Veljo Tormis. Kooritsükkel „Eesti kalendrilaulud“
I „Mardilaulud“
II „Kadrilaulud“
III „Vastlalaulud“
IV „Kiigelaulud“
V „Jaanilaulud“

Eesti Rahvusmeeskoori 80-aastane teekond on olnud täis väljakutseid ja saavutusi, mis on kindlustanud talle väärika koha maailma koorimuusika maastikul. Juubelikontsert on omalaadne verstapost, ning eks vaid Veljo Tormise koorimuusika saakski olla selle keskmes. Tulge tähistage koos Rahvusmeeskooriga nende tähtsat päeva!

Pea oratooriumiks ülenduvat, eesti rahvakalendri tähtpäevi esitlevat suurtsüklit „Eesti kalendrilaulud“ (1966–1967) peetakse Veljo Tormise loomingus märgiliseks. Siin ja edaspidi pühendus ta eesti rahvalaulu uurimisele, mõistmisele ning kunstmuusikas edasi(k)andmisele. Nii kujunes Tormisest helilooja, keda tuntakse ja armastatakse kõikjal maailmas.

Herbert Tampere rahvalaulukogumikest inspireerituna kirjutas Tormis aastail 1966–67 ulatusliku kooritsükli „Eesti kalendrilaulud“, mis koosneb omakorda viiest alatsüklist. Helilooja sõnul moodustus see nii-öelda spontaanselt, ilma et oleks tervikuna ette kavandatud. Esmalt lõi ta 1966. aasta lõpul Vigalas „Kiigelaulud“ naiskoorile, mille järel võttis ette „Kadrilaulud“ naiskoorile ja „Mardilaulud“ meeskoorile, pannes neile algul nimeks „Põlva kadrilaulud“ ja „Kuusalu mardilaulud“. Järgnes „Jaanilaulude“ tsükkel nais- ja meeskoorile. Leides lõpuks, et vahelt on puudu veel üks meeskoori osa, pani ta viimasena kirja kolmeosalise meeskooritsükli „Vastlalaulud“.

„Kalendrilaule“ tehes taipasin esimest korda regilaulu enda struktuuri terviklikkust. Sain lõplikult aru, et regilaulu ei tohi töödelda, nagu ma olin seda teinud „Kihnu pulmalauludes“. Regilaulu väärtus seisneb just tema enda meloodias, korduvuses ja mittefunktsionaalsuses harmoonia puhul. Seal on rohkem sellist klastriharmooniat ja paralleelliikumist kolmkõlade ja septakordidega. Algul olid paralleelkolmkõlad, aga hiljem, „Jaanilauludes“ juba näiteks paralleelklastrid, kuuehäälsed akordid, mis paralleelselt moodustavad massiivse kõla“.

Veljo Tormis

„Eesti kalendrilaulud“ tuli esiettekandele 6. aprillil 1968 Teaduste Akadeemia Meeskoori ja Naiskoori poolt Arvo Ratassepa dirigeerimisel. Jäädes tagasihoidlikuks on autor oma oopuse kohta öelnud: „Kui selles muusikas on midagi ilusat, siis tänu rahvalaulule.“

Kontsert on vaheajata