Organisatsioonist

Sihtasutus Eesti Kontsert, aastal 1941. a loodud Eesti Riiklik Filharmoonia järeltulija, on Eesti suurim kontserdikorraldaja, kes tegutseb laial muusikalisel alal, hõlmates sümfoonilist ja kammermuusikat, džässi, koorimuusikat ning elektroonilis-akustilist muusikat.

Missioon

Eesti Kontserdi peamine missioon ja ülesanne on kooskõlastada Eesti muusikategevust, korraldada kontserte ja algatada uusi muusikaprogramme. Tähtsal kohal on rahvusvaheliste kontaktide loomine ja hoidmine ning muusikainformatsiooni levitamine.

Festivalid

Eesti Kontsert korraldab erinevaid rahvusvahelisi muusikafestivale – Saaremaa ooperipäevad, Seitsme Linna Muusikafestival, Tallinna Rahvusvaheline Orelifestival, MustonenFest, Tallinna Klaverifestival, Pärnu Ooperipäevad.

Ajaloost

4. veebruaril 1941 loodi ENSV Riiklik Filharmoonia. Järgnenud sõjaaastail Riikliku Filharmoonia järjepidevus katkes, kuid sellest hoolimata toimus vilgas kontserttegevus, kuni okupatsioonioht sundis enamuse eesti tegevmuusikustest kodust lahkuma.
Novembris 1944 taastati ENSV Riiklik Filharmoonia. Asutuse juhiks sai näitleja ja lavastaja Paul Varandi, kunstiliseks juhiks Gustav Ernesaks. Filharmoonia käsutuses olevad ruumid asusid Draamateatris, Tallinna Kunstihoones, Kopli rahvamajas, Nõmme kinos ning mujal Tallinnas.
Lisaks Gustav Ernesaksa meeskoorile võeti Filharmoonia alla ka Alfred Karindi juhitud Tallinna Naislaulu Seltsi koor ja Vladimir Sapožnini džässorkester, puhkpilliorkester , mis hiljem reorganiseeriti estraadiorkestriks. Katsete alusel võeti tööle ka 60 mitmesuguse profiiliga esinejat mustkunstnikust karutaltsutajani. 13. juuli 1946 avati kontserdiga taastatud Estonia kontserdisaal (dirigent Sergei Prohhorov, kõlas H.Elleri “Pidulik avamäng”, A.Kapi sümfoonia nr 2). Estonia teatrimajas said tööruumid nii Filharmoonia administratsioon kui ka ENSV Riiklik Meeskoor.
1950. aastail kujunes välja Filharmoonia kunstiline koosseis, kollektiivideks jäid meeskoor, estraadiorkester ja rahvatantsurühm, koosseisulisteks solistideks Ellen Laidre, Vera Potešina, Nadežda Anniko, Ines Rannap, Vladimir Sapožnin, Roland Pikhof.
1972. aastal arvati Filharmoonia koosseisu Andres Mustoneni poolt asutatud vanamuusika-ansambel Hortus Musicus.
30. septembril 1989 asendati ENSV Riiklik Filharmoonia riikliku kontserdiorganisatsiooniga Eesti Kontsert (1997. aastast Riigietendusasutus Eesti Kontsert). Eesti Kontserdi direktorina jätkas Oleg Sapožnin, alates 1993. a. Enno Mattisen ning 1999. a. sügisest Aivar Mäe.
1. veebruaril 2014 muudeti Eesti Kontserdi omandivormi ning alustas SA Eesti Kontsert.

Sihtasutuse nõukogu

Sihtasutus Eesti Kontsert nõukogu on viieliikmeline:

Nõukogu esimees:
Paavo Nõgene (Kultuuriministeerium)

Liikmed:

Indrek Laul (Estonia klaverivabrik)
Margus Pärtlas (Eesti Muusikaakadeemia)
Tea Varrak (Haridus- ja Teadusministeerium)
Marika Tuusis (Rahandusministeerium)

Sihtasutus Eesti Kontsert juhatus on üheliikmeline:
juhatuse liige on Jüri Leiten

Kontsertide korraldamine

Aastas korraldab Eesti Kontsert ligemale 1300 kontserti nii Eestis kui välismaal. Nendest ligemale 300 on koolikontserdid.

Kontserdisaalid

Eesti Kontsert haldab ka Eesti suuremaid kontserdisaale, mis on kaasaegsete interjööridega, suurepärase akustikaga ning mahutavad ligikaudu tuhat inimest – Estonia kontserdisaal Tallinnas, Vanemuise kontserdimaja Tartus, Pärnu kontserdimaja, Jõhvi kontserdimaja ning 2010. aastal taasavatud Peterburi Jaani kirik.

Loomenõukogu

Toomas Velmet
Eesti Kontserdi loomenõukogu esimees,
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professor

Juko-Mart Kõlar
Kultuuriministeeriumi muusikanõunik

Peep Lassmann
Eesti Muusikanõukogu president / Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektor

Arvo Leibur
Eesti Riiklik Sümfooniaorkestri esindaja

Tiia Teder
Eesti Rahvusringhäälingu esindaja

Jüri Leiten
SA Eesti Kontsert juhatuse liige

Olav Ehala
Eesti Heliloojate Liit, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia

Ivari Ilja
Interpreetide Liidu esimees

Kulvo Tamra
Vanemuise kontserdimaja juht

Kinnitatud SA Eesti Kontsert nõukogu 24.01.2014 otsusega nr. 3