Eesti suurim kontserdikorraldaja SA Eesti Kontsert on 1941. aastal loodud Eesti Riikliku Filharmoonia järeltulija.
Eesti Kontsert tegutseb laial muusikalisel alal, hõlmates sümfoonilist ja kammermuusikat, džässi, koorimuusikat ning elektroonilis-akustilist muusikat.
Organisatsioonist
Missioon
Eesti Kontserdi missioon on pakkuda kõrgetasemelisi muusikaelamusi kõikjal Eestis ja aidata muusikutel jõuda laiema publikuni.
Kontsertide korraldamine
Eesti suurima professionaalse kontserdikorraldajana on SA Eesti Kontserdi kanda oluline roll muusikaelu edendajana. Loome esinemisvõimalusi Eesti interpreetidele ja heliloojatele ning vahendame nii klassikalise kui ka nüüdismuusika kontserdiprogramme laiale publikule. Koos partnerorganisatsioonide ja loomekollektiividega kujundame kunstilisel kõrgtasemel mitmekesist Eesti muusikakultuuri.
Eesti Kontserdi tegevuses on oluline roll lastele ja noortele suunatud haridus- ja publikuprogrammidel. Eri žanre hõlmav hariduslik koolikontsertide programm pakub klassikalist ja nüüdismuusikat koolinoortele üle Eesti. Eesti Kontserdi UNESCO muusikalinn Tallinn programmis oleme mitmel aastal saanud pakkuda koolidele ka tasuta koolikontserte. 2025. aasta sügisel jõudis pärast viieaastast pausi teleekraanidele ning kontserdisaalidesse telekonkurss „Klassikatähed“. Noorte andekate interpreetide karjäärialast juhendamist korraldab mentorprogramm LIFT.
2023. aastal korraldas Eesti Kontsert 804 kontserti, neist koolikontserte 537 ja hooajakontserte 267; kontserte külastas 216 824 inimest. Üle Eesti toimus kaheksa Eesti Kontserdi korraldatud festivali, neist viis väljaspool Tallinna.
2024. aastal korraldas Eesti Kontsert 657 kontserti, neist koolikontserte 406 ja hooajakontserte 251; kontserte külastas 151 116 inimest. Üle Eesti toimus kaheksa Eesti Kontserdi korraldatud või osalusel loodud festivali, neist viis väljaspool Tallinna.
2025. aastal korraldas Eesti Kontsert 602 kontserti, neist koolikontserte 371 ja hooajakontserte 231; kontserte külastas 172 775 inimest. Üle Eesti toimus viis Eesti Kontserdi korraldatud või osalusel loodud festivali, neist neli väljaspool Tallinna.
Festivalid
Eesti Kontsert korraldab rahvusvahelisi muusikafestivale: Saaremaa ooperipäevad, Haapsalu Valgete Ööde festival, suvefestival “Seitsme linna muusika”, Jõhvi tantsufestival, festival Keelpillifookus, festival TUBIN, festival KLAVER.
Klassikatähed 2025
Noore muusiku mentorprogramm LIFT
SA Eesti Kontsert korraldab noortele muusikutele suunatud mentorprogrammi LIFT, mille eesmärk on pakkuda andekatele noortele muusikutele karjääri kujundamiseks vajalikke tugiteadmisi ja oskusi, jagada lavaeluga kaasnevate tegevuste kohta häid praktikaid ja ekspertide soovitusi ning tutvustada võimalusi, mis toetavad professionaalse muusiku vaimset ja füüsilist toimetulekut. Mentorprogramm toimub kolmandat korda ja kestab detsembrist 2025 – juunini 2026.
Kontserdisaalid
SA Eesti Kontsert haldab Eesti suuremaid kontserdisaale: Estonia kontserdisaali Tallinnas, Vanemuise kontserdimaja Tartus,
Pärnu kontserdimaja ja Jõhvi kontserdimaja. Kaasaegsete interjööride ja suurepärase akustikaga saalid mahutavad ligikaudu tuhat inimest.
Ajaloost
4. veebruaril 1941 loodi ENSV Riiklik Filharmoonia. Järgnenud sõjaaastail riikliku filharmoonia järjepidevus katkes, kuid sellest hoolimata toimus vilgas kontserditegevus, kuni läheneva nõukogude okupatsiooni oht sundis paljud tegevmuusikud Eestist lahkuma.
Novembris 1944 taastati ENSV Riiklik Filharmoonia. Asutuse juhiks sai näitleja ja lavastaja Paul Varandi, kunstiliseks juhiks Gustav Ernesaks. Filharmoonia käsutuses olevad ruumid asusid Draamateatris, Tallinna Kunstihoones, Kopli rahvamajas, Nõmme kinos ning mujal Tallinnas.
Lisaks Gustav Ernesaksa meeskoorile võeti filharmoonia alla ka Alfred Karindi juhitud Tallinna Naislaulu Seltsi koor ja Vladimir Sapožnini džässorkester, puhkpilliorkester , mis hiljem reorganiseeriti estraadiorkestriks. Katsete alusel võeti tööle ka 60 mitmesuguse profiiliga esinejat mustkunstnikust karutaltsutajani. 13. juuli 1946 avati kontserdiga taastatud Estonia kontserdisaal (dirigent Sergei Prohhorov, kõlas H. Elleri “Pidulik avamäng”, A. Kapi sümfoonia nr 2). Estonia teatrimajas said tööruumid nii filharmoonia administratsioon kui ka ENSV Riiklik Meeskoor.
1950. aastail kujunes välja filharmoonia kunstiline koosseis, kollektiivideks jäid meeskoor, estraadiorkester ja rahvatantsurühm, koosseisulisteks solistideks Ellen Laidre, Vera Potešina, Nadežda Anniko, Ines Rannap, Vladimir Sapožnin, Roland Pikhof.
1972. aastal arvati filharmoonia koosseisu Andres Mustoneni asutatud vanamuusikaansambel Hortus Musicus.
30. septembril 1989 asendati ENSV Riiklik Filharmoonia riikliku kontserdiorganisatsiooniga Eesti Kontsert (1997. aastast Riigietendusasutus Eesti Kontsert). Eesti Kontserdi direktorina jätkas Oleg Sapožnin, alates 1993. aastast Enno Mattisen ning 1999. aasta sügisest Aivar Mäe. Aastatel 2009–2010 oli Eesti Kontserti direktori kohusetäitja Marko Lõhmus. Jüri Leiten juhtis Eesti Kontserti aastatel 2010–2018 ja Kertu Orro 2019–2025.
1. veebruaril 2014 muudeti Eesti Kontserdi omandivormi ning tegevust alustas SA Eesti Kontsert.
24. novembrist 2025 on SA Eesti Kontsert juhatuse liige Eha Pank.
Loomenõukogu
Eha Pank – juhatuse liige
Maarit Kangron – peaprodutsent
Madis Kolk
Jaak Sooäär
Sten Lassmann
Jaan-Eik Tulve
Kristjan Hallik
Kertu Aksiim – Kultuuriministeerium
Kaspar Mänd
Indrek Leivategija
Anne Aavik – ERR
Loomenõukogu koosseis on kinnitatud SA Eesti Kontsert nõukogu 17. septembri 2025 protokolliga nr 6.
Sihtasutuse nõukogu
Kertu Aksiim
Andres Kaljuste
Monika Peetson
Pille Pruunsild
Merle Põld – nõukogu esimees
Eva Saar
Kultuuriministri käskkiri nr 53 – 21.03.2026
SA Eesti Kontsert nõukogu 2025. aasta tegevusaruanne
SA Eesti Kontsert nõukogu 2023. aasta tegevusaruanne
SA Eesti Kontsert nõukogu 2021. aasta tegevusaruanne
