Sel laupäeval, 9. aprillil kõlab Estonia kontserdisaalis Budapesti Purcelli koori, vokaalsolistide ja hinnatud Helsingi barokkorkestri ühises esituses 300 aasta vanuse vaimuliku oratooriumi, Grauni ja Bachi „Passion Pasticcio“ Eesti esiettekanne.
Vähemalt kolme barokiaja helilooja suure pastiššpassiooni selgrooks on Carl Heinrich Grauni kannatusaja kantaat, mida täiendab Johann Sebastian Bachi just selle teose jaoks oma elu lõpuaastatel kirjutatud muusika. Seetõttu loetakse teost tinglikult ka Bachi viiendaks passiooniks.
„Bachi autorsus teose juures tehti kindlaks alles sel sajandil ning seega on maailma jaoks tegu justkui „uue“ muusikaga,“ rääkis kontserdi külalisprodutsent Saale Fischer. „Mul on ääretult hea meel, et ajas, kus me praegu viibime, on võimalikuks saanud Euroopa kultuuriloo kontekstis tähelepanuväärse ja suure rahvusvahelise projekti toomine Eestisse, nii Eestis kui ka Soomes kõlab teos palmipuudepühal esimest korda. Praeguses intensiivistunud võitluses hea ja kurja vahel tundub, et iga tegu, iga sündmus, mis on kantud positiivsest koostöövaimust, ilust ja harmooniast, panustab omal moel sellesse, et meist kõrgemal asuv kaalukauss võiks kalduda headuse poole,“ lausus Fischer.
Eriliseks teeb esituse seegi, et 18. sajandi suurte helimeistrite looming kõlab Helsingi barokkorkestri esituses ajastu originaalpillide koopiatel – nii avanevad kuulajale üheks õhtuks Tallinnas üsna sarnased helimaastikud kui ühel ammusel, 300 aasta tagusel kevadõhtul Bachi linna Leipzigi linnakodanikele või kuningas Friedrich Suure õukondlastele Berliinis, kus tegutses Graun.
Budapesti Purcelli koori lõi György Vashegyi 1990. aastal Henry Purcelli barokkooperi „Dido ja Aeneas“ ettekandeks. Vähesed oskasid ette näha, et kolmkümmend aastat hiljem on nad Ungari üks mainekamaid segakoore. Solistidena astuvad Tallinnas üles Ágnes Kovács (sopran), Eszter Balogh (alt), Zoltán Megyesi (tenor) ja Lóránt Najbauer (bass).
1997. aastal asutatud Helsingi barokkorkester pakub vanamuusika tõlgendamisse uusi vaatenurki. Alates 2003. aastast on orkestri kunstiline juht Aapo Häkkinen ning tema käe all on orkestrist kujunenud üks Euroopa hinnatumaid vanamuusikaansambleid, kes köidab publikut emotsionaalse kõneosavuse ja nakatava elujõuga. Peale kodumaa on nad publikut võlunud kõikjal maailmas, alates Kölni Filharmooniast Tokyo Suntori Halli ja Amsterdami Concertgebouw’ni ning Bergeni, Bremeni, Rheingau ja Jerusalemma festivalideni.
Fotol: Helsingi barokkorkester, autor Maarit Kytöharju.