Eesti Rahvusmeeskoor
Eesti Rahvusmeeskoori asutas eesti koorimuusika suurkuju, dirigent ja helilooja Gustav Ernesaks. Algselt à cappella teoseid esitanud meeskoor on kasvanud kogu maailmas tuntud professionaalseks kollektiiviks, kelle tegevuses on tähelepanuväärne osa suurvormide ettekannetel. Pidevalt Eesti Rahvusringhäälingule salvestav koor on teinud koostööd ka firmadega Deutsche Grammophon, Sony, Finlandia, Alba Records, GB Records, Virgin Classics, Aurora ja Ondine.
2004. astal võitis rahvusmeeskoor koorimuusika kategoorias Eesti esimese Grammy Sibeliuse kantaatide salvestise eest firmale Virgin Classics, kaastegevad olid tütarlastekoor Ellerhein, ERSO ja dirigent Paavo Järvi. Viimastel aastatel on kooril valminud viis CD-plaati, millest Galina Grigorjeva autoriplaat „In paradisum“ pälvis 2015. aastal Eesti muusikaauhindade galal parima klassikaalbumi tiitli. 2016. aastal ilmus Aurora kaubamärgiga plaat „Te lucis ante terminum“ norra helilooja Henrik Ødegaardi loominguga. Sony märgiga on 2018. aasta album Šostakovitši 13. sümfooniaga, kaastegevad Dresdeni Filharmoonikud ja dirigent Michael Sanderling. Ondine välja antud albumil kõlab Sibeliuse „Kullervo“, kaastegev Soome Raadio sümfooniaorkester ja dirigent Hannu Lintu. Rahvusmeeskoori kõige uuemal plaadil „REGIRAM“ kõlavad koori ning ansambli, koosseisus Celia Roose, Tuule Kann ja Robert Jürjendal, esituses regilaulude seaded. Ilmumist ootavad plaadid itaalia heliloojate Giovanni Bonato ja Giovanni Gabrieli teostega ning Baltimaade heliloojate Erkki-Sven Tüüri, Pēteris Vasksi ja Justė Janulytė loominguga.
Alates hooajast 2011/2012 on koori kunstiline juht ja peadirigent Mikk Üleoja. Eelnevatel aastakümnetel on koori juhatanud Harald Uibo, Uno Järvela, Olev Oja, Kuno Areng, Ants Üleoja, Ants Soots, Kaspars Putniņš jt. Rahvusmeeskoori repertuaar ulatub renessansist 21. sajandi muusikani. Eesti heliloojate kõrval on koorile muusikat loonud maailmanimed, nagu Dmitri Šostakovitš, Otar Taktakišvili, Gavin Bryars ja Giovanni Bonato. Eesti Rahvusmeeskoor on oma pika ajaloo jooksul andnud üle 7000 kontserdi, alates Eestist kuni Põhja-Ameerika ja Aasiani. EV100 programmis toimusid hooaegadel 2017/2018 ja 2018/2019 kontserdid Belgias, Leedus, Hiinas, Hongkongis, Singapuris ja Jaapanis. 2019. aasta veebruaris esines koor Strasbourg’is, aprilli lõpus Moskvas, septembris Linzis ja oktoobris Zürichis.
2015. aastal omistati Eesti Rahvusmeeskoorile ja Mikk Üleojale riigi kultuuripreemia avalikkuse ette jõudnud väljapaistvate tööde eest.
Mikk Üleoja on lõpetanud 1997. aastal Eesti Muusikaakadeemia prof Ants Üleoja dirigeerimisklassis ja kaitsnud samas 2004. aastal muusikamagistrikraadi (juhendaja prof Toomas Siitan). Ta on laulnud Maailma Noortekooris (1989–1992), Eesti Rahvusmeeskooris (1994–1996), Eesti Filharmoonia Kammerkooris (1996–2000) ning gregooriuse laulu ansamblis Vox Clamantis (1998–2011).
Mikk Üleoja on olnud Püha Miikaeli poistekoori dirigent, kammerkoori Mattone ja Kaarli koguduse kontsertkoori peadirigent ning õpetanud dirigeerimist Viljandi Kultuuriakadeemias. Aastail 1998–2011 oli ta Eesti Filharmoonia Kammerkoori koormeister. Alates hooajast 2011/2012 on Mikk Üleoja Eesti Rahvusmeeskoori kunstiline juht ja peadirigent.
Mikk Üleoja dirigeerimisel on ilmunud seitse plaati, millest kolm – Galina Grigorjeva autoriplaat „In paradisum“ (2014), Henrik Ødegaardi autoriplaat „Te lucis ante terminum“ (2016) ja „REGIRAM“ (2019) – on salvestatud Eesti Rahvusmeeskooriga. Eesti Filharmoonia Kammerkooriga salvestatud plaat „Luule, see ei tule tuulest“ (2007) sai Eesti Kultuurkapitali 2007. aasta preemia ning salvestis nimetati aasta parimaks kooriplaadiks. Galina Grigorjeva autoriplaat „In paradisum“ võitis 2015. aasta Eesti muusikaauhindade (EMA) jagamisel aasta klassikaalbumi tiitli.
Mikk Üleoja on aasta dirigent 2014. 2015. aastal omistati Mikk Üleojale ja Eesti Rahvusmeeskoorile riiklik kultuuripreemia avalikkuse ette jõudnud väljapaistvate tööde eest.
