Kõlab Heino Elleri looming:
„Avarused“, „Fantaasia“ g-moll, „Männid“
„Lüüriline pala nr 1-2“ , „Eleegia“ e-moll
Vaheaeg
Prelüüd g-moll, „Neli pala“
Keelpillikvartett nr 2 f-moll (G. J. Salumäe seade esiettekanne)

Heino Elleri (1887–1970) tähtsus Eesti kultuuris on erakordne nii oma ajalise haarde kui ka sisulise sügavuse poolest. Noore poisina mängis ta viiulit veel Karl August Hermannile (1851–1909), vanameistrina jõudis aga õpetada Lepo Sumerat (1950–2000). Legendaarse pedagoogina juhendas Eller poole sajandi vältel Tartus ja Tallinnas kompositsiooni erialal lugematuid Eesti heliloojaid, teiste hulgas Eduard Tubinat ja Arvo Pärti.

Elleri nooruspõlve vaimseks isaks ja suurimaks inspiratsiooniks oli Rudolf Tobias, kellega koos esines ta 1906. aastal Vanemuise teatrimaja avamisel ning kes õhutas teda muusikaõpinguid jätkama. Samal ajal pulbitses Tartus rühmitus Noor-Eesti, mis seadis eesmärgiks süsteemse kultuuriuuenduse ning tõstatas Eesti kultuuri missiooni ja kvaliteedi küsimusi. Just sellel ideelisel alusel kujunes Ellerist esimene helilooja, kes lahendas veenvalt ja jäädavalt „eestluse ja euroopluse“ võrrandi meie instrumentaalmuusikas. Tema loomingus põimuvad lahutamatuks tervikuks rafineeritud euroopalik modernism ning kodumaa loodusest ja rahvalaulust inspireeritud eestlaslik üdi. Kontserdil kõlavad Elleri põhjamaiselt karged ja kütkestavalt virtuoossed teosed Eesti Pillifondi haruldastel instrumentidel ning meie parimate interpreetide esituses.
Sten Lassmann

Kontsert on vaheajaga, kestus u 2 t

Kontsert toimub Eesti Kontserdi, Eesti Pillifondi ja Heino Elleri Sihtasutuse koostöös.

N 4. märts kell 18 Estonia kontserdisaal
Kontserdieelne vestlus „Heino Elleri põhjamaised pürgimused ja Eesti rahvuskultuuri märgiline muster“