Eesti Kontsert jõudis keerulise aasta järel kasumisse

2017. aastal rohkesti riske võtnud SA Eesti Kontsert lõpetas möödunud majandusaasta plusspoolel. Käive kasvas enam kui miljoni euro võrra, sihtasutuse puhaskasum oli 18 705 eurot.

Eesti Kontserdi 2018. aastale andis positiivse akordi EV100 juubeliprogramm. See väljendus riigi toetusel suurenenud muusikaekspordis. Eesti Rahvusmeeskoor käis oma kontsertidega viiel välisreisil ja andis kokku 21 kontserti. Ansambel Hortus Musicus esines Varssavis, Roomas, Rootsis, Venemaal, Mallorcal ja Armeenias. Vokaalansambel Estonian Voices esines mainekatel festivalidel New Yorgis ja Londonis. Eesti Kontserdi välissündmuste seas olid olulised ka Arvo Pärdi ja Robert Wilsoni ühisteose “Aadama passioon” etendused Berliini Konzerthausis.

2018. aasta oli Eesti Kontserdi jaoks turbulentne, kuid lõppes positiivselt. “Aasta algas suhteliselt ilmetu ja hüpliku kevadhooajaga ning jätkus märksa sisukama sügishooajaga, kus oli siiski probleeme külastatavusega mitmete kontsertide juures,” tunnistab Eesti Kontsert majandusaasta aruandes. Lisaks varjutas sügishooaega organisatsiooni uue juhatuse liikme konkurss, mis venis ootamatult pikaks.

Kasumisse jõudis Eesti Kontsert üle mitme aasta. Sihtasutuse käive on viimastel aastatel järjest suurenenud: 2016. aastal oli see ligikaudu 8,4 miljonit, 2017. aastal 8,8 miljonit ja möödunud aastal 9,8 miljonit eurot. SA Eesti Kontsert aastaaruande bilansimaht oli aastalõpu seisuga ligi 20,1 miljonit eurot.

Eesti Kontserdis oli mullu 161 töötajat. Aasta jooksul anti 1175 kontserti, kuulajaid oli kokku 228 025, nende hulgas 78 välismaal antud kontserti enam kui 44 000 kuulajaga.

———

Silver Kuusik

Eesti Kontsert

silver.kuusik@concert.ee

Tänavu toimub 12. korda Jõhvi balletifestival ning sel aastal on ürituse peaesinejad Itaalia Balletto di Milano ning meie oma Eesti Rahvusballett. Festivali avab Teet Kase lavastatud Pjotr Tšaikovski ballett “Anna Karenina” Balletto di Milano esituses.

29. aprilli õhtul pakub festivalil elamust Teet Kase lavastatud Pjotr Tšaikovski ballett “Anna Karenina”. Lavastus kombineerib klassikalise ja kaasaegse balleti elemente ning loob publikule lummava koosluse muusikast ja tantsust. Balletto di Milano on balletitrupp, mille repertuaari kuuluvad nii Itaalia kui ka Euroopa mastaabis unikaalsed teosed. Trupi liikmeteks on tiheda valikusõela läbinud tantsijad, kes esitavad spetsiaalselt trupi jaoks loodud teoseid. Balletitrupp tegutseb erakapitalil põhineva teatri juures, mis on aga balletimaailmas erakordne. Teatri tase on kõrge ning vaatajad saavad osa meeldejäävast elamusest.

Festivali teine tõmbenumber on 4. mai õhtul etenduv Nancy Meckleri ja Annabelle Lopez Ochoa lavastatud ballett “Tramm nimega Iha” (Tennessee Williamsi samanimelise näidendi ainetel). Tennessee Williamsi Pulitzeri auhinnaga pärjatud näidendi “Tramm nimega Iha” 65. ilmumisaastapäevaks valmis Šoti Balletil teosest särav balletiversioon. Võimsa dramaturgia ja tantsujoonisega loo tõid lavale rahvusvaheliselt tunnustatud koreograaf Annabelle Lopez Ochoa ning lavastaja ja režissöör Nancy Meckler. Peaosas säras eesti baleriin Eve Mutso.

“”Tramm nimega Iha” on eriline lavastus, sest selle loomisel töötasid koos koreograaf ja draamalavastaja. Balleti aluseks ei ole muinasjutt, vaid üks 20. sajandi silmapaistvamaid näidendeid. Blanche on kõige keerulisem roll, mille ma loonud olen, tema tantsimine on suur väljakutse. Selles lavastuses on midagi, mis teeb ta ka täna oluliseks,” ütles Eve Mutso.

2. mai on päev, mis kergitab balletilt saladuseloori. Kell 10 saab Jõhvi kontserdimajas tutvuda balleti ajalooga ning näha erinevaid balletinumbreid. Lapsed saavad proovida varvaskingi ja balletiseelikuid ning õppida Eesti Rahvusballeti tantsijate juhendamisel selgeks ühe tantsu. Kell 11 saab aga Sillamäe Kultuurikeskuses ja kell 13 Jõhvi kontserdimajas osaleda haridusprojektis “Kuidas mõista balletti”. Projekt on mõeldud gruppidele, kes tulevad esmakordselt balletti vaatama. Tunni vältel keskendutakse küsimustele, mis on ballett, missugune on balleti ajalooline taust ja kuidas seda mõista ning missugune on Eesti Rahvusballeti tantsija elu.

Balletifestivali programmis on mitmeid traditsioonilisi üritusi, mis pakuvad põnevust kogu perele. Kavas on laste galakontsert, meistriklassid ja mitmed haridusprojektid, samuti moeshow, kus saab imetleda Iris Janvieri ja Diana Arno moemaja kollektsioone. Festivali programm on rikkalik ning lisaks Jõhvile saab programmist osa ka Sillamäel ja Rakveres (eriprogramm). Festivali viimasel päeval, 5. mail, saab aga Jõhvi kontserdimajas osaleda kogupereseminaril “Me armastame balletti”. Üritus on kõigile tasuta.

XII Jõhvi balletifestival kestab 27. aprillist 5. maini.

Foto: “Anna Karenina”/pressimaterjalid

Lisainfo:

Nadežda Skatško

Jõhvi kontserdimaja müügijuht

nadezda.skatsko@concert.ee

tel 334 2007

 

———

Silver Kuusik

Eesti Kontsert

silver.kuusik@concert.ee

Laupäeval esineb Estonia kontserdisaalis The Swedish Wind Ensemble. Rootsi parimatest puhkpillimängijatest koosnev orkester toob publiku ette Läänemere-äärsete maade heliloomingu ning joonistab välja Eesti ja Rootsi vastastikused tihedad muusikalised mõjutused.

Kontserdi kava keskendub kahele ajastule. Neist esimene viib kuulajad Teise maailmasõja aastatesse ning pakub kuulamiseks kolme väga erineva saatusega helilooja – Eduard Tubina, Hugo Alfvéni ja Grażyna Bacewiczi teoseid. Kava teine osa on pühendatud tänapäevale ning seal kõlavad kolme Rootsi nüüdishelilooja – Molly Kieni, Benjamin Staerni ja Andrea Tarrodi helitööd.

Omanäolise orkestri ees soleerib Eestist pärit löökpillimängija Lauri Metsvahi, kes on viimased aastad elanud ja töötanud Rootsis. Ta kannab kontserdil ette Benjamin Staerni äsja valminud teose „Konnakol-Variations for Percussion“, mis võlub põnevate rütmikäikude ja eksootilise kõlaga. Kava joonistab ilmekalt välja ka Eesti ja Rootsi muusikalised suhted. „Mul on ääretult suur au olla Benjamin Staerni löökpillkontserdi esmaesitaja. Helilooja isa oli dirigent Gunnar Staern, kes oli Eduard Tubina väga hea tuttav ning mängis oma kontsertidel tihti tema teoseid. Meie esituses kuuleb publik ka spetsiaalselt selleks kontserdiks arranžeeritud uut seadet Tubina „Krati“ süidist. See kõik näitab, kui tihedad on kahe riigi muusikalised sidemed juba pikki aastakümneid,“ rääkis Lauri Metsvahi.

Löökpillimängijana peab ta puhkpillisümfoonikutega musitseerimist privileegiks. „Selles koosseisus mängimine on tunduvalt sündmusrohkem kui sümfooniaorkestris musitseerimine. Materjal on huvitav ja annab tihti võimaluse soleerida,“ selgitas Metsvahi.

Metsvahi sõnul muudab The Swedish Wind Ensemble’i eriliseks võime häälestuda erinevatele muusikastiilidele. „See orkester on väga võimekas paljudes muusikastiilides. Meil on tihti kontserte, kus orkester muutub justkui bigbändiks ning vaskpillid ja kontrabass peavad oskama näiteks džässi improviseerida. Samuti on moodustatud orkestrisiseselt erinevaid ansambleid – kapell, kvintett, kvartett –, kes esitavad veenvalt kõike, alates lasteaialastele suunatud muusikast kuni Argentina tangodeni. Orkester seab löökpillimängijatele suuri nõudmisi, sest pädev peab olema erakordselt laias spektris. Peale timpanite ja tavaliste orkestrilöökpillide tuleb vahel mängida ka keerulisi marimba- ja vibrafonipartiisid, trummikomplekti eri stiilides ning kongasid.

The Swedish Wind Ensemble ja löökpillisolist Lauri Metsvahi on publiku ees 23. märtsil kell 19 Tallinnas Estonia kontserdisaalis.

Foto: The Swedish Wind Ensemble (autor: Elinor Wermeling)

———

Silver Kuusik

Eesti Kontsert

56915689

silver.kuusik@concert.ee

16. märtsil esineb Tallinnas Estonia kontserdisaalis orkester Baltic Sea Philharmonic, mis toob kokku Läänemere-äärsete riikide parimad noored muusikud. Koosseisu juhatab karismaatiline dirigent Kristjan Järvi.

Kontserdil nihkuvad klassikalised žanripiirid ning saali vallutab atmosfäär, kus kohtuvad erineva iseloomuga kaunid muusikateosed. Kontserdi avab erikülaline Mick Pedaja. Orkestri ees soleerib noor ja andekas Šveitsi viiulivirtuoos David Nebel. Koos kantakse ette Pēteris Vasksi teos “Üksildane ingel”, Gediminas Gelgotase viiulikontsert (Eesti esiettekanne) ja Kristjan Järvi “Aurora”.

Kontserdi teine osa tõotab põnevust ja enneolematut õhustikku. Pjotr Tšaikovski ülituntud ja palju mängitud kontserdisüit “Uinuv kaunitar” kõlab uudselt – Kristjan Järvi seade just mänguviisi ja orkestrit silmas pidades kõlab Eestis esmaettekandes. Lavalt kaovad noodipuldid ja toolid ning kogu orkester mängib peast.  See on maailma orkestrimaastikul üliharuldane, annab kontserdile erilise dünaamika ning pakub vahetut elamust.

Baltic Sea Philharmonic on koosseis, kelle südameasi on pakkuda parimatele noortele talentidele võimalust esineda maailma suurtel lavadel. Orkester seob muusika, valguskunsti ja koreograafia lummavaks tervikuks ning kostitab publikut unustamatu elamusega.

Praegu on orkestril käimas kontsertreis “Nordic Pulse”. Enne Tallinna kontserti esinevad muusikud Lätis ja Leedus, edasi rändab orkester kontsertreisile Soome ja Venemaale.

Foto: Kristjan Järvi (Sunbeam Productions, Peter Adamik)

———

Silver Kuusik

Eesti Kontsert

56915689

silver.kuusik@concert.ee

 

7. märtsil saab Tallinnas Sõltumatu Tantsu Laval kuulda enneolematut kontserti, kus võtavad mõõtu live-ansambel ja tehisintellekt. Ühtlasi on see maailma esimene täispikk kontsert, kus musitseerib tehisintellekt.

Kontserdil mängib loodud intellekt trummi ning tema helikeel sünnib nendest meloodiakäikudest, mida tekitavad ansambli Modulshtein muusikud. Tehisintellekt lisab kuuldud muusikale improvisatsiooni ning publik saab osa helide sulamist, kus leidub nii traditsioonilist kui ka päris uuenduslikku lähenemist.

“Inimene annab tehisintellektile improvisatsiooniks aluse. Intellekt kuulab ja proovib sellega omal moel improviseerida. Nii on võimalik leida päris huvitavaid rütmijooniseid ja põnevat muusikat,” selgitas novaatorliku loomingu valmimist projekti eestvedaja Aleksandr Tavgen.

Spetsiaalselt selle kontserdi jaoks on helilooja Aleksandr Žedeljov kirjutanud neli uut teost, mis saavad nüüd ootamatu ja uuendusliku täienduse otse lavalaudadel.

Lisaks muusikale pakub tehisintellekt ka pilku tundemaailma. Ta peegeldab inimeste emotsioone ning loob nende põhjal trumminahale video. Nii saavad kontserdil viibijad aimu, missugusena tajub inimeste maailma kunstlikult loodud intellekt.

Ansambel Modulshtein ja tehisintellekt musitseerivad Tallinnas Sõltumatu Tantsu Laval 7. märtsil kell 19. Kontsert on osa Eesti Kontserdi sarjast “Tehnoloogia ja muusika”, mis avardab helimaailma uues ja üllatavas suunas.

Foto: Ansambel Modulshtein

———

Silver Kuusik

Eesti Kontsert

56915689

silver.kuusik@concert.ee

 

1. veebruaril algab suurejooneliselt 30. sünnipäeva tähistav MustonenFest. Veidi enne suurt avakontserti saab 26. jaanuari õhtul nautida festivali eelkontserti, mis juhatab sisse juubelisündmused.

26. jaanuari õhtul kell 16 on publik palutud Tallinna Väravatorni, et kuulata MustonenFesti eelkontserti “Bach sõpradega”. Bachi ja Schumanni loomingut esitavad Andres Mustonen, Anto Õnnis, Ivo Sillamaa ja Taavo Remmel. Festivali kunstiline juht Andres Mustonen tervitab külalisi ja juhatab sisse suurejoonelised juubelisündmused.

Festivali 13 kontserti ühendavad Eesti huvitavamaid muusikakooslusi nii koorimuusikas, orkestrite lõikes kui ka tuntud sooloartistide vallas. MustonenFestist võtavad osa mainekad klassikalise muusika maailmatähed, nende seas viiulivirtuoos Vadim Repin, pianist Yukio Yokoyama ja vanamuusikaguru François Fernandez. Kooslustest astuvad üles kaheksa koori ja ERSO ning mitmed rahvusvaheliselt tuntud ansamblid.

Estonia kontserdisaalis, Pärnu ja Jõhvi kontserdimajades, Tallinna raekojas, Vanemuise kontserdimajas, Väravatornis ning Tallinna Jaani ja Niguliste kirikus toimuvatel kontsertidel esitatakse enamjaolt klassikalise muusika kuldmeistrite –  J. S. Bachi, F. Chopini, C. Orffi, M. Raveli jt muusikat. Lisaks saab festivalil kuulata kahe suurteose Eesti esmaettekannet, Armeenia rahvamuusikat, J. S. Bachi ja W. A. Mozarti teoseid ajaloolistel pillidel ja Iisraeli mainekat barokkorkestrit.

MustonenFest saab suurejoonelise alguse 1. veebruari õhtul kell 19 Tallinnas Estonia kontserdisaalis, kus tulevad ettekandele Carl Orffi “Carmina Burana”, kus lisaks vokaalsolistidele ja erakordses koosseisus ERSO-le on laval 130-pealine ühendkoor. Esmakordselt Eestis kõlab tänapäeva muusika suurkuju Sofia Gubaidulina mullu viiulile ja orkestrile loodud teos “Dialogue: I and You”, mis on pühendatud Vadim Repinile ja Andres Mustonenile. Repini soleerimisel saab aga nautida ka tõeliselt virtuoosset tulevärki – Maurice Raveli kontsertrapsoodiat “Mustlane”.

30. MustonenFest toimub 1.-9. veebruarini.

Fotod: pressimaterjalid

———
Silver Kuusik
Eesti Kontsert
56915689
silver.kuusik@concert.ee

Tänavu toimub XII korda Jõhvi balletifestival ning sel aastal on ürituse peaesinejad Itaalia Balletto di Milano ning meie oma Eesti Rahvusballett. Alates tänasest on piletid kuu aja jooksul müügil soodushinnaga.

29. aprilli õhtul pakub festivalil elamust Teet Kase lavastatud Pjotr Tšaikovski ballett “Anna Karenina”. Lavastus kombineerib klassikalise ja kaasaegse balleti elemente ning loob publikule lummava koosluse muusikast ja tantsust. Balletto di Milano on balletitrupp, mille repertuaari kuuluvad nii Itaalia kui ka Euroopa mastaabis unikaalsed teosed. Trupi liikmeteks on tiheda valikusõela läbinud tantsijad, kes esitavad spetsiaalselt trupi jaoks loodud teoseid. Balletitrupp tegutseb erakapitalil põhineva teatri juures, mis on balletimaailmas erakordne. Teatri tase on kõrge ning vaatajad saavad osa meeldejäävast elamusest.

Festivali teine tõmbenumber on 4. mai õhtul etenduv Nancy Meckleri ja Annabelle Lopez Ochoa lavastatud ballett “Tramm nimega Iha” (Tennessee Williamsi samanimelise näidendi ainetel). Tennessee Williamsi Pulitzeri auhinnaga pärjatud näidendi “Tramm nimega Iha” 65. ilmumisaastapäevaks valmis Šoti Balletil teosest särav balletiversioon. Võimsa dramaturgia ja tantsujoonisega loo tõid lavale rahvusvaheliselt tunnustatud koreograaf Annabelle Lopez Ochoa ning lavastaja ja režissöör Nancy Meckler. Peaosas säras eesti baleriin Eve Mutso.

“”Tramm nimega Iha” on eriline lavastus, sest selle loomisel töötasid koos koreograaf ja draamalavastaja. Balleti aluseks ei ole muinasjutt, vaid üks 20. sajandi silmapaistvamaid näidendeid. Blanche on kõige keerulisem roll, mille ma loonud olen, tema tantsimine on suur väljakutse. Selles lavastuses on midagi, mis teeb ta ka täna oluliseks,” ütles Eve Mutso.

2. mai on päev, mis kergitab balletilt saladuseloori. Kell 10 saab Jõhvi kontserdimajas tutvuda balleti ajalooga ning näha erinevaid balletinumbreid. Lapsed saavad proovida varvaskingi ja balletiseelikuid ning õppida Eesti Rahvusballeti tantsijate juhendamisel selgeks ühe tantsu. Kell 11 saab aga Sillamäe Kultuurikeskuses ja kell 13 Jõhvi kontserdimajas osaleda haridusprojektis “Kuidas mõista balletti”. Projekt on mõeldud gruppidele, kes tulevad esmakordselt balletti vaatama. Tunni vältel keskendutakse küsimustele, mis on ballett, missugune on balleti ajalooline taust ja kuidas seda mõista ning missugune on Eesti Rahvusballeti tantsija elu.

Balletifestivali programmis on mitmeid traditsioonilisi üritusi, mis pakuvad põnevust kogu perele. Kavas on laste galakontsert, meistriklassid ja mitmed haridusprojektid, samuti moeshow, kus saab imetleda Iris Janvieri ja Diana Arno moemaja kollektsioone. Festivali programm on rikkalik ning lisaks Jõhvile saab programmist osa ka Sillamäel ja Rakveres (eriprogramm). Festivali viimasel päeval, 5. mail, saab aga Jõhvi kontserdimajas osaleda kogupereseminaril “Me armastame balletti”. Üritus on kõigile tasuta.

Balletifestivali puhul on kuulutatud välja ka joonistusvõistlus “Balletimaailma ilu ja võlu”. Balleti- ja tantsuteemalisi joonistusi ning maale (formaadis A3) oodatakse koolinoortelt vanuses 7-18 aastat 15. märtsiks aadressile Pargi 40, Jõhvi, Ida-Viru maakond, 41537. Lisainfot saab telefonilt 3342000. Märksõnaks palume ümbrikule kirjutada “Minu ballett”.

XII Jõhvi balletifestival kestab 27. aprillist 5. maini. 15. jaanuarist 15. veebruarini on piletid müügil 20% soodsamalt.

Jõhvi Balletifestivali koostööpartnerid on NPM Silmet, Viru Keemiagrupp, PolvenFoods, Jõhvi Vallavalitsus, Rahvusooper Estonia ja Eesti Kultuurkapital.

Foto: “Tramm nimega Iha”/pressimaterjalid

Lisainfo:
Nadežda Skatško
Jõhvi kontserdimaja müügijuht
nadezda.skatsko@concert.ee
tel: 334 2007

———

Silver Kuusik
Eesti Kontsert
56915689
silver.kuusik@concert.ee

Täna kogunes SA Eesti Kontsert nõukogu, et jätkata sihtasutusele uue juhatuse liikme otsimist. Läbirääkimistele juhatuse liikme lepingu sõlmimiseks on kutsutud sihtasutuse praegune arendusjuht Kertu Orro.

Eesti Kontserdi nõukogu volitas esimees Toomas Siitanit pidama läbirääkimisi, et leida sihtasutusele uus juhatuse liige. “Alustame läbirääkimisi Kertu Orroga, et sõlmida temaga juhatuse liikme leping. Otsus oli üksmeelne. Valiku puhul sai määravaks see, et Orro on väga hästi kursis Eesti Kontserdi praeguse olukorraga ning tal on valmisolek viia läbi olulisi muudatusi sihtasutuse toimimismudelis ja tegevusplaanis,” ütles Eesti Kontserdi nõukogu esimees Toomas Siitan.

Kertu Orro on töötanud Eesti Kontserdis alates 2010. aastast arendusjuhina ning tema töö on hõlmanud administratiivpoole juhtimist. Alates 2013. aastast on Orro olnud ka Eesti Kontserdi suurima festivali Saaremaa Ooperipäevad tegevprodutsent.

Uue juhatuse liikme ametiaeg algab 1. veebruaril. Nõukogu annab uuele juhatuse liikmele volitused kaheks aastaks.

———
Silver Kuusik
Eesti Kontsert
56915689
silver.kuusik@concert.ee

Sven Grünbergi tegevus Eesti Kontserdi juures resideeriva heliloojana saab punkti autorikontsertidega “Jäljed sinu sees” 18. jaanuaril Tartus ning 19. jaanuaril Tallinnas. Autoriõhtutel esinevad ansambel Vox Clamantis ja Tallinna kammerorkester solistidega, kontserte juhatab dirigent Jaan-Eik Tulve. Loomulikult astub kontserdil instrumentalistina üles ka Sven Grünberg ise.

Selline kooslus on harvaesinev ja Sven Grünbergi väga hästi iseloomustav. Autorikontsertidel kõlab akustiline muusika, mille parimale võimalikule esitusele, tunnetusele ja publikuni toomisele aitavad kaasa Sven Grünbergile lähedased solistid ja kollektiivid, kellega helilooja on oma pikal loomingulisel teekonnal teinud koostööd nii filmimuusika kui ka kõikvõimaliku muu muusika loomisel ja esitamisel. Oodata on erilist sündmust, mis on justkui sügav pilk helilooja hingemaailma, sest Grünbergi muusika peegeldab teda ennast. See on ühel ajal harmooniline ja dissonantse lahendav, suuri masse puudutav, kuid ometi detailidele keskenduv, helge, loov ja puudutav.

 

“Kui sulgeme silmad ja vaatame oma meelde, võime näha, kuulda või veel mõnel viisil tajuda olevaid või olematuid maailmu. Maailmu, millel võib olla kes-teab-mis omadusi, kuid seal oleme ikkagi ka meie – tegijad, mõtestajad, vaatlejad, kellest jäävad olemise lukku omad jäljed. Vaated, soovid, asjaolud ja veel palju muudki loovad samm-sammult meie lugu, meie lugu ajas, jälgi, mille endast jätame ja mida hiljem enam parandada ei anna, kui oleme siit lahkunud. Jälgi, mis jäävad meist igavikku,” ütleb Sven Grünberg.

 

“Muusikaline meelemaastik “Jäljed sinu sees” võiks olla sobiv ehk neile, kes liigintensiivseks muutunud maailmast kas või hetkeks eemaldudes sooviksid selgust, helgust ja rahunemist, hetkelist vaikust enne tormlemist, mis meid igapäevaelus ootab, ning võiksid heade kokkusattumuste puhul seda koos meiega kogeda. Loovat tarkust meile kõigile,” lisab helilooja.

Sven Grünbergi autoriõhtud kõlavad 18. jaanuaril kell 19 Tartus Vanemuise kontserdimajas ja 19. jaanuaril kell 19 Tallinnas Estonia kontserdisaalis. Publiku ette jõuavad Grünbergi uued ja uuesti seatud teosed.

Fotod: pressimaterjalid
———
Silver Kuusik
Eesti Kontsert
56915689
silver.kuusik@concert.ee

Lauljatar Rebecca Kontus toob lavale unustamatu Edith Piafi laulud ning loob neljas kontserdisaalis Teise maailmasõja aegse Pariisi õhkkonna.

Laval on tükike Internationali hotelli vestibüülist, kus Rebbeca Kontus esitab akordioni, klaveri ja kontrabassi saatel Piafi tuntumaid laule, nende seas “L´accordeoniste” ja “Non je ne regrette rien”. Nii sattub publik justkui kaugete aastakümnete taha, otse keeruliste sündmuste ja valikute keerisesse.

Edith Piafi tegevus okupeeritud Prantsusmaal oli esmapilgul mõistmatu. Ta oli natsiladviku seas hinnatud ja privilegeeritud ning laulis nende pidudel. Samas käis ta laulmas ka vangilaagrites. Neist fotodest, kus Piaf poseeris koos sõjavangidega, tehti passipilte, mis aitasid paljudel põgeneda. Natsiladviku soosingut kasutas Piaf ära selleks, et päästa oma juutidest sõpru. Vahel ületas vastupanuliikumise tegevus natside kannatuse ja lauljatar seadis ohtu nii iseenda kui ka oma kaaslased. Mis teda aga surmast päästis, oli muusika.

Neljal kontserdil esitab Edith Piafi kuulsaid laule Rebecca Kontus. Teda saadavad Tiit Kalluste akordionil, Joel Remmel klaveril ja Taavo Remmel kontrabassil. Katkendeid Erich Maria Remarque’i romaanist “Triumfikaar” loeb Üllar Saaremäe.

Kontserdid toimuvad 9. veebruaril kell 16 Tallinnas Estonia kontserdisaalis, 10. jaanuaril kell 19 Pärnu kontserdimajas, 11. jaanuaril kell 19 Tartus Vanemuise kontserdimajas ning 16. jaanuaril kell 19 Jõhvi kontserdimajas.

———

Silver Kuusik

Eesti Kontsert

silver.kuusik@concert.ee