Eesti Kontsert alustab oma sügishooaega suurejooneliste sümfooniakontsertidega

80-aastase Eesti Kontserdi sügishooaja avavad Tšehhist pärit Janáčeki Filharmoonikud, keda juhatab hinnatud eesti dirigent Risto Joost. Peale Smetana ja Bartoki teoste tuleb esitusele Dvořáki suurejooneline üheksas sümfoonia „Uuest maailmast“.

Janáčeki Filharmoonikud on 1929. aastal asutatud väärikate traditsioonidega, kõrgelt tunnustatud Tšehhi orkester. Nad on olnud arvukate uue muusika teoste tellijad ja ettekandjad ning tšehhi suurte heliloojate Janáčeki, Dvořáki ja Smetana teoste suurepärased esitajad. Eestis esinevad nad koos Lukáš Vondráčekiga, kes on Kuninganna Elisabethi klaverikonkursi võitjana soleerinud maailma olulisetel kontserdilavadel parimate orkestrite ees. Dirigendipuldis seisab Risto Joost.

Joost meenutab, et kohtus Janáčeki Filharmoonikutega esimest korda neli aastat tagasi. „Sellest alates olen käinud orkestrit juhatamas regulaarselt, väga eriilmeliste kavadega. Kindlasti on nende tugev külg just tšehhi muusika ja selle repertuaariga seotud traditsioonide väärtustamine,“ ütleb dirigent. „Rääkides Lukáš Vondráčekist, siis ta on üks erakordsemaid pianiste, kellega olen kohtunud. Tema kontsentratsioon muusikalisele detailile, karakterile ja kõlale on rohkemat, kui ollakse harjutud kuulma. Ta on kunstnik suure tähega,“ ütleb Joost.

Tšehhi helilooja Bedřich Smetana on öelnud, et tema ooper „Müüdud mõrsja“ sündis trotsist, nimelt süüdistati teda pärast esimest ooperit selles, et ta ei oska kerge ja rahvaliku stiiliga midagi pihta hakata. Selle etteheite kummutamiseks lõi ta böömi maalähedastest lauludest ja tantsudest inspireeritud muusika, milles tšehhid tundsid ära midagi neile ainuomast. Ooperile annab hoo sisse temperamentne avamäng, mis on hakanud elama oma elu iseseisva kontsertpalana. See meloodiline, graatsiline ja säravalt orkestreeritud eesriidetõstja toob meelde Mozarti „Figaro pulma“ avamängu.

Kui Smetana „Müüdud mõrsja“ 30. mail 1866 Praha Ajutises teatris esiettekandele tuli, mängis orkestris vioolamängijana kaasa tollal 24-aastane Antonín Dvořák, kellest sai Smetana järel tšehhi rahvusliku koolkonna teine suurkuju. Enim tuntust pälvis Dvořák oma orkestriloominguga. Ameerikas valmis 1893. aastal tema suurima tuntuse pälvinud 9. sümfoonia e-moll op. 95, millele helilooja andis alapealkirja „Uuest maailmast“. Teos kanti esmakordselt ette 1893. aastal Carnegie Hallis, esitajateks New Yorgi Filharmoonikud ja dirigent Anton Seidl. „Tegu on vaieldamatult ühe muusikaajaloo säravaima teosega, mis oma sümboolses tähenduslikkuses sobib praegusesse aega kindlasti ideaalselt,“ ütleb dirigent Risto Joost.

Kolmanda teosena kõlab Eesti Kontserdi hooaja avakontsertidel ungari helilooja Béla Bartóki 3. klaverikontsert E-duur, mille ta kavandas oma naise sünnipäevakingiks, ent ei elanud niikaua, et see isiklikult üle anda. Teos jäigi Bartóki viimaseks oopuseks, kusjuures tühjaks jäid partituuri 17 lõputakti – need pani autori visandite põhjal kirja ja orkestreeris Bartóki sõber Tibor Serly.

Eesti Kontserdi sügishooaja avakontserdid on 17. septembril Pärnu kontserdimajas ja 18. septembril Estonia kontserdisaalis.

Foto: Eesti Kontserdi sügishooaja avavad tunnustatud Janačeki Sümfoonikud.

Andri Maimets
Eesti Kontserdi kommunikatsioonijuht
5620 1117
andri.maimets@concert.ee
www.eestikontsert.ee
www.facebook.com/eestikontsert