Esitajad:
Eesti RahvusmeeskoorHortus Musicus
Kammerkooride Voces Tallinn ja Collegium Musicale naisrühmad
Iris Oja (metsosopran)
Marrit Gerretz-Traksmann (klaver)
Eesti Riiklik Sümfooniaorkester
Dirigendid: Risto Joost, Andres Mustonen, Mikk Üleoja
Kavas:
Artur Lemba. Sümfoonia nr 1, I osa
Giovanni Bonato. „Vana vale“
Arvo Pärt. „Credo“
Gia Kantšeli. „Helesa“ (2005)
Tõnis Kõrvits. Eesti muusika tähtteoste ajalooline kollaaž „Eesti Kontsert 80“
Michael Praetorius. Süit kogumikust „Terpsichore“
Kuidas portreteerida kunstnikku? Mis suppi keeta peakokale? Millise kontserdiga tähistada Eesti suurima kontserdikorraldaja 80 aasta juubelit? Eesti Kontsert, meie muusikaelu selgelt hoomatav niiditõmbaja läbi aastakümnete, kes pole ise kordagi astunud lavale, esitanud ainumatki teost ega pannud kirja ühtegi nooti.
Otsustasime appi kutsuda pereliikmed Eesti Rahvusmeeskoori ja Hortus Musicuse ja hea majanaabri, Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri ning tugineda piduliku juubelikontserdi kavas teostele, mille sünni juures on juubilaril olnud oluline osa või mis on otseselt seotud Eesti Kontserdi ajaloolise kodu, Estonia kontserdisaaliga.
Piduliku juubelikontserdi avab Artur Lemba esimese sümfoonia esimene osa – haruldane teos, mis kõlas Estonia kontserdisaali avamisel 1913. aastal. Paradoksina on see meile teadaolevalt ka teose ainus esituskord Eestis. Neeme Järvi on Lemba esimest sümfooniat dirigeerinud välismaal ja plaadistanud Šoti Rahvusliku Sümfooniaorkestriga.
Toomas Velmet: „Mul on muusikaajaloo kursus, mida annan muusikakoolis, ja ma mängisin lastele Lemba esimest sümfooniat plaadilt. See oli teos, mis neid haaras! Kui see lõppes, oli klassis aplaus. Ma pole kunagi midagi sellist kogenud Beethoveni või Brahmsi sümfooniate ettemängimisel. Ootan väga seda ettekannet, sest Lemba esimene sümfoonia on tõeline pärl!“
Kavas on samuti Eesti Kontserdi juubelile pühendatud üllatuslik teos, õigemini kollaaž. See põimib eesti muusika märgilisi teoseid (õieti küll lühemaid-pikemaid katkendeid), mis on loodud aegade jooksul, 1941. aastast tänapäevani, ja mis on kõik ühel või teisel moel seotud juubilari tegevusega. Aga teos, mis esimesena sai juubelikava kokku pannes nimekirja ja milleta kava ette ei kujuta, on Arvo Pärdi „Credo“. See tuli esiettekandele 1968. aastal ja läks vapustatud publiku nõudmisel tervikuna kordamisele, mispeale võimud keelasid „Credo“ esitamise pikkadeks aastateks ära.
Toomas Velmet: „ See teos lihtsalt peab siin kavas olema, sest Eesti Kontserdil on ka kreedo, mida on 80 aastat jälgitud. Vaatamata okupatsioonidele ja erinevatele riigikordadele on kreedo olnud alati sama – muusika on kõige tähtsam Eesti Kontserdis!“
Koostöös Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga