Rahvusooperi sümfooniakontsert

  • Neljapäev, 25.11
  • 18:00
  • Tallinn, Estonia kontserdisaal
  • Klassika
  • Rahvusooper Estonia

Tutvustus

Esitajad:

Dirigent Arvo Volmer
Solist Amanda Ernesaks (viiul)
Rahvusooper Estonia orkester

Kavas:
Pjotr Tšaikovski. Viiulikontsert D-duur, op. 35
Jean Sibelius. Teine sümfoonia D-duur, op. 43

Pjotr Tšaikovski viiulikontsert on üks tuntumaid viiulikontserte Beethoveni, Mendelssohni ja Brahmsi teoste kõrval. Kontsert valmis 1878. aastal Clarensis Šveitsis, kuhu helilooja oli pagenud närve puhkama pärast oma ebaõnnestunud abielu Antonina Miljukovaga. Talle oli seltsiks kompositsiooniõpilane, noor viiuldaja Iosif Kotek, kellega ta arutas viiulikontserdi nüansse ning soovis teose noormehele pühendada, kuid otsustas võimalike kuulujuttude hirmus ümber. Seejärel kavatses ta pühendada kontserdi tunnustatud ungari viiuldajale Leopold Auerile, kuid too kuulutas teose mittemängitavaks – saatus, mis tabas ka tema esimest klaverikontserti, mille pühenduse saaja Nikolai Rubinstein tagasi lükkas. Uue solisti leidmine võttis aega ning teos jõudis esmaettekandele 4. detsembril 1881. aastal Adolf Brodski, Viini Filharmoonikute ja dirigent Hans Richteri esituses. Kontsert sai publikult sooja tunnustuse osaliseks, kuid kriitikud, eesotsas omaaegse mõjukaima arvustaja Eduard Hanslickiga, nimetasid teost „pretensioonikaks ning kõrvus haisvaks“. Sellegipoolest on viiulikontsert üks Tšaikovski helgemaid ja värvikamaid teoseid ning läbi aegade suurimate viiulivirtuooside sagemini esitatavaid kontserte.

25. novembril kuuleb kontserti esitamas 2020. aasta vabariikliku keelpillikonkursi II preemia laureaadi Amanda Ernesaksa esituses.

Jean Sibelius on Soome rahvusromantilise suuna esindaja ja rahvusliku koolkonna rajaja. Ülemaailmse tunnustuse saavutas ta sümfooniliste teoste loojana. 1902. aastal valminud teine sümfoonia on kirjutatud vaid mõni aeg pärast „Finlandia“ edukat esiettekannet. Jean Sibelius on oma Itaalias valminud teost nimetanud pihtimusteks, kus kajastub tema tundemaailm ja sügav loodusetunnetus. Teise sümfoonia loomise ajal valitses Soomes keeruline poliitiline õhkkond, mis on andnud põhjust tõlgendada teost kui patriootlikku manifestatsiooni. Helilooja lükkas tagasi kõik sarnased oletused ja kinnitas, et tema sümfooniatel ei ole kindlat programmi erinevalt sümfoonilistest poeemidest. Esmaettekanne oli soomlaste jaoks suursündmus – seda saatis enneolematu menu ja kontserti tuli kuulajate soovil nädala jooksul veel kolm korda korrata.

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega.