“Vesperae solennes de confessore” pärineb 1780. aastast ja on kirjutatud solistidele ja koorile, orkestrile ja orelile. See oli Mozarti viimane Salzburgi katedraalis töötamise ajal loodud teos. Publikule on tuttav imeline aaria “Laudate Dominum”.Vesper oli traditsiooniline osa roomakatoliku liturgiast: kiriku seitsmes jumalateenistus kaheksast ja seda tähistati päikeseloojangul. See oli ainus jumalateenistus, mille puhul kirik lubas kontsertmuusikat. Vesper koosnes viiest psalmitekstist (#110, 111, 112, 113 ja 117), hümnist ja kulmineerus Magnificat’iga (Neitsi Maarja hümniga).Mozart oli oma eluajal tuntud eelkõige kui ooperihelilooja, kuid ooperistiili mõju on sageli tunda ka tema teistes teostes. On põnev kuulata, kuidas Mozart lisab püha teksti laulu ooperlikke jooni, säilitades samas nõutud range ja õige religioosse ajastu vaimu. Ooperi stiili juhatab sageli sisse solistidele usaldatud muusika.

Dixit Dominus’es, mis on täis kontraste, kõrvutatud stiile ja muusikalist komplekssust, esitavad solistid juba eelnevalt kuuldud muusikalisi käike ooperistiilis. Confitebor’i keskmine osa on nagu ooperistseen, mis on antud täielikult solistidele. Beatus Vir’is ja Magnificat’is vahelduvad solistid kooriga. Solistid ja ooperisugemed puuduvad ainult J. S. Bachi mõjutatud Laudate Pueris, mis oma kasinuses aitab ette valmistada kogumiku pärli, sopranisolistile ooperiaaria vormis seatud Laudate Dominum`i.