Lavastaja: Sergei Kutasov
Lavastuses teevad kaasa Moskva Moodsa Kunsti Teatri näitlejad: Venemaa rahvakunstnik Boris Nevzorov, Venemaa rahvakunstnik Aleksandr Pašutin, Venemaa teeneline kunstnik Jelena Proklova, Denis Rožkov, Sergei Kutasov, Ruslan Bankovski, Jelena Simoni, Vladislava Vesnina.
Lavastuse saamisloost
Aleksandr Vampilov on nõukogude dramaturgia klassik. Tema teoseid on tõlgitud 19 keelde ning neid lavastatakse kõikjal maailmas, Venemaal on nende põhjal valminud 13 filmi. Vampilov oli nõukogude kuulsa dramaturgikolmiku – V. Rozov, A. Volodin, A. Vampilov – noorim liige. Tema „Vanim poeg”, „Pardijaht”, „Möödunud suvel Tšulimskis” jt meistriteosed ehivad jätkuvalt teatrite reklaamitulpasid üle kogu riigi. Noor Saša Vampilov sai tuntuks justnimelt „Provintsianekdootidega”, milles ta näitas end kui Vene klassika traditsioonide järgijat.
Vampilovi jandid on Vene komöödia hiilgav näide. Need mitte üksnes ei lahuta meelt ega aja südamest naerma, vaid pakuvad võimalust rääkida väga tõsistel teemadel, vahel kuni traagikani välja. Anekdoodi all peetakse siinkohal silmas nii „ebaharilikku, erakorralist olukorda” kui ka „vastuolulise lõpuga lühilugu”.
„Provintsianekdoodid” on kokku pandud „Kahekümnest minutist ingliga” (kirjaniku loometee alguses 1962. aastal kirjutatud ühevaatuseline näidend) ja „Metranpaaži loost” (1965). Jandid viitavad Gogolile kui tragikoomilise lavastuse žanri määratlejale, aga ka teose motoks olevale klassiku tsitaadile „Öeldagu mida tahes, kuid sellised lood juhtuvad maailmas päriselt – harva, aga juhtuvad”.
Sündmustikust
1. „Metranpaaži lugu”. Potapov on tulihingeline vutifänn, kes kardab, et tal jääb matši ülekanne raadiost kuulmata. Nagu paljudele provintsi võõrastemajadele omane, ei tööta kostilise toas raadiovastuvõtja ja mees lahendab olukorra, minnes naabrile külla. Kuid nõukogude võõrastemajade reeglid näevad ette, et pärast kella 23 peavad kõik külalised viibima oma numbritubades. Seega, kui administraator Kalošin leiab Potapovi noore nägusa neiu toast, hakkab ta enda õnnetuseks korda looma. Kes oleks osanud arvata, millega lõpevad tema süütud kavatsused ja moralism … Soovimatu vutifänn ajab kogu võõrastemajale hirmu nahka!
2. „Kakskümmend minutit ingliga”. Ekspediitor Ugarov ja autojuht Antšugin ärkavad jubeda peavalu ja kogu komandeeringu kestva pohmelusega ning kannatavad rahapuuduse käes. Olgu see siis ahastuse või joomahoo tõttu või hea õnne lootuses, aga mehed otsustavad aknast appi karjuda. Ning (ennäe imet!) – leidubki vabatahtlik, kes annab neile raha, mitte võlgu, vaid kingiks. Mille eest? Ja kus on siin konks …?
Lavastusest
Lavastus toob vaatajate ette 1960. aastatel komandeeringusse saadetud töötajate elu – kõik tegelased kohtuvad kauge provintsi võõrastemajas Taiga. Lavastaja Sergei Kutasov: „Aega ei saa valida. Selles elatakse ja surrakse …” Vampilovi aeg langes kokku nn sula lõppemise ja Brežnevi meeskonna korraloomisega. Kustus usk võimalikku helgesse tulevikku. See vilksatas kauguses ja kadus. Usupuudusest ja lootusetusest sai alguse moraalne laostumine, mida noor dramaturg on nii hästi tabanud, kirjutades komöödia „Provintsianekdoodid” põhjal draama „Pardijaht”. Möödunud on kümneid aastaid. Me ei saa endiselt aega valida, vaid elame ja sureme selles. Taas kustub meie silmis usk võimalikku helgesse tulevikku. Vampilovi näidendi moraalne laostumine tundub praeguse olukorraga võrreldes kõigest naljana, millest võib aga saada uus „Pardijaht”.
Kahes vaatuses (16+)
Etendus on ühe vaheajaga ning
kestab 2 tundi ja 20 minutit.
Korraldaja: Inforing Media OÜ
