Kavas:
Pärt. Sümfoonia nr 1
Rahmaninov. „Rapsoodia Paganini teemale“ op. 43
—
Tubin. Sümfoonia nr 8

Eduard Tubina igal sümfoonial on rääkida oma lugu. Tänavuse festivali avakontserdi „Non grata“ keskmes oleva kaheksanda sümfoonia saamislugu on väga eriline. Pärast kodumaalt põgenemist 1944. aastal langes helilooja 1960. aastate alguses Eesti külastamise pärast pagulasringkondade hukkamõistu alla. „Ma oletan, et raev paljudest laimavatest kirjutistest kogunes minus ja otsis väljapääsu sümfoonia finaalis, mille pingelised helikordused kõlavad justkui hümnina iseendale. Kui inimene vananeb, siis julgeb ta ju näidata oma tundeid, julgeb naerda ja nutta.“

„Nõnda ma istun ja tõesti ei tea,
vanduda ennast või saatust.
Ärge vaid öelge, et nõnda on hea,
nõnda on elu … Sest teie ei tea,
ei tunne mu isamaatust.“

Karl Ristikivi kirjeldatud isamaatuse-tunnet kogesid nii Eduard Tubin, Sergei Rahmaninov kui ka Arvo Pärt pärast Eestist lahkumist 1980. aastal. Kõik kolm heliloojat on ühel eluhetkel olnud avalikkuses nii kangelase kui ka soovimatu isiku – persona non grata rollis. Selle üle, kui ajas muutuv on avalik arvamus, arutlevad Joonas Hellerma ja Mihhail Gerts kontserdieelses vestlusringis.

Kell 18.00 kontserdieelne vestlusring Joonas Hellerma ja Mihhail Gertsiga

Koostöös Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga