Pjotr Tšaikovski ooperi kontsertettekanne

  • Neljapäev, 31.03
  • 19:00
  • Tallinn, Estonia kontserdisaal
  • Klassika
  • Rahvusooper Estonia

Tutvustus

Esitajad:

Rahvusooper Estonia koor ja orkester
Solistid: Mirjam Mesak, Valentyn Dytiuk (Ukraina), Stanislav Kuflyuk (Ukraina/Poola), Priit Volmer, Rauno Elp, Reigo Tamm, Raiko Raalik, Juuli Lill, Janne Ševtšenko, Karis Trass
Koormeister Heli Jürgenson
Dirigent Arvo Volmer

Maailmaesiettekanne 18. detsembril 1892 Peterburi Maria teatris

Ooper „Jolanthe“ ja ballett „Pähklipureja“ valmisid Maria teatri tellimusel ühte õhtut täitva kooslusena. Tšaikovski viimase ooperi „Jolanthe“ aluseks on taani poeedi Henrik Hertzi värssdraama „Kuningas Rene tütar“, mille põhjal helilooja vend Modest Tšaikovski kirjutas libreto. „Olen vaimustatud draamast „Kuningas Rene tütar“, mis on ooperi seisukohalt äärmiselt tänuväärne materjal, ja ma ei kahtle teose õnnestumises, kui ainult ajahätta jää­misest tulenev kiirustamine segavalt ei mõju“, kirjutas helilooja 1891. aastal Peterburi teatrite direktorile Ivan Vsevoložskile, ooperi „Jolanthe“ tel­lijale.

Publik võttis esietendusel kummagi teose vaimustunult vastu. Veel samal hooajal mängiti ooperit üksteist korda. Tšaikovski novaatorlus ooperižanris on tihedalt seotud ajastu traditsioonide ja uue otsingutega. „Jolanthe“ on Tšaikovski kõige helgem ja elujaatavam muusikaline legend. See on lugu pimedast printsessist Jolanthest, kelles ootamatult tärganud armastus rüütel Vaudemont’i vastu äratab kirgliku soovi näha looduse ja valguse ammendamatuid värve. Idee sügava tahte, kõikevõitva armastuse ja hin­gelise puhtuse sünonüümidest sai Tšaikovski loomingus haaravalt poeetilise ja karskelt lüürilise väljenduse. Jolanthe imeline tervenemine on hümniks elule, ar­mastusele, valgusele ja loodusele.

Kontsertettekandega tähistab rahvusooper oma koori 110. sünnipäeva. Ehkki kutseline Estonia teater loodi 1906. aastal, võttis seltsikoori kujunemine professionaalseks kooriks aega. Muusikalavastuste osakaalu suurenemine teatri repertuaaris lõi vajaduse lavakoori järele – mõte sai teoks 1911. ja 1912. aastate vahetusel. Tänaseks on rahvusooperi koor professionaalne segakoor, mis on osalenud oma tegutsemisajal kümnetes ooperi- ja operetilavastustes ning muusikalides. Menukamate lavastustega on esinetud ka välismaal. Rahvusooper Estonia koor pälvis Eesti teatri aastaauhinna 2010 muusikaliselt ja lavastuslikult nõudliku partii professionaalse teostuse eest Prokofjevi ooperis „Armastus kolme apelsini vastu“. Rahvusooperi orkestriga salvestati Richard Wagneri ja Giuseppe Verdi 200. sünniaastapäeva puhul CD-album „Verdi ja Wagneri kuulsaimad ooperikoorid“ (2013, ERP). Täna tegutseb koor peakoormeister Heli Jürgensoni juhendamisel.

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega.