Eesti kontserdi
avalehele
Tekst: Annaliis Heinla
Foto: Kristiin Kõosalu
Saate „Eesti otsib superstaari“ 8. hooaja võitja, 2023. aasta Eurovisiooni lauluvõistluse 8. koht, 2024. aasta muusikaauhindade aasta debüütalbum, aasta naisartist, aasta artist, aasta album – just need tiitlid läksid kõik ühele säravale noorele naisele, Alika Milovale. Tegelikke tunnustusi ja auhindasid on aastatega talle nii palju kogunenud, et ei jõua isegi kokku lugeda.
Avalikkusele sai Alika nimi tuntuks just tänu saatele „Eesti otsib superstaari“, millele ta vaatab tagasi ainult positiivsete emotsioonidega. Ka aastaid hiljem on tunda Alikalt sügavat tänulikkust, et sai selles saates osaleda ja endale hea hüppelaua, kust edasi minna. „Esinesin ka eelmisel aastal superfinaalis, mis oli heaks võrdluseks ajaga, mil ise laval olin ja võistlesin. Saate ajal oled ühe mulli sees, kus kõik on teistmoodi, suurem ja pingelisem.“ Isegi teised saates osalejad võtsid Alikaga ühendust, et uurida temalt, mis on mõne vooru põhimõte ja kuidas peaks sellele lähenema. Üldiselt siiski keegi väga abi ei vajanud, sest nii tiim kui ka teised osalejad on üksteisele 24/7 toeks ja olemas.
Pärast superstaari-saadet on kõikidel artistidel tegelikult see hetk, mil päris täpselt ei tea, mis edasi saab. Kui muidu oled harjunud suure tiimi ja teiste juhendamisega, siis nüüd pead ise hakkama saama. Nii mitmedki saates osalejad ja ka võitjad on tänaseks kadunud. Alika jaoks see hetk ei olnud nii raske, kui talle räägitud oli. Ta teadis kohe algusest peale, et see, mis tuleb pärast saadet, ongi see päris töö. Õnneks oli tal selja taga Universal Music Estonia ja mänedžer Karl-Ander Reismann, kes oli Alikale suureks abiks ja võttis kogu vajaliku majandamise üle, tänu millele sai Alika keskenduda muusikale.
Alika võitis selle saate vaid 19aastaselt. Igaühel oleks raske harjuda pea üleöö saabunud kuulsuse ja meedia tähelepanuga. Aastatega on Alika sellega harjunud, aga ikka on hetki, mis tekitavad trotsi. ,,Siiamaani on päevi, mil näed endast mõnd artiklit ja mõtled, miks selliseid asju kirjutatakse? Aastatega harjud ära ja saad aru, et siin pole midagi teha.“ Alika kirjeldab ennast kui väga jutukat inimest, kellele meeldib inimestega suhelda, rääkida vabalt enda elust ja kogemustest. ,,Olen aru saanud, et vahepeal tuleb suuta hoida tagasihoidlikumat piiri ja kõigile pole vaja kõike rääkida. Valin nüüd rohkem inimesi, kes mu ümber on, ja arvan, et see on hea oskus.“ Kuulsusega kaasnevad positiivsed pooled on Alika jaoks fännid, kes tema loomingut kuulavad ja tahavad temaga pilte teha. ,,Suurim kingitus minu jaoks ongi need inimesed, kes hindavad mu loomingut. Just see ongi ühele artistile kõige olulisem muusika loomisel.“
Lisaks superstaari-saatele ei saa ära unustada Eurovisiooni lauluvõistlust, kus Alika Eestit 2023. aastal esindas, tuues meile 8. koha. Eurovisioonile tahaks Alika kindlasti uuesti minna. „Sain sealt väga hea kogemuse. Vedas, et see toimus Inglismaal ja sellega oli seotud BBC meeskond, kes loovad igapäevaselt maailmatasemel telesaateid, polnud ka mingit keelebarjääri. Käisin seal 20aastaselt ja kindlasti on mul veel piisavalt aega, et sinna uuesti minna, peab olema lihtsalt õige tunne ja õige lugu.“ Sel aastal tundus Alikale, et võistlusel oli suur poliitiline pinge ja seetõttu on ta õnnelik, et sai just 2023. aastal osaleda.
2023. aastal ilmus Alikal debüütalbum ,,Alika“. Albumi valmimiseni kulus umbes kaks aastat, sest vahepeale jäi ka Eurovisiooni lauluvõistlus. Pärast superstaari-saadet käis Alika erinevate produtsentide juures laule kirjutamas. ,,Alguses ilmusid laulud singlitena ja kui Eurovisioon läbi sai, mõistsin, et tahaks nüüd albumi ikkagi välja anda. See oli justkui tükkide (lugude) kokkukogumine. Iga lugu pole albumi kohta väärt. Tuli palju valida, mõni laul oli vaja lõpetada. Käisime Soomes uuesti vokaale salvestamas, eks see kõik võttis palju nii vaimset kui ka füüsilist energiat.“ Albumil olevatest lugudest on Alika jaoks kõige südamelähedasem ,,Distance“, mis sai kirjutatud staari-saate lõppedes esimeses laululaagris. ,,Sellest loost ei väsi kunagi ära, tunnen sellega erilist sidet, mida ei oskagi täpselt seletada.“ Mõnest loost käivad läbi ka prantsuskeelsed fraasid, Alika prantsuse keelt tegelikult ei oska, aga on tundnud mingite laulude puhul, et nendega sobiks just see kõla.
Nüüd kui album on välja antud, tahaks Alika näidata midagi uut, mitte küll drastiliselt. ,,Ma pole üks nendest artistidest, keda kuulad ja iga laul tundub samasugune. Tahan edasi eksperimenteerida ja jätta endale vabaduse katsetada.“ Praegu kirjutab Alika lugusid pigem sahtlisse. ,,Üritan leida õiget stiili, millega välja tulla pärast albumi ilmumist. Mõnikord ei peagi iga kolme kuu tagant uut laulu välja andma, on okei endale aega anda.“ Teistest muusikutest inspireerivad Alikat bänd Arg Part, eluaegne lemmik on tal olnud Tõnis Mägi, nublu puhul kiidab ta artisti annet osata lugeda inimeste tujusid, Maarja-Liis Ilusa puhul toob ta välja naise väga huvitava ja tugeva energia. Väga meeldis Alikale ka Anetti ja Fredi album ,,Read Between The Lines“.
Suvi on kõikidele artistidele kiireim aeg aastas, järgmine on jõuluperiood. Mida inimesed ei näe, on protsess, mis eelneb ühele kontserdile. ,,Inimesed näevad seda resultaati, mis jõuab lavale. Selle taga on paar kuud ettevalmistust ja proove. Palju tuleb teha eeltööd, õppida sõnu jm, erinevad eriprojektid on väga ajakulukad.“ Suvel Alikal palju aega puhkamiseks ei jää, sest võimalusi ja tahtmist tööd teha on just siis kõige rohkem. ,,Kui pole kontserte, ei tähenda see, et pole tööd. Muusikavideote filmimine ja muud promotegevused on suur töö.“ Igapäevaselt on Alikal abiks ja selja taga management Tier Music eesotsas Thea Zaitsevi ja Grettel Killinguga. ,,Grettel tegeleb igapäevaselt minu asjadega ja Thea on see, kes vaatab rohkem tulevikku. Mänedžerid leiavad sulle produtsente ja laululaagreid. Olen väga õnnelik enda tiimi üle. Mul on suur naiste tugi ja tunnen end nendega mugavalt.“ Pärast kiireid perioode on ikka vaja puhata ja end tööasjadest välja lülitada. Parim puhkus on Alika jaoks kodulinnas Narvas. ,,Kõige parem puhkus on minna Tallinnast välja, Tallinn on ikkagi töölinn. Kohe kui saan Tallinnast välja, lülitub aju kohe automaatselt välja ega pea pingutama, et puhata.“
Tihti küsitakse inimestelt, mis on nende viie aasta plaan. See küsimus pole Alikale kunagi meeldinud ja plaane teeb Alika pigem tagasihoidlikult. ,,Elan praeguses hetkes, väga ei vaata tulevikku. Viie aasta plaan tundub arusaamatu küsimus, kuidas saaksin seda ette kujutada? Ei saa ju enda aega niimoodi planeerida, me muutume iga päeva ja aastaga. Tahan palju kontserte anda ja teha uut muusikat, mis inimesi rõõmustaks, armastada, elada elu ja olla õnnelik.“ Alika on lisaks laulmisele proovinud kätt ka näitlejana. Ta on lapsepõlvest saati suhtunud näitlemisse erilise põnevusega ja tahaks kindlasti kunagi panna proovile mõnes tõsisemas rollis. Alika on näitlejana üles astunud „Kättemaksukontori“ 30. hooaja kahes viimases episoodis.
Detsembris toimub Alikal kolm kontserti New Wind Jazz Orchestra koosseisus. Kava sündimise lugu on vahva asjade kokkulangevus. ,,Arutasin novembris mänedžeridega, et tahaks teha soolokontserti koos orkestriga. Olin valmis ise planeerima ja leidma õiged inimesed. Just siis sain pakkumise teha seda koos NWJO-ga ja just detsembris, nagu olin soovinud.“ Kuigi enne seda on Alikal veel tihe graafik, reaalseks planeerimiseks ja proovideks läheb sügiskuudel, siis mingid ideed on juba kogunenud. ,,Olen kuklas ikkagi kogu aeg hoidnud erinevaid ideid, milline see kava võiks olla. Kõige suurem inspiratsioon on Inglismaalt pärit artist Raye, kes esitas enda debüütalbumi koos orkestriga. See on nii lahe, kuidas lood elavad orkestriga teistsugust elu. Originaallood on muidugi superhead, aga koos orkestriga nii teistmoodi, rohkem detaile. Mingid mõtted mul on juba olemas ja ootan põnevusega eelseisevaid kontserte.“ Alika käib ka ise rõõmuga kontsertidel, aga tihti tunneb ta, et ei suuda end päris välja lülitada ja vaatab kontserti nagu artist artisti. ,,Parim tunne, kui suudad unustada ja end lõdvaks lasta, mitte kritiseerivalt vaadata.“ Praegu naudib Alika suve, kus graafik on täis, ja tunneb mõnu sellest, et tal on olemas töö, mida talle väga teha meeldib.
