Pärnu ooperipäevade külalisteater on Klaipėda Riiklik Muusikateater

Pärnu ooperipäevade 2024. aasta külalisteater on Klaipėda Riiklik Muusikateater, kes toob publiku ette lavateosed maailmaklassikast ning Leedu ooperiloomingu varasalvest.

„Pärnu ooperipäevadest on aastakümnete jooksul kujunenud suvepealinna üks olulisemaid tähtsündmusi. Festival hoolitseb selle eest, et suve nautiv ooperipublik saaks osa nii kaunitest klassikateostest kui ka uuemast ja seni veidi vähem tuntud ooperiloomingust. Hea meel on võõrustada tuleva aasta ooperipäevadel Klaipeda Riiklikku Muusikateatrit, kes pakub elamusi nii maailmaklassikaga kui ka Leedu uuema algupärandiga,“ ütles Pärnu kontserdimaja juht ja Pärnu ooperipäevade kunstiline juht Marika Pärk.

Nii saavad Pärnu ooperipäevade külastajad saabuval suvel osa Itaalia helilooja Gaetano Donizetti ooperist „Rügemendi tütar“ ning Leedu helilooja Bronius Kutavičiuse ooperist „Karu“.

1840 aastal Pariisis esietendunud „Rügemendi tütar“ on maailma ooperiteatrite lavadel valitsenud juba peaaegu kakssada aastat ning ooperisõpradele on see teos ammune tuttav. Leedus tõi selle esmakordselt lavale Klaipėda Riiklik Muusikateater 2021. aasta novembris. Näiliselt lihtsa ja muretult lõbusa ooperi esitamiseks on vaja väga erilisi lauljaid ning peaosatäitjad peavad üles näitama erakordset näitlejameisterlikkust ning seda Leedu ooperitähtedel jagub. Pisut on muudetud ka ooperi algupära. Lavastaja Jūratė Sodytė on asendanud ooperi algse tegevusaja, Napoleoni Austria vallutamise perioodi (1805–1815) Alžeeria vabadussõja (1954–1962) aastatega. Romantilist komöödiat esitavad Klaipėda Riikliku Muusikateatri parimad solistid ja külalissolistid, koor ning balletitrupp.

Kui „Rügemendi tütar“ on ooperipublikule tuttav teos, siis „Karu“ on tõenäoliselt enamikule Eesti ooperisõpradest uudisteos. Ooperi sündmused toimuvad 19. sajandil Leedu metsikul ääremaal, kus inimesed on veel rahvalike traditsioonide ja paganlike uskumuste mõju all. Nii saab publik tuttavaks kummalise perekonnaga, kes koosneb animistliku käitumisega noorest krahvist Mykolasest ja tema hullumeelsest emast, kelle karu legendi kohaselt pulmapäeval vägistas. Selle loomaliku rünnaku tulemusena sündinud poolinimene-poolkaru armub naabermõisa kaunisse neidu Juliasse ja palub ta endale naiseks.

2000. aastal kirjutatud „Karu“ („Lokys“) on Leedu helilooja Bronius Kutavičiuse kolmas ooper ning esimene nn suur ooper. Teoses on rohkelt soliste, täiskoosseisus orkester, segakoor ja balletitantsijad. Leedu kirjaniku Aušra Marija Sluckaitė-Jurašienė libretol põhinev muusikaline põnevuslugu jutustab ümber Prosper Mérimée gooti stiilis fantaasianovellist „Lokis“ (1869) inspireeritud verise pulma loo. Süžee keskendub tummfilmiajastu õudusfilmide laadis inimloomuse varjuküljele ning sellele, mil määral suudab inimene kõrvale heita oma loomalikkuse.

Ooperipäevadele annab traditsiooniliselt lõppakordi uhke ooperigala.

Klaipėda Riiklik Muusikateater on tegutsenud üle kolmekümne aasta. Selle aja jooksul on teater toonud lavale enam kui sada eri žanris lavastust – oopereid, operette ja muusikale, ballette, laste- ja kaasaegse tantsu lavastusi. Klaipėda Riiklik Muusikateater pakub andekatele noortele artistidele enese proovile paneku võimalusi ja teeb sageli koostööd ka tuntud artistide ja rahvusvaheliste loovmeeskondadega.

  1. aasta Pärnu ooperipäevad toimuvad 4.-6. juulini Pärnu kontserdimajas. Ooperipäevade piletid on saadaval SIIN. Piletite soodushinnad kehtivad käesoleva aasta lõpuni.

Fotod leiate manusest.

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega.