PRESSITEADE 24.07.2018

Kahe nädala jooksul annavad Baltimaade suurimal ooperifestivalil külalisetendusi Shanghai ooperiteater, Ungari Riigiooper ja Teater Vanemuine

Eesti Kontserdi juhatuse liige Jüri Leiten on uhke oma meeskonna ja koostööpartnerite üle, kes on suutnud ehitada 2 nädalaga suure ooperiteatri, mis vastab absoluutselt rahvusvahelistele ooperiteatrite nõudmistele. „Publiku tsooni on püstitatud kauneimad paviljonid, et meie arvukas publik saaks nautida ooperimaagiat ja imelist Kuressaare lossi ajaloolist atmosfääri. Me oleme valmis maailma ooperisündmuseks kuumas Saaremaa suves“ kinnitab Leiten.
Ka Shanghai ooperiteatri 225 liikmeline trupp on pärast  50 tundi väldanud lennu- ja merereisi kaks päeva Saaremaal aklimatiseerunud, saaliproove teinud ning etendusteks igati valmis, sõnas teatri muusikajuht ja dirigent Xu Zhong. Hiina rahvusvaheliselt maineka teatri esituses jõuab Saaremaa lavalaudadele nii klassikat kui ka uudisteoseid. Nautida saab Georges Bize’t ooperit “Carmen”, kus teeb kaasa ka Saaremaa lastekoor, suurejoonelist tantsugalat „Mere unelm“ ning Wen Deqingi moodsat ooperit “Riskantne mäng”, mida on lisaks esietendusele Amadeuse festivalil Genfis mängitud ka Savonlinna ooperipäevadel ning Londonis.   Shanghai ooperiteater on kujunenud juhtivaks institutsiooniks esituskunstides nii Shanghais kui ka kogu Hiinas. Alates asutamisest on ooperiteater pälvinud 67 preemiat nii kodus kui välismaal 47 eri produktsiooni eest.
Teise külalisena astub sel pühapäeval noore ooperipubliku ette teater Vanemuine, kel kavas Tauno Aintsi lasteooper „Guugelmuugelpunktkomm“.  Ooperi lavastajaks on mullu Saaremaa ooperipäevadel etendunud Rein Rannapi ooperi „Nurjatu saar“ peaosaline Marko Matvere.

Järgmisel nädalal on ooperipäevade külaliseks  Ungari Riigiooper, kes maandub Kuressaarde Nordica erilendudega otse Budapestist. Ungarlaste kavas on Mozarti „Figaro pulm“, Verdi „La Traviata“ ning Johann Straussi „Mustlasparun“.  Ooperipäevad lõpetab järgmisel laupäeval traditsiooniline Alexela Ooperigala Ungari Riigiooperi poolt, kus osalisteks ka Shanghai ooperiteatri solistid. Ungarlaste ja Hiina solistide esituses on muuhulgas kavas numbrid Evald Aava „Vikerlastest“, Eesti esimesest ooperist, mille esietendusest möödub tänavu septembris 90 aastat.

Täna avatakse ooperipäevad kell 12 Kuressaare lossi ooperimajas, kus Eesti Kontsert kirjutab alla lepingu 2019. aasta ooperipäevade külalisteatri, „Moskva Helikon Opera“ juhi Dmitri Bertmaniga.  Esmakordselt on ooperipäevade kavas Saaremaal külalisteatri esietendus.
Tähistamaks Georg Otsa 100. sünniaastapäeva, sõlmiti 2017. aasta lõpul kokkulepe Moskva Helikon Operaga uue muusikalavastuse „Mister Georg Ots“ loomiseks, millele pärast esietendust Saaremaal ning etendusi Helikon Operas, Moskvas on planeeritud kolm pikemat ringreisi, mis hõlmaksid Venemaad, Balti riike, Valgevenet, Ukrainat ning Soomet.

Ooperipäevade kavaga saab tutvuda siin: https://www.saaremaaopera.com/
Pidevalt täienev Ooperipäevade fotoblogi asub aadressil: https://bit.ly/2JA72WR
Fotod: Gunnar Laak, salasõna: sop2018

Lauri Aav
Eesti Kontsert
50 22 177
lauri.aav@concert.ee
www.concert.ee
skype: lauriaav

16. juulil annab ansambel Hortus Musicus 18. Varssavi muusikafestivalil “Ogrody Muzyczne” täispika kontserdi, mis on pühendatud Eesti Vabariigi 100. sünnipäevale. Tõlkes tähendab Hortus Musicus muusikaaeda ning sama nime kannab ka Varssavi festival.

Mitmekesises kavas tuleb esitamisele muusikat 12. sajandist pärit käsikirjast “Carmina Burana”, samuti Poola, Hispaania, Prantsusmaa ja Itaalia 14. sajandil kirjutatud muusikat, lisaks hilisemate itaalia heliloojate Monteverdi ja Corelli teoseid. Eesti heliloojatest on kavas Pärt. Hortus Musicuse kontsert on osa Eesti Vabariik 100 rahvusvahelisest programmist.

Varssavi festival on pikkade traditsioonidega iga-aastane festival, mis toimub juba 18. korda. Igal aastal keskendub festival erinevale teemale, kuid viimastel kordadel on see olnud pühendatud Euroopa Liidu eesistujamaa kunstile ja kultuurile. Nõnda oli Eesti festivali peakülaliseks 2017. aastal ja esitles toona kolme kollektiivi – Eesti Klaveriorkester, ETV tütarlastekoor ja Vox Clamantis. Käesoleval aastal saavad tähelepanu Bulgaaria ja Austria esinejad.

—-

Lugupidamisega
Silver Kuusik
Eesti Kontsert
silver.kuusik@concert.ee

19. juulil algavad Saaremaa ooperipäevad ning sel puhul kolib saarele nädalaks 225 Hiina ooperitähte, et kinkida Eesti publikule meeldejäävate elamuste bukett.

Shanghai ooperiteatri esituses jõuab lavalaudadele nii klassikat kui ka uudisteoseid. Nautida saab Georges Bize’t kultusooperit “Carmen”, suurejoonelist tantsugalat ning Wen Deqingi moodsat ooperit “Riskantne mäng”. Kodumaise publiku jaoks mõjuvad Hiina artistide esituses lavale jõudvad teosed eksootiliselt ja kaasahaaravalt ning varuks on mitmeid meeldejäävaid üllatusi.

Veel enne festivali tuleb Shanghai Ooperiteatri trupil aga läbi teha paras kadalipp – läbida tuleb üle 50 tunni kestev lennu- ja merereis. Esmalt reisivad andekad interpreedid kolme lennukiga Pekingist, Shanghaist ja Hangzoust Helsingisse ning sealt edasi laevaga Tallinna. Tallinnast liigub trupp bussidega Virtsu ja sealt praamiga otse suvisele Saaremaale, kus seatakse end sisse 123 hotellitoas. Kuna Eesti ja Hiina ajavahe on kuus tundi, on üle kahe ööpäeva kestev reis tõsine katsumus.

Selleks, et pakkuda Eestimaa publikule elamus, mida veel aastaid hiljem meenutada, on Hiina ooperitähtedel kaasas merekonteineritäis kauneid kostüüme, dekoratsioone ja põnevaid pille. Näha saab nii traditsioonilisi sümfooniaorkestri instrumente kui ka hiina rahvamuusika pille, mille välimus ja kõla on siinse publiku jaoks tõeliselt eksootilised. Lisaks pakuvad silmailu ja imetlust rikkalikud ning detailideni viimistletud kaunid kostüümid.

Praegu, suure reisi eel, on Hiina artistid ootust ja elevust täis. Neile pakub elamust Eestimaa kaunis loodus ning Hiinaga võrreldes lausa uskumatult hajus asustus. Tiheda rahvastikuga harjunud hiinlastele on maaliline ja rahulik Eestimaa meelitav eksootika.

Koos Hiina ooperitähtedega saabub Eestimaale ka raamatu “Minu Shanghai” autor Anneli Vilu, kes murrab kõik keelebarjäärid ja hoolitseb tõlgina selle eest, et hiinlased ja eestlased leiaks ühise keele.

Saaremaa ooperipäevad algavad 19. juulil ning kestavad 28. juulini.

Ooperipäevade kavaga saab tutvuda siin: https://www.saaremaaopera.com/

Fotod: pressimaterjalid

—-

Lugupidamisega
Silver Kuusik
Eesti Kontsert
silver.kuusik@concert.ee

Üle aasta toimuvate Pärnu ooperipäevade külalisteater on tänavu Moskva Boriss Pokrovski nimeline Kammermuusikateater, mis on alates 1. juunist Moskva Suure Teatri filiaal. Kammermuusikateatri lõi 1972. aastal nimekas vene lavastaja Boriss Pokrovski ning see on Venemaal tuntud kaasaegsete ooperite esmaesitajana. Pärnusse tullakse kahe väga värske ooperiga, mis esietendusid vähem kui aasta tagasi.

Eelmise aasta novembris etendus Moskvas Kalevi Aho ooper “Frida ja Diego”, mille tõi lavale Arne Mikk. 
Eesti ooperisõpradel on võimalik lavastust näha Pärnus 5. juulil. “Frida ja Diego” on tõestisündinud lool põhinev ooper, mis räägib Mehhiko kunstnikepaarist Diego Riverast ja Frida Kahlost. Tegevus leiab aset Mehhikos poliitiliselt rahututel aastatel 1939-1940, mil Frida võõrustas Vene revolutsionääri Lev Trotskit ja tema abikaasat. Trotski ei ole selles lavastuses lihtsalt vana emigrandist revolutsionäär, vaid ka kirglik armastaja.

Oma lubaduse ooperipäevi külastada on andnud ka Soome helilooja Kalevi Aho. Vahetult enne etendust toimub ooperisõprade vestlusring helilooja ning lavastaja Arne Mikuga .

Lisaks “Fridale ja Diegole” tuuakse 6. juulil Pärnusse Gioachino Rossini “Türklane Itaalias”. See on Rossini elurõõmus, meloodiline ja teravmeelne ooper tema varasemast loomingust, mille tegevustiku virvarris põimuvad mustlaste, türklaste ja itaallaste intriigid ning armulood.

Ooperipäevad lõpevad traditsioonilise galakontserdi ja õhtusöögiga, mis kannab tänavu pealkirja “Maailma maitsed”. Õhtut juhib Anu Välba.

Kolmeteistkümnendad Pärnu ooperipäevad toimuvad Pärnu kontserdimajas 5.-7. juulini. Üle aasta toimuvad ooperipäevad on maiuspalaks ooperigurmaanidele, sest Eestisse jõuavad meie lavadel harva esitatud või suisa esmakordselt etenduvad ooperid.

Foto: Pressimaterjalid (lavastus “Frida ja Diego”)

—-

Lugupidamisega
Silver Kuusik
silver.kuusik@concert.ee

Ida-Virumaa suvine muusikafestival “Seitsme linna muusika” tähistab tänavu 20. sünnipäeva ning rõõmustab kuulajaid 20 kauni ja eriilmelise kontserdiga.

Festivali tänavune kava on justkui tagasivaade ürituse ajaloole, kus leidub midagi igale maitsele. Tuttavad kohad ja armastatud esinejad pakuvad muusikasõpradele rikkalikku programmi, mis ulatub kaunist klassikast igihalja popmuusikani.

“Seitsme linna muusika” avab 29. juunil Iisaku kirikus Peterburi Riiklik Akadeemiline Koorikapell. Peterburi linnaga samal ajal rajatud kapell on professionaalsete vene muusikakollektiivide alustala. Koor esitab vene koorimuusika kuldrepertuaari – kõlab Tšaikovski, Rahmaninovi ja Sviridovi koorimuusika.

30. juuni õhtul saab Jõhvi kontserdimajas nautida Arvo Leiburi, Terje Terasmaa ja Heiki Mätliku esituses klassikahittide kontserti, mille kavas kuuleb ungari tantsu, tangot, mustlasviise, sambat ja palju muud meeldejäävat. 1. juuli õhtul rõõmustab kuulajaid Jõhvi kontserdimajas aga rikkalik “Tšaikovski Gala Grande”, kus dirigent Gennadi Tšernovi juhtimisel esitavad Pjotr Tšaikovski loomingut Peterburi Suur Sümfooniaorkester (Loode-Venemaa), pianist Peeter Laul ja viiulivirtuoos Lev Klõtškov.

Margus Vaheri esituses saab festivalil nautida Urmas Alenderi loomingut, merest ja armastusest laulavad Liisi Koikson ja Marko Matvere, armastatud hittidega rõõmustab kuulajaid Birgit Sarrap ning igihalja ansambli ABBA loomingu toovad publikuni Lauri Liiv ja Jakko Maltis. Lisaks neile esinevad festivalil Järsumäe Virve pereansambel, Hedvig Hanson, Hortus Musicus, vokaalansambel Others, René Soom, Mari Jürjens jpt.

20. suvine muusikafestival “Seitsme linna muusika” algab 29. juunil ning kestab 15. juulini. Festivali kavaga saab lähemalt tutvuda SIIN.

Fotod: pressimaterjalid

—-

Lugupidamisega
Silver Kuusik
Eesti Kontsert
silver.kuusik@concert.ee