Kavas:
Rahmaninovi, Tšaikovski, Fomini, Prozorovski ja Vertinski romansid ning Puškini ja Severjanini luule

19. sajandil Euroopas populaarne intiimne kodune musitseerimisvorm leidis oma väljundi Venemaal sentimentaalse romansivormi õitsengus 20 . sajandi esimestel kümnenditel.

Vene romanss peegeldab rohkeid tundedetaile, kiirelt vahelduvaid meeleolusid ning paljastab vene hinge kogu oma tunderikkuses. Iga romanss jutustab liigutava loo: kohtumised ja lahkuminekud, aated ja au, õrnus ja siirus, armastus ja kirg, kahtlused ning kahetsus. Muusikat täiendab vene luuletajate looming, mida loetakse nii eesti kui ka originaalkeeles.

Vjatšeslav Reznistšenko on  rahvusvaheliste konkursside laureaat, keda on esile tõstetud just vene romansside tundeküllase esitajana. Jaak Jõekallas võimeka näitleja ning lauljana lisab romansikontserdile poeesianüansi. Igapäevaselt tegutsevad mõlemad rahvusooperi kooris lauljatena.

Vene romanss on imelise muusika ja kauni poeesia sulam. Selles kehastub vene hing, mis kaebleb ja kahetseb, juubeldab ja kannatab, valutab maailma pärast südant ja naudib põhjani oma hingevalu. Ometi ei mõju muusika sugugi ülepaisutatult ega ebausutavalt, vastupidi, see on erakordselt siiras ja sugestiivne.

Koostöös Eesti Ajaloomuuseumiga