Kavas:
Sisask. „Põhjapolaartaevas“ (4. osa koguteosest „Tähistaeva tsükkel“)

Urmas Sisaski aastakümneid kestnud töö oma tähistaeva-tsükliga, milles helilooja on püüdnud muusikasse seada kõik 88 tähtkuju, kulmineerub viimase, neljanda osaga „Põhjapolaartaevas“. Sisaski maagiliselt loitsiv muusika on leidnud austajaid nii mängijate kui ka publiku hulgas ning „Tähistaeva“ valmimine on Eesti muusika suursündmus.

Tunnustatud pianist ja kauaaegne festivali „Klaver“ kunstiline juht Lauri Väinmaa on paljude Sisaski teoste esmaettekandja ning ka tähistaeva-tsükli viimane osa on valminud tihedas koostöös heliloojaga.

„Põhjapolaartaevas“ on Urmas Sisaski värskeim klaveriteos. See 22-osaline tsükkel paneb väärika punkti 88-osalisele „Tähistaeva tsüklile“, mis katab muusikaga kogu nähtava taevalaotuse. Tähistaeva tsüklis on kõik 88 tähtkuju saanud muusikalise vaste. Igal palal on lisaks tähtkuju nimele ka autori pala luues vallanud tundeid kirjeldav alapealkiri.

Tsükli eelmiste osade „Põhjataevas“, „Lõunataevas“ ja „Ekvatoriaaltaevas“ järel toob „Põhjapolaartaevas“ meid armastatud põhjamaa tähistaevasse tagasi. Suur Vanker, Kassiopeia, Veomees, Kaksikud ja teised tuntud tähtkujud on siin kõrvuti vähemtuntute ja salapärasematega nagu Pegasus, Herkules, Vähk ja Lohe. Tohutu Kaelkirjak on kõrvuti pisikese Hobuga, tsükli lõpetab lummav Põhjakroon.

Loodusrahvad on tähistaevast loonud hulgaliselt müüte. Nad elasid kooskõlas taeva ja maaga, tähistaevas nende kohal ja maa nende jalge all olid üks tervik. Kontserdil jutustab tähtkujude muusika vahel põhjarahvaste tähemüüte Jüri Aarma. Tähistaevas jõuab meieni ka nähtavana – esinejaid ümbritseb salapärane ja imekaunis taevalaotus kogu oma täiuses. Tähistaeva õhtu on suur tähistaevaga koosolemise, selle kuulamise ja vaatamise, looduskõiksusse sulandumise õhtu.