Eesti suurim kontserdikorraldaja SA Eesti Kontsert on 1941. aaastal loodud Eesti Riikliku Filharmoonia järeltulija.
Eesti Kontsert tegutseb laial muusikalisel alal, hõlmates sümfoonilist ja kammermuusikat, džässi, koorimuusikat ning elektroonilis-akustilist muusikat.
Organisatsioonist
Missioon
Eesti Kontserdi missioon on pakkuda kõrgetasemelisi muusikaelamusi kõikjal Eestis ja aidata muusikutel jõuda laiema publikuni.
Kontsertide korraldamine
Eesti Kontsert korraldas 2020. aastani, mil maailmas puhkes viiruspandeemia, ligemale 1300 kontserti aastas, nii Eestis kui ka välismaal (sh u 300 koolikontserti).
Aastatel 2020–2021 mõjutasid nii valitsuse kehtestatud piirangud kui ka rahvusvahelised reisipiirangud oluliselt Eesti Kontserdi põhitegevust. 2022. aasta oli omakorda pandeemiajärgne, ebastabiilse välispoliitilise ja makromajandusliku keskkonnaga aasta, mil kultuuriturg elavnes alles aasta viimasel veerandil. 2023. aastal korraldas Eesti Kontsert 743 kontserti, neist 417 olid koolikontserdid ja 326 meie hooajakontserdid; kontserte külastas 202 037 inimest. Üle Eesti toimus seitse Eesti Kontserdi korraldatud festivali, neist viis väljaspool Tallinna.
Festivalid
Eesti Kontsert korraldab rahvusvahelisi muusikafestivale: Saaremaa ooperipäevad, Haapsalu Valgete Ööde festival, suvefestival “Seitsme linna muusika”, Jõhvi tantsufestival, festival Keelpillifookus, festival TUBIN, festival KLAVER.
Klassikatähed 2025
Võistluse REGLEMENT • Võistluse FACEBOOK
T 14. oktoober kell 19 MUBA Suur saal
Klassikatähed 2025 kontserdivoor
Klassikatähtede konkursil osaleja peab esitama kuni 15-minutilise kontserdikava, mis erineb televoorudes mängitavast kavast. Kontserdivoorus on võimalik koguda lisapunkte telekonkursi punktiarvestuse jaoks ning voorust pääsevad edasi kõik võistlejad. Klassikatähtede kontserdivooru käigus saavad noored artistid end väljendada neile kõige tuttavamas keskkonnas – hea akustikaga kontserdisaalis publiku ees. Kuna telesaates on võimalik esitada üksnes lühikesi muusikapalu, ei pruugi noore muusiku tegelikud võimed avaneda. Kontserdivooru teosed valib noor interpreet ise talle kõige südamelähedasemast repertuaarist, mis annab võimaluse tutvustada publikule end kõige tugevamast küljest. Publik saab oma lemmikule kaasa elada nii kontserdisaalis kui ka saates hääletades.
Kell 18 toimub kontserdieelset vestlust konkursil osalejatega. Vestlust juhib Johan Randvere
Koostöös Tallinna Muusika- ja Balletikooli ja Eesti Rahvusringhäälinguga
N 6. november kell 19 Vanemuise kontserdimaja
R 7. november kell 19 Estonia kontserdisaal
Klassikatähed 2025 galakontsert
Telekonkurss „Klassikatähed“ on noore muusiku jaoks eriline emotsionaalne teekond täis pingelisi hetki. Selle kogemuse kaudu loodud sõprussuhted kestavad terve elu. Viimaste aastate erakordsete sündmuste pärast on „Klassikatähtede“ uus tulemine viibinud, kuid nüüd on nende teekond taas teleekraanidel. Noorte solistide telekonkurss tipneb traditsiooniliselt galakontserdiga. Õhtu pakub klassikalise muusika ajatut ilu noorte muusikute kirglikus esituses.
Koostöös Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga
N 4. detsember kell 19 Pärnu kontserdimaja
K 14. jaanuar kell 19 Jõhvi kontserdimaja
N 15. jaanuar kell 19 Vanemuise kontserdimaja
Klassikatähed 2025 finalistide kontsert
Pärast telekonkurssi „Klassikatähed“ ja selle võitjate kroonimist on noored muusikud valmis astuma kontserdilavale. Kahe noore muusiku ühises kontserdikavas jagub ruumi nii soolole kui ka koosmusitseerimisele. Vaheldusrikkas kaasahaaravas programmis kõlab uue repertuaari kõrval ka telesaadete parimaid palu. Nüüdseks seisavad teie ees noored muusikud, kes on läbinud tähendusrikka teleteekonna ning saanud artistipagasisse rohkelt kogemusi, lavatunnetust ja esitusesügavust.
Noore muusiku mentorprogramm LIFT
SA Eesti Kontsert korraldab noortele muusikutele suunatud mentorprogrammi LIFT, mille eesmärk on pakkuda andekatele noortele muusikutele karjääri kujundamiseks vajalikke tugiteadmisi ja oskusi, jagada lavaeluga kaasnevate tegevuste kohta häid praktikaid ja ekspertide soovitusi ning tutvustada võimalusi, mis toetavad professionaalse muusiku vaimset ja füüsilist toimetulekut. Mentorprogramm toimub teist korda ja kestab novembrist 2024 – juunini 2025.
Kontserdisaalid
SA Eesti Kontsert haldab Eesti suuremaid kontserdisaale: Estonia kontserdisaali Tallinnas, Vanemuise kontserdimaja Tartus,
Pärnu kontserdimaja ja Jõhvi kontserdimaja. Kaasaegsete interjööride ja suurepärase akustikaga saalid mahutavad ligikaudu tuhat inimest.
Ajaloost
4. veebruaril 1941 loodi ENSV Riiklik Filharmoonia. Järgnenud sõjaaastail Riikliku Filharmoonia järjepidevus katkes, kuid sellest hoolimata toimus vilgas kontserttegevus, kuni okupatsioonioht sundis enamuse eesti tegevmuusikustest kodust lahkuma.
Novembris 1944 taastati ENSV Riiklik Filharmoonia. Asutuse juhiks sai näitleja ja lavastaja Paul Varandi, kunstiliseks juhiks Gustav Ernesaks. Filharmoonia käsutuses olevad ruumid asusid Draamateatris, Tallinna Kunstihoones, Kopli rahvamajas, Nõmme kinos ning mujal Tallinnas.
Lisaks Gustav Ernesaksa meeskoorile võeti Filharmoonia alla ka Alfred Karindi juhitud Tallinna Naislaulu Seltsi koor ja Vladimir Sapožnini džässorkester, puhkpilliorkester , mis hiljem reorganiseeriti estraadiorkestriks. Katsete alusel võeti tööle ka 60 mitmesuguse profiiliga esinejat mustkunstnikust karutaltsutajani. 13. juuli 1946 avati kontserdiga taastatud Estonia kontserdisaal (dirigent Sergei Prohhorov, kõlas H. Elleri “Pidulik avamäng”, A. Kapi sümfoonia nr 2). Estonia teatrimajas said tööruumid nii Filharmoonia administratsioon kui ka ENSV Riiklik Meeskoor.
1950. aastail kujunes välja Filharmoonia kunstiline koosseis, kollektiivideks jäid meeskoor, estraadiorkester ja rahvatantsurühm, koosseisulisteks solistideks Ellen Laidre, Vera Potešina, Nadežda Anniko, Ines Rannap, Vladimir Sapožnin, Roland Pikhof.
1972. aastal arvati Filharmoonia koosseisu Andres Mustoneni asutatud vanamuusika-ansambel Hortus Musicus.
30. septembril 1989 asendati ENSV Riiklik Filharmoonia riikliku kontserdiorganisatsiooniga Eesti Kontsert (1997. aastast Riigietendusasutus Eesti Kontsert). Eesti Kontserdi direktorina jätkas Oleg Sapožnin, alates 1993. aastast Enno Mattisen ning 1999. aasta sügisest Aivar Mäe.
1. veebruaril 2014 muudeti Eesti Kontserdi omandivormi ning tegevust alustas SA Eesti Kontsert.
Loomenõukogu
Kertu Orro / juhatuse liige
Maarit Kangron / peaprodutsent
Madis Kolk
Jaak Sooäär
Sten Lassmann
Jaan-Eik Tulve
Kristjan Hallik
Kertu Aksiim
Kinnitanud SA Eesti Kontserdi nõukogu 23.11.2023 protokolliga nr 7
Sihtasutuse nõukogu
Kristiina Alliksaar
Kertu Aksiim
Andres Kaljuste
Elina Kink
Merle Põld – nõukogu esimees
SA Eesti Kontsert nõukogu 2023. aasta tegevusaruanne
SA Eesti Kontsert nõukogu 2021. aasta tegevusaruanne
