Näitused Jõhvi kontserdimajas

Näitus “Kaasaegsed müüdid”

05.03.2020 – 31.03.2020

Albert Beljakovi näitus „Kaasaegsed müüdid“ on graafiliste jooniste kogum, kus on kujutletud autori poolt väljamõeldud loomi.Fantaasiaolendite kujutiste pind on ülipeente joontega ülitihedalt läbi töötatud. Ühe graafilise lehe tegemiseks kulus kunstnikul aega neli kuni kuus päeva.„Mõnikord oli mul silme ees terviknägemus, mõnikord alustasin ma mingist pisidetailist, joonest või punktist, kasvatades sellest tasapisi välja terviku. Kui tunnen, et enam pole midagi puudu ega ka midagi ülearu, teen õiges suuruses kartoonid ehk alusjoonised ning asun tööd geelpliiatsi abil lõplikult vormistama. Varem oleks tulnud tušši ja sulge kasutada, ent geelpliiatsiga on palju mugavam,” ütles Albert Beljakov.

Albert Beljakov sündis 16. veebruaril 1937. aastal Venemaal Vologda oblastis.
Pärast sõjaväeteenistust töötas ta viis aastat kunstnik-kujundajana Ukrainas Hersoni kunstikombinaadis, kus õppis kunstnik Jegor Tolkunovi käe all õlimaali ja Nikolai Gepardi juhendamisel puunikerdust.
1988. aastal asus elama Tallinnasse, kus töötas 10 aastat tisleri, puusepa ja ehitajana ning õppis maalikunsti Eesti NSV teenelise kunstniku ja kunstiinstituudi õppejõu Konstantin Mihhailovi juures.
Alates 2006. aastast elab kunstnik Narvas ja tegeleb aktiivselt enese täiendamisega ja näitustega.Kunstniku tööd on Hersoni, Novaja Kahhovka, Narva ja Tšerepovetsi muuseumides ning erakogudes Prantsusmaal, Saksamaal, Kanadas, Soomes, Venemaal, USA-s, Suurbritannias jm.
Albert Beljakov on ühenduse „Vestervalli“ ja „Vene kunstnikud Eestis“ liige.

 

Näitus “Meeleolud”

05.03.2020 – 31.03.2020

MTÜ Autori Foto asutati 2014. aasta aprillis. Ühing koondab enda ümber ligi kahtkümmet inimest, kes innukalt töötavad fotokunsti žanris. Autorite looming on ainukordne ja omapärane.

 

Näitus “Eesti Pank 100: riigi rahaasjade süda”

05.02.2020 – 30.03.2020

Alates 5. veebruarist saab Jõhvi kontserdimaja III korrusel külastada Eesti Panga 100. aastapäevale pühendatud rändnäitust „Eesti Pank 100: riigi rahaasjade süda“. Näitus tutvustab kontrastide kaudu, kuidas on saja aastaga muutunud Eesti inimeste ostujõud ja raha liigutamine inimeste vahel.

Näitus on üles ehitatud keskpanga kvartalina ning annab ülevaate ka ajaloolistest hoonetest, kus Eesti Pank sajandi eest oma tegevust alustas ja tänagi tegutseb. Kui üldjuhul on ajaloonäitus kronoloogilise ülesehitusega, siis Eesti Panga rändnäitusel on toodud esile kontraste praeguse ja saja aasta taguse vahel.

„Keskpanga tegevuse üks põhieesmärke on alati olnud tagada raha ostujõud. Näitusel saab näiteks võrrelda, mida oli võimalik endale keskmise palga eest lubada 1930ndatel ja mida täna,“ ütles Eesti Panga muuseumi kuraator Siiri Ries. Näitusel saab teada, et saja aasta jooksul on väga paljud asjad läinud kordades odavamaks, kuid mõned teenused ka kallimaks, sest hinda mõjutab tootele või teenusele kulunud töötundide arv ja kasutatud tehnika.

Keskpanga ülesanne on ka raharingluse korraldamine ja maksesüsteemide edendamine. Sada aastat tagasi saadeti rahakaarte peamiselt postivõrgu kaudu, mis mitmel pool oli ühendatud leidlikult piimaveoga – nii võttis piimamees koos piimaga kaasa ka rahaümbriku ja toimetas selle postkontorisse, kust see edasi saadeti. Selline rahasaadetis võis olla teel nädala või isegi kauem. Tänapäeval võimaldavad välkmaksed rahaülekannet teha 10 sekundiga kellaajast ja nädalapäevast hoolimata. Kaardimakseid, mis 100 aasta eest olid mõistagi täiesti tundmatud, tehakse tänapäeva Eestis päevas üle 800 000. Eestlane maksab kaardiga 4–5 korda sagedamini kui näiteks sakslane või itaallane.

Varasemalt on näitus olnud väljas Tallinnas Mustamäe keskuses, Stroomi keskuses, Solarise keskuses, Ülemiste keskuses ning Viimsi keskuses. Samuti on näitus väljas olnud Pärnus Port Artur2 kaubanduskeskuses, Tartus Tasku keskuses ja Tartu Ülikooli raamatukogus. Näituse kujundas ja ehitas Velvet OÜ.

Eesti Pank alustas tegevust 3. mail 1919 riigipanga ehk valitsuse kontrolli all oleva aktsiapangana. Keskpanga tegevus katkes võõrvõimude tulekuga 9. oktoobril 1940. Kuigi 1941. aasta augustist – pärast Tallinna langemist Saksa vägede kätte – Eesti Panga tegevus nimeliselt taastati, oli tegemist okupatsioonivõimude kontrolli all töötava pangaga. Aastatel 1944-1990 oli pangandus Eestis NSVL raha- ja pangandussüsteemi osa ning keskpank kui institutsioon puudus täiesti. 1990. aastal alustas Eesti Pank pärast 50-aastast vaheaega taas tegevust. Täna tegutseb Eesti Pank ühena euroala riikide keskpankadest ning osaleb euroala ühtse rahapoliitika väljatöötamises ja elluviimises, mis mõjutab enam kui 330 miljonit inimese heaolu. Eesti Pank seisab selle eest, et Eesti inimesed saaksid mugavalt kasutada kvaliteetset sularaha ning teha turvaliselt makseid. Samuti jälgib ja analüüsib Eesti Pank majanduse olukorda riigis ning nõustab valitsust ja avalikkust.

Näitus jääb avatuks 30. märtsini.

Lisateave:

Hanna Jürgenson

6680959, 56920930

hanna.jyrgenson@eestipank.ee

Meediapäringud: press@eestipank.ee

 

Näitus “Pildist välja”

03.12.2019 – 29.02.2020

Jõhvi kontserdimaja II korruse fuajees avatud Autorinukkude Stuudio juhataja Svetlana Vetrova õpilastööde näitus „Pildist välja“.

Seekord on autorid valmistanud oma nukud  kasutades maale, kuid kordamata maalikunstniku tööd – kujutatut arendatakse edasi, lisades sellele oma arusaama teemast ja tegelaskujudest.

 

Näituste korraldamine Jõhvi kontserdimajas

Näituste eksponeerimiseks Jõhvi kontserdimajas on järgmised võimalused:
Salva saali stanged 10m, 7m
II korruse stanged (parempoolne fuajee) 10m
II korruse stanged (vasakpoolne fuajee) 10m
II korruse klaasist 2 vitriini 3,7 x 2 / 1,2 x 2
III korruse stanged (vasakpoolne) 1,5m; 5m
III korruse stanged (parempoolne) 4m; 5m

Alates 1. jaanuarist 2017 maksab näituse eksponeerimine Jõhvi kontserdimajas 50 eurot kuus. Hind sisaldab käibemaksu.

Täpsem info:
Urmi Püve
Jõhvi kontserdimaja sekretär
urmi.puve@concert.ee
tel: 33 42009