To the
Frontpage
TEKST: Piret Kooli
Viiuldaja Aleksey Igudesman ja pianist Hyung-ki Joo on leidlikud komödiandid, kelle sketšid ja muusikalised miksimised on köitnud kõige eripalgelisema publiku tähelepanu üle kogu maailma. Detsembris on nad taas Eestis.
On öeldud, et klassikaline muusika on tõsine asi. Ka Aleksey Igudesman ja Hyung-ki Joo on seda kuulnud, kuid nad ei jäänud uskuma. Ja et teisigi veenda, töötasid nad välja omalaadse kontsertetenduse kontseptsiooni, mille kohta võib öelda, et see on maailma kõige naljakam tõsise muusika sõu. Seda võib nimetada ka stand-up-komöödiaks ja popkultuuri kokteiliks, mille tagajärjel on ka publiku kõhulihastel järgmisel päeval oma arvamus. See peensusteni lihvitud oskustega tippmuusikute duo kontsertetendus on kogemist väärt. Boonusena saab publik alati heliteostest ka midagi uut teada, kuid mis peamine – kõigile nauditav ja lihtsasti mõistetavas vormis mäng on tehniliselt kompromissitu.
Aleksey Igudesmani ja Hyung-ki Joo teekond duona algas 20 aastat tagasi, mil nad otsustasid inspireerituna komöödianäitlejate Dudley Moore’ist ja Victor Borge’ist luua oma sõu. Et muusikutel oli vaja ka tüviteksti, st. -nooti, valiti selleks Mozarti „Väike öömuusika“, millest krutskite ja kena komponeerimise tulemusel sündis duo esikteos „Väike õudustemuusika“, mida on mängitud mitmel pool maailmas.
Meeste humoorikas lähenemine ja musikaalsus on tuntud kaubamärk, mistõttu täidab tänulik publik mitte üksnes kontserdisaale, vaid suuri staadioneid, kus on nende pärast istunud või seisnud 18 000 inimest. Duo teleesinemised on paljudes riikides kergitanud tuntavalt telejaamade reitingut ning nende Youtube’i kanalil on kontoloomise algusest alates klikkimas käinud enam kui 50 miljonit inimest ning duo austajatena on end avalikult „üles andnud“ teiste hulgas John Malkovich, Sir Roger Moore ja Monty Pythoni veteran Terry Jones.
Klassikalise muusika dirigent Bernard Haitink kutsus Igudesman-Joo duo aga oma 80. sünnipäevapeole peaesinejateks. „Pidin naeru kätte ära surema – nii lõbus oli. Rääkimata sellest, et nad on suurepärased muusikud,“ kiitis dirigent tookord ja elas veel 12 aastat.
Duo Igudesman & Joo artistipalet vaadates võib kohati jääda mulje, et laval on justkui paar vallatut varateismelist poisiklutti. Mulje polegi ehk vale, sest mehed kohtusid juba poisikestena ja nende taustalugu on hooti sarnane. Ent laval on nad ka teravmeelsed muusikud ning kindlasti väga tundliku helikeelega improvisatsiooni meistrid.
Nende taset võib vabalt võrrelda Monty Pythoni või South Parkiga. Nad žongleerivad nauditavalt erinevate žanrite ja ajastutega, püüdes kord kinni Mozarti, siis võitluskunstid või hiphopi ja seejärel kohe Haydni, James Bondist rääkimata. Duo eesmärk on klassikalisi piire nihutades pakkuda muusikalisi elamusi, ootamatust, lohutust, meelelahutust ja ennekõike nalja. Sest naer aitab elada.
Eesti publiku ette astus muusikaline stand-up-duo esmakordselt 2008. aastal Birgitta Festivali raames ja viimati anti siinsele publikule kontserte viis aastat tagasi. Detsembrisse sobivalt toovad muusikud kaasa jõulukava ja neli kontserti tähistavad ühtlasi ka duo neljandat Eesti-külastust.
Mustast august musta pillini
Lõuna-Koreast pärit ja Inglismaale emigreerunud vanemate lapsena sündinud Richard Hyung-ki Joo alustas klaveriõpinguid 8-aastaselt. Kaks aastat hiljem võeti ta vastu Londoni lähedal Surreys asuvasse muusikakooli, mille oli 1963. aastal asutanud Yehudi Menuhin ja mis kannab tänaseni selle legendaarse viiuldaja nime. Joo taipas üsna kiiresti, et see pole niisama kool ja uskus, et tema on ekslikult sattunud geeniuste ja imelaste sekka ning et kohe lüüakse ta sealt koolist lihtsalt minema. Kokkuvõttes nii muidugi ei juhtunud, kuid hiljem on Joo – mine nüüd võta kinni, kas läbi huumori või otse – tunnistanud, et õpetajad ja kaasõpilased, teiste seas praegune lavapartner Aleksey Igudesman, olevat tema keha ja vaimu igas mõttes korralikult proovile pannud.
Seitse aastat kestnud karastumise ja lihvimise protsess oli hooti nii raju, et Joo hakanud uskuma, et tuleviku asemel ootab teda vaid ablas must auk, mis noori ebaõnnestuvaid muusikuid valimatult neelab. Kõige tipuks olid pianistiks ihkaval noorukil liiga väikesed käed. See aga ei takistanud tal kooliaastate jooksul üha enam muusikat mõistma ja armastama hakata, ning seda pandi ka tähele. Mõni aeg pärast Joo lõpetamist, kui koolijuht Menuhin oma 80 aasta juubeli kontserdiks kava valis, küsinud legend noorukilt, kas tollel võiks olla mahti ja huvi orkestri ees solistina üles astuda. Ning ühtäkki leidis Joo end Londoni Barbican Halli lavalt mastro auks klaveril soleerimas.
Aja möödudes täheldas Ungari vanema põlve pianist Ferenc Rados, et Joo on „ebatavaline talent, kes kulgeb oma rada, kadumata edukate või ebaedukate „klahvijahtijate“ lõputusse jadasse“. Seepeale avaldanud noor talent, et ta valinudki muusikutee tegelikult hoopis seetõttu, et ta soovinud hirmsasti komponeerida. Joo kompositsioone ja arranžeeringuid esitavad tänapäeval teiste hulgas New Yorgi filharmoonikud, Londoni filharmoonia-, Viini ja Chicago sümfooniaorkestrid. Ja nii mõnigi kord on Joo samuti solisti või dirigendina orkestri ees.
Joo komponeerib regulaarselt ka duole. Ta on teinud koostööd ka r’n’r-tähe Billy Joeliga, kellega kahasse valminud album „Fantasies & Delusions“ salvestati Viini kontserdimaja Mozarti saalis ja mis 2001. aastal troonis Billboardi klassikaalbumite edetabeli tipus tervelt 18 nädalat.
Helilooming on Joo kokku viinud ka Oscari võitja Vangelisega, kes leidis, et Joo loodu on tulvil „peenekoelist huumorit ja head energiat ning et tema muusikavaldkondade ülene miksimisoskus loob midagi, mida me tänapäeval väga vajame – värskust.“
Ka oma duopartneri Aleksey Igudesmaniga on ta muusikat loonud, neilt on tellitud näiteks orkestriteoseid, mida on esitanud Pittsburghi ja Düsseldorfi sümfoonikud, New Yorgi filharmoonia ning Zürichi Tonhalle.
Kinnitage turvavööd*
Just sellist pealkirja kannab duo teise liikme – või kui arvestada, et viiuldaja seisab klaverist ja pianistist alati laval eespool, siis ehk ikka pigem esimese liikme?! – Aleksey Igudesmani sooloalbum, mis ilmus 2015. aastal, ja millele on talletatud tosin omaloomingulist teost.
Universal Edition on avaldanud ka Igudesmani heliteostest mitu noodiraamatut. Üks neist – „Style Workout“ – koosneb 20 klassikalise, džässi, roki, folgi ja maailmamuusika sugemetega viiulipalast, mis aitavad noodilugejal rikastada repertuaari, kogeda stiilide mitmekesisust ja avardada silmaringi.
Leningradis 1973. aastal juudisoost muusikute perekonnas sündinud Aleksey Igudesman emigreerus oma vanematega Saksamaale kuus aastat hiljem. 12-aastasena võeti ta vastu Londoni lähistel Surreys asuvasse Yehudi Menuhin muusikakooli. Hiljem siirdus ta Austriasse, kus jätkas Viini konservatooriumis õpinguid ukraina juurtega austria viiuliprofessori Boris Kuschniri juures.
Igudesmani on kätt proovinud ka filmialal ja tema humoorikas lähenemine avaldub režissööri- ja filminäitlejatöös. Tema 2012. aastal Transilvania rahvusvahelisel filmifestivalil esilinastunud debüütfilm „Noseland“ on humoorikas ood klassikalise muusika maailmale ja staaridele. Ilukirjanduslike sugemetega, dokumentalistliku joonega täispika komöödia fookuses on ninafetišiga viiuldaja, kes osaleb ainulaadsel festivalil ning kelle sõber soovib filmikaameraga talletada põnevana näivat staarielu, piiludes ka sinna, kuhu minna poleks tarvis. Ning muidugi kipuvad kõik plaanid kohe algusest peale pisut nihu minema. Filmis näeb teiste hulgas ka selliseid tegijaid nagu John Malkovich ja Roger Moore.
Kel seda pikka linateost kohe käepärast võtta pole, neile pakub leevendust Igudesman & Joo videokeskkond portaalis Youtube, kus paljude teiste jäädvustuste hulgas saab näha-kuulda, kuidas kõlab 1970.–80. aastate tantsuhitt „I Will Survive“, kui seda põriseva piimavahustajaga esitada. Laul ise tundub olevat duo liikmete elus justkui omamoodi leitmotiiv või mantra. Sest teinekord võib pisar silmanurka tulla ka muust kui naerust. Kuid naerda lihtsalt tuleb!
* Sa pead lihtsalt naerma – pealkiri on laenatud duo 2016.a avaldatud albumilt
