Esitajad:
Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja solistidKoormeister Lodewijk van der Ree
Floridante barokkorkester
Kunstiline juht ja dirigent Andrew Lawrence-King (Guernsey/Eesti)
Kavas:
Rinuccini/Monteverdi/Lawrence-King. „Arianna a la recherche” lavastuselementidega kontsertettekanne
Mantova ja Veneetsia õukondades töötanud helilooja Claudio Monteverdi kirjutas kümme ooperit. Neljasaja aasta pikkusel teekonnal renessansi ja baroki piirimailt tänapäeva on tervikuna säilinud vaid kolm Monteverdi lavateost – ooperid „Orpheus“, „Odysseuse kojutulek“ ja „Poppea kroonimine“. Ülejäänud seitse on kas tervikuna hävinenud, helilooja poolt tema eluajal kõrvale heidetud või säilinud üksnes katkelisel kujul.
Neist viimaste hulka kuulub ooper „Ariadne“, mille ainus säilinud fragment on kuulus „Lamento d’Arianna“ (Ariadne lament).
Vähem on teada asjaolu, et ooperist on säilinud ka üksikuid dialooge ning Ottavio Rinuccini originaallibreto. Kreeta mütoloogilise printsessi ja vapra kangelase Theseuse lool põhinev ooper „Ariadne“ valmis tellimustööna ja kanti esmakordselt ette Mantova hertsogi poja Francesco Gonzaga ja Habsburgide dünastiast põlvneva Savoia printsessi Margareti pulmapidustustel 28. mail 1608. aastal.
2017. aastal rekonstrueeris ooperi maailma üks tunnustatumaid vanamuusikaeksperte, dirigent ja harfimängija Andrew Lawrence-King. Monteverdi stiili süvitsi tundva interpreedi ja uurijana kasutas Lawrence-King ooperi taastamiseks peale Rinuccini libreto ka muid ajaloolisi materjale, nagu üksikute säilinud dialoogifragmentide käsikirjalisi ümberkirjutusi ja helilooja kirju.
Kui „Ariadne lament“ on kõigest kitsuke uks Monteverdi kadunud heliteosesse, siis Rinuccini/Monteverdi/Lawrence-Kingi teos „Arianna a la recherche“ avab esimest korda kuulajale müstilise ukse taga asuva maailma täies värviilus ja ajaloolises ooperlikus kontekstis.
Koostöös Eesti Filharmoonia Kammerkooriga