Ooperigala „Vikerlastest sündinud ooper“

  • Reede, 25.10
  • 18:00
  • Tallinn, Estonia kontserdisaal
  • SA Eesti Kontsert

Tutvustus

Esitajad:

Eesti Riiklik Sümfooniaorkester
Segakoor HUIK!
Estonia Seltsi segakoor
Solistid: Tuuri Dede, Maari Ernits, Pirjo Jonas (Vanemuine), Jarek Kasar, René Soom (Estonia), Heldur Harry Põlda, Mehis Tiits (Estonia), Aule Urb, Liina Vahtrik, Iiris Vesik, Priit Volmer (Estonia)
Dirigent Ingrid Roose

„Vikerlastest sündinud ooper“
Eesti ooperilugu läbi 90 aasta

Lavastaja Veiko Tubin
Valguskunstnik Priidu Adlas
Graafiline disain Mart Anderson
Produktsioon Elo-Liis Parmas, Maret Mikk,  Eesti Kontsert

Möödunud aastal eesti esimese ooperi sünnist möödunud 90 aastat on olnud viljakad ning mitmekesised. Selle aja möödumist tähistav galaõhtu “Vikerlastest sündinud ooper” viib publiku mööda ajatelge aastatesse 1928–2018, kõlab ainult eesti ooperimuusika.

1928. aastal esmakordselt etendunud Evald Aava ooper “Vikerlased” on eesti esimene professionaalne ooper, sestap avab galaõhtu just selle ooperi avamäng. Kontserdikava on omamoodi rännak, mille jooksul näeme katkendeid nii ajaloolistest sündmustest kui ka muusikavooludest tingituna väga eriilmelistest teostest. Publiku ette jõuab väike valik eesti heliloojate kokku enam kui sajast ooperist, ettekandele tulevad nii ooperigalade mängituimaid kui ka aastakümneid arhiivide sügavustes oma aega oodanud aariaid.

Solistid: Tuuri Dede, Maari Ernits, Pirjo Jonas (Vanemuine), Jarek Kasar, René Soom (Estonia), Heldur Harry Põlda, Mehis Tiits (Estonia), Aule Urb, Liina Vahtrik, Iiris Vesik, Priit Volmer (Estonia)

Ingrid Roose: „8. septembril 1928. aastal esietendus eesti esimene ooper, Evald Aava „Vikerlased“, ning olgugi et ooperikatsetusi olid varem teinud nii Karl August Hermann, Miina Härma, Artur Lemba kui ka Mihkel Lüdig, saab alles Aava teost pidada tõeliseks kunstiliseks ooperiks, millel on ka rahvuslik sisu. 2018. aasta kevadel tegin suuremahulise uurimustöö, tutvudes eesti ooperitega läbi sajandi, alustades juba ooperi eelkäijatest, nagu Miina Härma „Murueide tütar“ ning Karl August Hermanni „Uku ja Vanemuine“. Minu üllatus oli suur, kui avastasin, milline arv oopereid on 90 aasta jooksul kirjutatud. Üle saja ooperi, millest küll nii mõnigi lõpetamata või esitamata, kuid sealjuures palju ka selliseid, mis omal ajal aastaid mängukavades olnud ja ka tänapäeval kõneainet leiaksid. On mitmeid arusaadavaid põhjusi, miks suurt osa nendest ooperitest enam ei mängita. Siiski arvan, et eesti ooperi pikaealisust ning arengut läbi 90 aasta tasub meenutada ning tähistada. Eesti ooperi galakontsert on ülevaatlik, väikeste annustega ajatelg, kus liigume aastast 1928 aastasse 2018, peatudes iga kümnendi juures mõnel ooperiaarial. Ooperigala üks olulisem osa on koostöö ajaloolastega, kes aitavad lühiülevaadetega anda pildi terve ooperi süžeest.“

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega.