Eesti Kontsert jätkab peale pikka pausi juunis taas kontserte

Eesti Kontsert pikendab oma 80. juubeliaasta kevadhooaega ühe kuu võrra ning toob juunis Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Jõhvis publikuni mitu kevadel ära jäänud kontserti.

Juunis jõuab viimaks ometi publiku ette selle kevade üks oodatumaid kontserte, Sven Grünbergi „Hingus 2021“. Kontserdi teeb eriliseks asjaolu, et iial varem pole see muusika kõlanud elavas ettekandes. Kuulda ja näha saab ka muusikat filmidele „Hukkunud Alpinist hotell“, „Naksitrallid“ ja „Klaabu“, filmimuusika esitlusi ilmestavad Tencu video live-töötlused. Kontserti kaunistab Sven Grünbergi uue teose „Hingus 2021“ esiettekanne, millel osaleb ka autor. Hetkel kehtivate publikupiirangute tõttu on kontserdid 13. juunil Vanemuise kontserdimajas ning 15. juunil ja 16. juunil Estonia kontserdisaalis välja müüdud.

Pärast pausi jõuavad publiku ette ka Eesti Kontserdi ja Eesti Interpreetide Liidu ühised kontserdid sarjas „i nagu interpreet“ – pühapäeval, 6. juunil esinevad Estonia kontserdisaalis tenor Mati Turi ja pianist Martti Raide, kes esitavad valiku lauludest, mille kaudu mäletame Georg Otsa. Kolmapäeval, 9. juunil astub Estonia kontserdisaalis üles pianist Age Juurikas, sooloõhtu kava on pühendatud Beethoveni ja Liszti klaverimuusikale.

Neljapäeval, 10. juunil toimub Estonia kontserdisaalis ammuoodatud Eesti Rahvusmeeskoori kontsert „…mis ilmutab mulle hiis“, kus tuleb ettekandele Riho Esko Maimetsa meeskoorilooming. Kontserdil kõlab mitu maailma esmaesitlust ning meeskooriseadete esiettekannet. Dirigent on Mikk Üleoja.

13. juunil rõõmustab klaverimuusikasõpru nimekas pianist ja festivali KLAVER kunstiline juht Sten Lassmann mastaapse soolokavaga „Non plus ultra“, kus kõik teosed on omal viisil äärmuslikult nõudlikud ning tähistavad muusika sisu või mängutehnika nõudmiste ülimat piiri. Kavas on Bachi „Kromaatiline fantaasia ja fuuga d-moll“, Brahmsi „Variatsioonid Paganini teemale“, op. 35 ning Beethoveni „33 variatsiooni Diabelli valsile“, op. 120. Viimane on pianistide repertuaaris üks ulatuslikumaid teoseid, mis vältab ligi tunni ning pakub kuulajaile võimaluse siseneda geniaalseima looja muusikalisse mikrokosmosesse.

Hortus Musicuse austajad saavad Väravatorni sammud seada juba 29. mail, mil toimub sajanditetaguste kevadlaulude kontsert „Maikuus kuked kirevad“. Hortus Musicuse kontserdid jätkuvad juunis igal laupäeval: 5. juunil toimub maarjalaulude kontsert „Taevane kuninganna“, 12. juunil Tõnis Kaumanni juubelikontsert „Ja kõrv ei puhka“ ning 19. juunil sajanditetaguste suvelaulude kontsert „Oh suveaeg, oh lillekesed“. Kõik kontserdid algavad kell 16.

Juunis jätkub kontserdisari „Klassikatähed“, tuues 5. juunil kell 19 Kadrioru lossis kuulajate ette Triinu Piirsalu (viiul) ja Toomas Oskar Kahuri (tuuba), klaveril saadab noori muusikuid Lea Leiten. Pandeemia tõttu pausil olnud sari jätkub üle Eesti terve suve jooksul ja ka sügisel.

Toimumata ei jää ka XVI Jõhvi balletifestival, mis on tänavu ühepäevane: 11. juunil astuvad Jõhvi kontserdimajas publiku ette Eesti Rahvusballeti balletiartistid, avatakse fotograaf Stanislav Moškovi näitus „Rahvusballett karantiinis“, toimuvad kohtumistunnid baleriin Age Oksa ning koreograafi ja dirigendi Maria Seletskajaga. Esmaettekandele Eestis tuleb Seletskaja loodud päevakajaline koreograafia „Stringendo“ neljale tantsijale ja neljale muusikule. Vaata lisa http://www.eestikontsert.ee/jbf.

Kontserdisarjas „Jazzical“ jõuab lõpuks Pärnu ja Jõhvi muusikasõpradeni Kadri Voorand Chamber Music Ensemble oma veebruaris katkenud kontserdituuriga „Hing lase lendu“. Kontserdil 15. juunil Jõhvi kontserdimajas ja 16. juunil Pärnu kontserdimajas kõlab muusika albumilt „In Duo with Mihkel Mälgand“, mida iseloomustab varasemast mõnevõrra minimalistlikum harmoonia. Muusika on seatud suuremale koosseisule, peale Kadri ja bassist Mihkel Mälgandi on laval ka keelpillikvartett.

Vastutustundliku kontserdikorraldajana palub Eesti Kontsert endiselt järgida lihtsaid, ent toimivaid hügieenireegleid: kontserdile tulles kanda maski, desinfitseerida käsi ning hoida publikualal distantsi. Publik istub kontserdisaalis hajutatult.

Märtsist maini ära jäänud kontsertide piletid ostetakse tagasi kuni 1. septembrini. Pileti saab tagastada meili teel, saates selleks e-pileti või foto piletist ja arveldusarve numbri aadressil tagasiost@concert.ee, või kontserdimajade kassades.

Vaheaeg on taas läbi, palume saali!

Foto: Kadri Voorand andis veebruaris lummava kontserdi Estonia kontserdisaalis, kuid pidi seejärel piirangute tõttu esinemised katkestama. Juunis toob Eesti Kontsert Kadri Voorand Chamber Music Ensemble’i taas publiku ettte. Autor: Gunnar Laak/Eesti Kontsert.

Andri Maimets
Eesti Kontserdi kommunikatsioonijuht
5620 1117
andri.maimets@concert.ee
www.eestikontsert.ee
www.facebook.com/eestikontsert

Tulenevalt valitsuse otsusest pikendada piiranguid kultuurisündmustele jätab Eesti Kontsert ära kõik mais toimuma pidanud kontserdid, ära jääb ka Vanemuise kontserdimaja hooaja lõppkontsert aprilli lõpus. Eesti Kontserdi 80. juubelisünnipäevale pühendatud suurkontserdid toimuvad oktoobris.

Eesti Kontserdi juhi Kertu Orro sõnul sündis seekordne otsus väga raske südamega, kuid see on aus nii kontserdipubliku kui ka esinejate suhtes. „Paljusid kontserte enam edasi lükata pole võimalik. Loodame väga, et saame juunisse kavandatud kontserdid ikkagi teoks teha ning juulis algab viimaks ometi ka kauaoodatud festivalisuvi,“ rääkis ta. Mullu edasi lükatud Haapsalu Tšaikovski festival on kavandatud toimuma 1.–4. juulini ning Saaremaa ooperipäevad 20.–25. juulini.

Tänavu oma 80 tegutsemisaasta juubelit tähistav Eesti Kontsert loodab suure sünnipäevapeo koos Eesti Rahvusmeeskoori, Hortus Musicuse ja Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga korraldada oktoobris.

Aprillis-mais jäävad ära järgmised kontserdid:

·         Hooaja lõppkontsert Vanemuise kontserdimajas 29. aprillil

·         Eesti Sinfonietta ja Navitrolla kontsert sarjas „Curioosum“ 29. aprillil Tallinnas Vaba Laval

·         Kontsert „Rockbarock“ 6. mail Estonia kontserdisaalis, 7. mail Vanemuise kontserdimajas ja 8. mail Jõhvi kontserdimajas

·         Hortus Musicuse kontsert „Maikuus kuked kirevad“ 8. mail Väravatornis

·         Heigo Rosina kontserdid sarjas „i nagu interpreet“ 11. mail Estonia kontserdisaalis ja 12. mail Vanemuise kontserdimajas

·         Jef Neve jazzgroupi (Belgia) kontserdid 13. mail Estonia kontserdisaalis ja 14. mail Jõhvi kontserdimajas

·         Sopran Mirjam Mesaki kontsert sarjas „Liederkreis“ 15. mail Tallinna Filharmoonia Mustpeade majas

·         Hortus Musicuse kontsert „Josquin ja tema aeg“ 22. mail Väravatornis

·         Eesti Kontsert 80 juubelikontserdid 27. mail Vanemuise kontserdimajas ja 28. mail Estonia kontserdisaalis

Edasi lükatud:

·         Eesti Rahvusmeeskoori kontsert ning Riho-Esko Maimetsa doktorikontsert sarjas „Lõunamuusika“ toimub 10. juunil kell 19 Estonia kontserdisaalis (pidi olema 5. mail)

Ostetud piletid kehtivad kontserdi uuel toimumisajal, soovi korral ostetakse need tagasi.

Ära jäävate kontsertide piletid ostetakse tagasi kuni 1. septembrini. Pileti saab tagastada meili teel, saates selleks e-pileti või foto piletist ja arveldusarve numbri aadressil tagasiost@concert.ee, või kontserdimajade kassades.

Eesti Kontsert vabandab ebamugavuste pärast!

Fotol: Saksamaal resideeriv sopran Mirjam Mesak pidi Eestis esinema mai keskel, kuid kehtivad piirangud tõmbasid sellele plaanile kriipsu peale. Foto autor: Wilfried Hosl

Andri Maimets
Eesti Kontserdi kommunikatsioonijuht
5620 1117
andri.maimets@concert.ee
www.eestikontsert.ee
www.facebook.com/eestikontsert

 

Eesti Kontsert teeb ülevaate muutustest lähiaja kavas. Mitu aprilli lõpus toimuma pidanud kontserti lükkub juunisse, prooviperioodita jäänud „Entel-tenteli“ lastekontserdid sügisesse. Seoses ebakindla olukorraga maailmas saabub ka tipptenor José Cura Eestisse alles sel sügisel.

Kevadiste kontsertide uued toimumisajad on järgmised:

·         Sten Lassmanni klaverikontsert toimub Estonia kontserdisaalis 13. juunil (oli 13. aprill);

·         Triinu Piirsalu ja Toomas Oskar Kahuri kontsert sarjas „Klassikatähed“ toimub 5. juunil Kadrioru lossis (oli 25. aprill) ja 29. septembril Pärnu kontserdimajas (oli 22. aprill), 24. aprilli kontsert Mäetagusel jääb ära;

·         „Entel-tentel 50“ kontserdid toimuvad 14. oktoobril Vanemuise kontserdimajas (oli 2. mai), 17. oktoobril Estonia kontserdisaalis (oli 1. mail) ning 19. oktoobril Pärnu kontserdimajas (oli 27. aprill), 21. oktoobril Jõhvi kontserdimajas (oli 30. aprill);

·         Kadri Voorand Chamber Music Ensemble kontsert „Hing lase lendu“ on 15. juunil Jõhvi kontserdimajas (oli 18. aprill) ja 16. juunil Pärnu kontserdimajas (oli 13. aprill);

·         Noorte eksperimentaalne rahvusvaheline helikunstifestival „Big Bang Tallinn“ lükkub järgmisesse aastasse ning toimub Tallinnas Kultuurikatlas 18. ja 19. novembril 2022;

·         Argentina tenor José Cura esineb koos Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga 18. novembril Pärnu kontserdimajas (oli 20. mai) ning 19. novembril Estonia kontserdisaalis (oli 21. mai).

Ostetud piletid kehtivad kontsertide uuel toimumisajal, soovi korral ostetakse need tagasi. Teiste aprillis ära jäävate kontsertide piletid ostetakse tagasi kuni 20. juunini. Pileti saab tagastada meili teel, saates selleks e-pileti või foto piletist ja arveldusarve numbri aadressil tagasiost@concert.ee, või kontserdimajade kassades.

Eesti Kontsert vabandab ebamugavuste pärast – püsime terved!

Foto: Armastatud Argentina tenor José Cura astub Eesti publiku ette tänavu sügisel. Fotol hetk 2011. aasta Saaremaa ooperipäevadelt. Foto: Jürgen Aav.

Andri Maimets
Eesti Kontserdi kommunikatsioonijuht
5620 1117
andri.maimets@concert.ee
www.eestikontsert.ee
www.facebook.com/eestikontsert

 

Kultuurivaldkond – muusika-, kunsti-, etenduskunstide, muuseumide, rahvakultuuri, kirjandus-, filmi- ja kinovaldkonna esindajad – esitasid neljapäeval valitsusele ühise ettepaneku kriisist väljumiseks.

Kultuurivaldkonna organisatsioonid mõistavad hästi, et COVID-19 haigestumus on järjest kasvamas ja meie haiglasüsteem on viidud toimetuleku piirile. Aasta tagasi sulgesid kultuuriasutused nakkuse leviku piiramiseks koos teiste sektoritega uksed, äsja kordus see taas. Aasta jooksul oleme õppinud koos oma riigiga kriisis toime tulema. Koostöös Terviseametiga on kultuurivaldkond omandanud vilumuse rakendada tõhusalt rahvusvahelistes teadusuuringutes soovitatud viiruse levikut takistavaid meetmeid. Leiame ühiselt, et piirangute rakendamisele peaksid järgnema teiste riikide eeskujul kriisilahendused, mis tagavad kultuurivaldkondade ellujäämise ja arengu. Euroopa riigid leiavad oma valdkondade kriisist välja toomiseks täiendavaid ressursse. See on ka meie arvates Eestile ainuõige lähenemine. Inimeste heaolu, kultuuri jätkusuutlikkus ja ettevõtete püsimine sillutab tee eelarvetasakaalule tulevikus.

Kultuur on Eesti majandust käivitav jõud, mis on tihedalt seotud ennekõike turismi ja teenussektoriga. Ähvardavad pankrotid ja ettevõtete majandustegevuse lõppemine kultuurivaldkonnas on laia negatiivse mõjuga kogu majandusele. Kultuuriasutuste sulgemine ja neile sidusteenuseid pakkuvate ettevõtete majandustegevuse piiramine vajab sektori edasise võimekuse tagamiseks ja taastumiseks iga valdkonna eripäraga arvestavaid lahendusi.

Eesti kultuuri ja loomemajanduse valdkonnas töötab üle 30 000 inimese (ligikaudu 5% kõikidest hõivatutest); selles tegutseb ligikaudu 10 000 ettevõtet ja asutust ning selle valdkonna osakaal SKP-st on 3% (üle 1,5 miljardi euro). Sealjuures on oluline silmas pidada, et kultuuri mõju majandusele on otsestest näitajatest palju laiem – nt ligi 40% turismireisidest on seotud kultuurilise pakkumisega ja kultuuriürituste külastuste puhul kulutatakse muudele teenustele tihtipeale piletihinnast ca 4 korda rohkem. Kultuurivaldkond suurendab riigi rahvusvahelist tuntust ning soodustab majanduse arengut muu hulgas välisinvesteeringute ligitõmbamisega. Lisaks sellele loob kultuur väärtust eri piirkondadele ja elukeskkonnale üldisemalt, soodustades regionaalset arengut ja kogukondade lõimumist. Sealjuures ligikaudu 90% loomemajandusest on siiani tegutsenud täiesti sõltumatult riigi toetustest. Seega hõlmab ja mõjutab kultuurivaldkond väga laia võrgustikku ja külgnevaid teenuseid. Kriisis kannatada saanud kultuurisektori taastamine kujuneks lähiaastatel raskeks ja kulukaks.

Rõhutame ka kultuuri olulisust vaimse tervise toetamisel raskel ajal. Ka varem on Eesti ajaloos just kultuur olnud see, millest teadmatuses ja ebakindluses tuge leitakse. Seetõttu on kultuurielu taasavamine esimesel võimalusel määrava tähtsusega üldisele heaolule, sektori taastumisele ja majanduse kiirele toimimisele. Saame seekord eeskujuks võtta juba aasta jooksul nii meil kui ka mujal käivitatud meetmeid, et avamine toimuks kiiremini ja sujuvamalt kui eelmisel aastal.

Vajalikud lühiajalised meetmed:

– eraldada ajavahemikuks 2021. veebruarist kuni oktoobrini valdkonnale kriisiabi, mis võimaldab

1) katta osa kultuuriorganisatsioonide püsikuludest (lisaks tööjõukuludele rendi- ja halduskulud). Töötukassa palgameede ei kata kõiki kultuuriorganisatsioonide ja -ettevõtete vajadusi;

2) luua riskifond professionaalsetele korraldajatele kindlustunde loomiseks ja piletite tagasiostu finantseerimiseks, et tagada korraldajale ja piletiostjale kindlus juhul, kui COVID-19 piirangud ei võimaldada üritust korraldada, korraldajad on sunnitud üritust edasi lükkama või üritused toimuvad mahupiirangutega. Sarnaseid riskifonde on hakatud looma ka mujal Euroopas;

– eraldada ja suunata loomeliitude kaudu loovisikutele täiendavat loometoetust. Kultuurivaldkonnas tegutsevate vabakutselistele loovisikutele loometoetuste maksmiseks vajavad loomeliidud lisaressurssi, samuti on oluline luua võimalused ka nendele loovisikutele, kes ei kuulu vabakutselise loovisiku seaduse kohaldamisalasse. Oleme teadlikud, et nimetatud abipakett on välja pakutud, aga see on nii kehtivate piirangute kui ka pikaajalise väljumiskava valguses osaline lahendus.

Rõhutame, et vajadus lühiajalise kriisiabi järele on praegu oluliselt suurem kui eelmisel aastal, sest reservid on kasutatud, toimetulek häiritud ja taastumine omal jõul võimatu.

Vajalikud pikaajalised meetmed:

– suurendada kultuuri ja loomemajanduse taastumiseks vahendeid Euroopa Liidu vahenditest – sh 2021–2027 Euroopa struktuurivahendite fondist ning Õiglase Ülemineku Fondist. Eesti ei ole eraldanud loomemajandusele raha REACT-EUst, lisaks on sektori finantseerimist teistest ELi vahenditest planeeritud ebapiisavas mahus. Samal ajal on Euroopa Komisjon tõstnud kultuuri esile kui kriisis enam kannatada saanud sektorit (Euroopa Komisjon 2020) ja Euroopa Parlament on kutsunud üles komisjoni ja liikmesriike eraldama vähemalt 2% Euroopa taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendist kultuuriasutuste toetamiseks vastavalt nende vajadusele (Euroopa Parlament 2020).

– kaaluda taastumist toetavat käibemaksumäära kultuuriürituste piletitele ajutise toetusmeetmena.

Oluline on koostöös kultuurivaldkondade esindajatega töötada välja nii lühiajalised kui ka pikaajalised meetmed vastavalt iga valdkonna spetsiifikale, võttes aluseks nii valdkondade eraldiseisvad pöördumised kui ka eelnimetatud ühise kriisist väljumise ettepaneku. Samuti on oluline kokku leppida kommunikatsioonisõnumites, mis toetavad kultuuri järkjärgulist ja vastutustundlikku avamist. Nii kindlustame valdkonnas tegutsevate kultuuriorganisatsioonide ja -ettevõtete, loovisikute ja tugiteenuste osutajate majandusliku jätkusuutlikkuse. Ilma riigipoolse päästemehhanismita oleme tõsises ohus ja meie kultuuriline mitmekesisus ja järjepidevus on tugeva
löögi all. Kultuur on meie põhiseaduslik imperatiiv, mille jätkusuutlikkus on meie riigi kestvuse aluseks. Eesti rahva ja kultuuri säilimise tagamine läbi aegade on Eesti Vabariigi põhieesmärk. Kultuurivaldkonna esindajad soovivad kohtuda Vabariigi Valitsuse ministritega: peaminister Kaja Kallase, rahandusminister Keit Pentus-Rosimannuse, ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Suti, majandus- ja taristuminister Taavi Aasa ja kultuuriminister Anneli Otiga.

Pöördumisele kirjutas alla 251 organisatsiooni:

ACME Film Eesti / Katre Valgma
AmiLab MTÜ / Len Murusalu
Amplituud OÜ / Timo Ilves
Anna OÜ / Anna Pärnoja
Ansambel Vox Clamantis, MTÜ Eesti Gregoriaani Ühing / Jaan-Eik Tulve
Art&Tonic Galerii / Reigo Kuivjõgi
Artmusic Kontserdiagentuur OÜ / Zoja Goor
AS Piletilevi / Jaanus Beilmann
Autorfest OÜ / Hingede öömuusika / Juhani Jaeger
Avalike ürituste korraldajate liit MTÜ / Auris Rätsep
Avatud Galerii / Mariliis Peterson
Bestfilm.eu / Triin Rohusaar
Birdeye Entertainment OÜ / Mihkel Sirelpuu
Borka Unlimited OÜ / Boriss Hrebtukov
Brass Garage OÜ/ Artur Kiik
Club Hollywood OÜ / Rauno Otsepp
Corelli Music OÜ / Mail Sildos
Culpro OÜ / Sten Arvi
Cuuclub OÜ / René Jõhve
Damn.Loud Agentuur / Roman Demtšenko
Disainiöö Festival / Ilona Gurjanova
Disco Tallinn / Toomas Lehtsalu ja Andrius Videnski
DRGOOD OÜ / Philip Nikolajev
EELK Kirikumuusika Liit / Tuuliki Jürjo
Eesti Animatsiooni Liit / Mari Kivi ja Ruth-Helene Melioranski
Eesti Arhitektuurimuuseum / Triin Ojari
Eesti Armeenia Rahvusselts Komitas / Andranik Kechek
Eesti Autorite Ühing / Vaiko Eplik
Eesti Esitajate Liit / Urmas Ambur
Eesti Etendusasutuste Liit/Margus Allikmaa
Eesti festivalid ja kontserdid OÜ / Auris Rätsep
Eesti Filmirežissööride Gild / Moonika Siimets, Tanel Toom, Rainer Sarnet, Marko Raat, Liina TriškinaVanhatalo
Eesti Filmitööstuse Klaster / Elen Kallas, Aet Laigu, Marju Lepp ja Kristian Taska
Eesti Fonogrammitootjate Ühing / Rauno Haabmets
Eesti Fotokunstnike Ühendus / Kulla Laas ja Helen Melesk
Eestifoto kool MTÜ / Ain Lätti
Eestifoto Stuudio / Kaupo Kikkas
Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus ja Kai kunstikeskus / Karin Laansoo ja Kadi-Ell Tähiste
Eesti Kammerkooride Liit / Kertu Süld
Eesti Kinoliit / Kadri Vaas
Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv / Risto Järv
Eesti Kunstnike Liit / Elin Kard
Eesti Kultuuri Koda / Heili Vaus-Tamm
Eesti Lastekirjanduse Keskus / Triin Soone
Eesti Lavastuskunstnike Liit / Maret Tamme
Eesti Leiutajate Liit / Aarne Toomsalu
Eesti messid ja konverentsid OÜ / Auris Rätsep
Eesti Muusikafestivalid MTÜ / Villu Veski
Eesti Näitlejate Liit / Tõnn Lamp
Eesti Pärimusmuusika Keskus MTÜ / Viljandi pärimusmuusika festival / Tarmo Noormaa ja Ando Kiviberg
Eesti Rahva Muuseum / Alar Karis
Eesti rahvamuusikatöötluste festival Mooste Elohelü / MTÜ Folgisellide Selts / Liivi Tamm
Eesti Suurkontsertide Korraldajate Liit / Mart Eensalu
Eesti Tantsuagentuur / Raido Bergstein
Eesti Tantsukunsti ja Tantsuhariduse Liit / Maria Uppin-Sarv
Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum / Kai Lobjakas
Elevator Music OÜ / Mark Eric Kammiste
Erik Lindström OÜ / Erki Pärnoja
Erinevate Tubade Klubi / Eero Järviste
ERP OÜ / Tiina Jokinen ja Peeter Vähi
Estetica OÜ / Alyona Movko-Mägi
Estinfilm / Mati Sepping
Estonian Funk Embassy / Henrik Ehte
Estonian Theatrical Distribution OÜ / Timo Diener
Esttradmusic OÜ / Maarja Nuut
Eventech OÜ / Art Schneider
Fancybox Records OÜ / Henri Kuusk
FIE Rain Annast, vabakutseline loovisik
Fin OÜ / Liis Lemsalu
Finest Sounds OÜ / Kaur Kenk
Fish Film OÜ / Philly Joe’s TV / Reigo Ahven
Folk Massidesse OÜ / MTÜ Treski Küün / Jalmar Vabarna
Forum Cinemas / Kristjan Kongo
Fotografiska Tallinn / Margit Aasmäe
Genialistide Klubi / Jaan Kroon
Good Night OÜ / Kaarel Sein
HALL / Elena Natale
Hea Uus Heli MTÜ (Üle Heli festival) / Aivar Tõnso
Heaven´s Trumpet / Mihkel Tomberg
Hiiumaa Loovisikute Vabaühendus HiKu MTÜ
Huba OÜ / Mari Kalkun
Huntermusic OÜ / Jana Kütt
Head Of Sound OÜ / Silver Rästa
Impro Barbarella MTÜ / Andranik Kechek
Ideeklaas OÜ / Kalli Sein
Intsikurmu Festival / Mihkel Kübar
Juhan Kuusi Dokfoto Keskus / Toomas Järvet ja Kristel Laur
Järve Music OÜ / Allan Järve
Jõulumuusika festival “Kirikupühad Maarjamaal” / Mail Sildos
Kauplus Aasia / Tanel Mütt
Kino Sõprus / Ivar Murd
Klaverifestival Suveuni, MTÜ Suveuni / Kaija Velmet
Kogo galerii / Liina Raus
Kondase Keskus / Mari Vallikivi
Kultuuriklubi Tempel /Andres Tölp
Kunstihoone SA / Paul Aguraiuja
Kõlav OÜ / Sirje Medell
L Tips Agency Estonia / Liina Tammepõld
Laas Entertainment OÜ / Silver Laas
Liivimaa Muusik OÜ / Toivo Tuberik
Live Agency Group OÜ / Festival Augustibluus / Indrek Ditmann
Loovüksus / Aare Tammesalu
Lugemik MTÜ / Indrek Sirkel
Maajaam MTÜ / Timo Toots
Macadam Group OÜ / Macadam Music agentuur / Andrius Videnski
Made In Baltics Entertainment OÜ / Toomas Olljum
Mathei Florea UÜ / Mathei Florea
Media Musica OÜ
Meeskond Security OÜ / Eigo Sõster
Minha Musica OÜ / Helin-Mari Arder
Monday Morning OÜ / Marii Reimann ja Martiina Putnik
Monopol Entertainment OÜ / Kersten Kõrge
Moon Management OÜ / Marili Jõgi
Moonwalk OÜ / Tambet Mumma
MT Music OÜ / Marek Talts
MTÜ Eesti Jalgrattamuuseum / Valdo Praust
MTÜ Eesti Jazzliit / Kirke Karja ja Elo-Liis Parmas
MTÜ Eesti Jazzorkester / Lauri Kadalipp, Ronja Soopan
MTÜ Eesti Rahvamajade Ühing / Ülle Valimäe
MTÜ Floridante / Saale Fischer
MTÜ Jazzkaare Sõprade Ühing / festivalid Jazzkaar ja Jõulujazz / Anne Erm ja Eva Saar
MTÜ Kammernaiskoor Sireen / Nele Erastus
MTÜ Kammermuusikud / Diana Liiv
MTÜ KummaLiine / Ivi Rausi-Haavasalu
MTÜ Tallinna Jazziklubi / Philly Joe’s / Reigo Ahven
MTÜ Noorte ja Tudengite Rütmimuusika Organisatsioon / Reigo Ahven
MTÜ Misanzen / Helen Rekkor ja Sirlen RekkorMTÜ Must Kast / Jaanika Tammaru
MTÜ Noorte Segakoor Vox Populi / Janne Fridlin ja Evelin Värva
MTÜ Okapi / Birgit Pählapuu ja Temuri Hvingija
MTÜ Potsataja / Peeter Taim
MTÜ Pärnu Kammerkoor / Toomas Unt
MTÜ Rajamuusika / Festival IDeeJazz / Oleg Pissarenko
MTÜ Segakoor HUIK! / Hanna Läänemets
MTÜ Segakoor Noorus / Maarja Helstein
MTÜ Suured Teod ja Mulks OÜ / Villem Varik
MTÜ Uue Loomingu Maja / Emer Värk ja Anatoli Tafitšuk
MTÜ Viljandi Kitarrifestival / Ain Agan
MTÜ Viljandi Vanamuusika Festival / Neeme Punder
Music Estonia MTÜ / Ave Tölpt
Musica Sacra MTÜ / Viljandi Orelifestival / Tuuliki Jürjo
Musikaalne OÜ / Marianne Leibur
Must Käsi OÜ / Kristi Porila
Muuseuminõukogu / Anton Pärn
Muusikute Täiendõppe Keskus / Muusikute fond PLMF / Pille Lill
Nargenfestival / SA Lootsi Koda / Tõnu Kaljuste ja Kadri Tikerpuu
Narva kunstiresidentuur (NART) / Ann Mirjam Vaikla
Novum MTÜ / Kristjan Randalu
Nu Beat OÜ / Kaspar Kalluste
Open Room OÜ / Merli Antsmaa
OOPUS OÜ / Mari Meentalo ja Johannes Ahun
OÜ Mängutoos / Tuuli Velling ja Teet Velling
OÜ Nobadu Meitiku / Jaanis Kill
OÜ Teet ja pojad / Kaisa Ling
Padar Production OÜ / Tanel Padar
Paide Muusika- ja Teatrimaja / Martha-Beryl Grauberg
Paide Teater / Harri Ausmaa
Paroodiateater MTÜ / Annika Tellissaar
Pennar Music OÜ / Karl Madis Pennar
Phrazein OÜ / Ingrid Roose
Pianoman Music Agency OÜ / Tarmo Sillaots
Pillipoisid OÜ / Kalle Pilli
Pleilist OÜ / Liisi Voolaid
PLMF Arts Management / Leelo Lehtla
Poiss Productions OÜ / Kristjan Vardja
Progpassion OÜ / Kaarel Tamra
PromFest MTÜ / Erki Pehk
Prophonic OÜ / Kaur Kenk
Proto Avastustehas / Ott Sarapuu
Pussy Pictures OÜ / Maria Elisaveta Roosalu
Põhjamaade Sümfooniaorkester, MTÜ Hea Muusika Selts / Kadri Tali ja Anu Tali
Põlva Kultuuri- ja Huvikeskus / Eerika Mark
Pärnu Linnaorkester / Helen Erastus
Pärnu Kontserdibüroo MTÜ / Elo Kesküla
Rapla Kirikumuusika Festival / Kait Kaeval
RBN Music OÜ / Kristjan-Robert Rebane
RGB Baltic OÜ / Peeter Randväli
Roll Agentuur OÜ / Norman Salumäe
Rulls Royce OÜ / Toomas Rull
Ruuum OÜ / Karl Sirelpuu
Röövel OÜ / Ronja Soopan
Rüki Galerii OÜ / Triinu Jürmann
SA Arvo Pärdi Keskus / Anu Kivilo
SA Eesti Ajaloomuuseum / Peeter Mauer
SA Eesti Filmi Instituut / Edith Sepp
SA Eesti Kunstimuuseum / Sirje Helme
SA Eesti Meremuuseum / Urmas Dresen
SA Eesti Filharmoonia Kammerkoor / Esper Linnamägi
SA Eesti Kontsert / Kertu Orro
SA Eesti Riiklik Sümfooniaorkester / Kristjan Hallik
SA Eesti Vabaõhumuuseum / Tanel Veeremaa
SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid / Anton Pärn
SA Tallinna Kultuurikatel / Liina Oja
SA Võru Kannel / Heiki Kelp
Saku Suurhall (Best Idea OÜ) / Tarmo Hõbe
Sandra Vabarna OÜ / Sandra Vabarna
Sargentas OÜ, Sargento OÜ / Sandra Sersant
Showtech OÜ / Tõnu Karpov
Siinusöö OÜ / MTÜ Kullaaugu / Argo Vals
Smoke Break Ent. / Sander Rajamäe
Smuuv OÜ & Smuuv Records OÜ / Anton Must
Solidsound OÜ / Taavi Paomets
Sonorus OÜ / Kaarel Tamra ja Kaur Kenk
Sound of Music OÜ/ Susanna Aleksandra
Sound Plasma festival / Helena Tuuling
Sound OÜ, Kinomaja, Full House Agency OÜ / Danel Pandre
SoundRoom OÜ / Siim Hiob
Soundtaco OÜ / Kertu Mägar
Special Events Management OÜ / Jevgeni Timoštšuk
Star Management OÜ / Fred Krieger
Studio89 / Franck Reisner
Sveta Baar / Madleen Teetsov
Sõru Jazz / Tuletorni Kontsert / Esmaspäeva Jazz / Guido Kangur ja Pille Lukin
TAFF:fest / Gülnar Murumägi ja Raivo Tafenau
Tallinna Filharmoonia / Margit Tohver-Aints
Tallinna Jazzibaar OÜ / Philly Joe’s / Reigo Ahven
Tallinna Kirjanduskeskus / Maarja Vaino
Tallinna Kontserdimaja AS (Alexela Kontserdimaja) / Aivar Sirelpuu
Tallinn Music Week festival / Helen Sildna ja Pärtel Soosalu
Tallinna Pimedate Ööde Filmi Festival / Tiina Lokk-Tramberg ja Mikk Granström
Tallinna Uue Muusika Ansambel MTÜ / Helena Tuuling
Tapa Valla Kultuurikeskus / Edmar Tuul
Tartu Elektriteater / Andres Kauts
Tartu Kontsertkorraldus OÜ / Vello Tellissaar
Tartu Kunstimuuseum / Joanna Hoffmann
Tartu Kunstnike Liit / Peeter Talvistu
tARTu pood / Raul Oreškin
Teater OÜ / POINT / Karl Kermes
Temnikova & Kasela galerii / Olga Temnikova
Thule Kino & Thule Koda / Hõbekeskus OÜ / Kristi Porila, Andres Tinno
Ticketer OÜ / Margo Pärnaku, Priit Lees
TIKS OÜ / Peeter Ehala, Sander Mölder
Tiks ja Torud OÜ / Lauri Kadalipp
Trammur OÜ / Ramuel Tafenau
Trumbi Muusika OÜ / Janno Trump
TT Music OÜ / Tobias Tammearu
Tähesõjad OÜ / Elo-Liis Parmas
Unforgiven OÜ / Kadri Voorand
Uus Kontsert OÜ / Toivo Tuberik
Urban Culture Entertainment / Tatjana Korenik
Valguskunst OÜ / Oliver Kulpsoo
Varajase muusika stuudio Cantores Vagantes MTÜ / Reet Sukk
Varajase muusika festival Tallinn feat. Reval / Taavi-Mats Utt
Viimsi Kino / Rein Oks
Viru Folk / Peep Veedla
Von Krahl/ Peeter Jalakas
Voronja galerii / Raul Oreškin
VLG Filmid OÜ / Kaupo Liiv
Võnge Festival / Tarmo Sikk ja Kalev Rundu
White Demon Entertainment OÜ / Liina Tammepõld
Öökultuuri MTÜ / Rauno Otsepp, Priit Tomp, Kardo Kõiv
Üle-eestiline neidudekoor LEELO / Külli Kiivet ja Kertu Süld

Valitsuse kehtestatud piirangutest tulenevalt jätab Eesti Kontsert ära kõik märtsi plaanitud kontserdid, uued ajad saavad vaid Sven Grünbergi ja Kadri Voorandi kontserdid. Seoses jätkuvalt ebakindla olukorraga lükkuvad Flandria sümfooniaorkestri kontserdid 2022. aasta kevadesse.

Sven Grünbergi „Hingus“ uued kontserdiajad:

  • 9. aprillil Tartu Vanemuise kontserdimajas kell 19 (oli 2. märts)
  • 10. aprillil Estonia kontserdisaalis kell 19 (oli 6. märts)
  • 11. aprillil Estonia kontserdisaalis kell 17 (oli 7. märts)

Kadri Voorandi „Hing lase lendu“ uued kontserdiajad:

  • 13. aprillil Pärnu kontserdimajas kell 19 (oli 3. märts)
  • 18. aprillil Jõhvi kontserdimajas kell 19 (oli 4. märts)

Seoses püsivalt ebakindla olukorraga Euroopas jätab Eesti Kontsert ära Flandria sümfooniaorkestri ja dirigent Kristiina Poska Eesti kontserdituuri, mis pidanuks toimuma 8.–10. aprillini 2021. Mainekas orkester on andnud nõusoleku esineda Eestis 2022. aasta kevadel.

Flandria sümfooniaorkestri kontsertide uued ajad:

  • 31. märtsil 2022 Pärnu kontserdimajas
  • 1. aprillil 2022 Tartu Vanemuise kontserdimajas
  • 2. aprillil 2022 Estonia kontserdisaalis

Ostetud piletid kehtivad kontsertide uuel toimumisajal, soovi korral ostetakse need tagasi.

Kõigi teiste märtsis ära jäävate kontsertide piletid ostetakse tagasi kuni 30. aprillini. Pileti saab tagastada meili teel, saates selleks e-pileti või foto piletist ja arveldusarve numbri aadressil tagasiost@concert.ee, või kontserdimajade kassades. Kuni 29. märtsini on kontserdimajade kassad avatud esmaspäevast reedeni kella 10–15.

Eesti Kontsert vabandab ebamugavuste pärast. Püsigem terved!

Andri Maimets
Eesti Kontserdi kommunikatsioonijuht
5620 1117
andri.maimets@concert.ee
www.eestikontsert.ee
www.facebook.com/eestikontsert

 

Üheksa Eesti muusikaorganisatsiooni pöördusid valitsuse ning riigikogu rahandus- ja kultuurikomisjoni liikmete poole ettepanekutega, mis aitaksid enim kannatanud sektoril kriisist väljuda. Eesti muusikavaldkonna päästeplaan maksab 8 miljonit eurot.

Ettepanekuga esitasid muusikavaldkonna organisatsioonid plaani, mis koosneb lühiajalistest kriisist väljumise meetmetest ning kultuuri ja loomemajanduse taastumiseks vajalikest pikaajalistest meetmetest.

„Muusikaettevõtlus on täna raskemas seisus kui eelmisel aastal, sest jätkuvate piirangutega ei ole võimalik ega mõistlik sektoril tervikuna majanduslikult jätkusuutlikult toimetada. Räägime sektorist, mis on kogu oma tugistruktuuridega väga lai ja mitmekülgne, lisaks panustab suuresti külgnevatesse sektoritesse. Väga oluline on riigi tugi ning seda nii lühemas kui ka pikemas plaanis erinevate meetmete toel. Nii oleme koos teiste esindusorganisatsioonidega pakkunud välja väga konkreetsed lahendused, et muusikasektor kriisist välja aidata ja toimevõime taastada,” kommenteerib Music Estonia tegevjuht Ave Tölpt.

Lühiajaliste ettepanekutena on välja toodud kiireloomuline vajadus muusikaettevõtete püsikulude katmiseks ja kultuurisündmuste riskifondi loomiseks ning loovisikute loometoetuse täiendav suunamine muusikasektorile. Pikaajaliste sektorit abistavate meetmetena on tehtud jätkuvalt ettepanek käibemaksu alandamiseks, et toetada sektorit taastumisperioodil ning Euroopa Liidu järgmise perioodi vahendite suunamiseks loomemajanduse sektorile.

Euroopa riikidest on kriisis enim lüüa saanud Bulgaaria ja Eesti loomemajandussektorid. Seni ei ole sektori turgutamiseks leitud vahendeid ühtekuuluvust ja Euroopa territooriume toetavast taasteabist REACT-EUst. Samuti on andnud Euroopa Parlament välja soovituse eraldada kultuuri turgutamiseks ja arenguks minimaalselt 2% taaste- ja vastupidavusrahastust.

„Loomemajandus moodustab meie SKPst 3% ning panustab oluliselt teistesse majandusharudesse. Nii on eriti oluline, et esimesel võimalusel leitaks lisavahendeid kriisi mõjude leevendamiseks ja kriisist väljatulekuks, sealjuures mõistes loomemajanduse potentsiaali Euroopa struktuurivahendite ressursside jagamisel ning ka parema elukeskkonna ja uute töökohtade loomisel õiglase ülemineku fondis,“ kommenteeris Live Music Estonia juht Henri Roosipõld.

„Täna tuleb kindlustada valdkonnas tegutsevate ettevõtete, organisatsioonide, loovisikute ja tugiteenuste osutajate majanduslik jätkusuutlikkus. Ilma riigipoolse päästemehhanismita oleme tõsises ohus.“ seisab pöördumises.

Muusikavaldkonna loovisikute seas on palju vabakutselisi. „Eelmisel aastal, eriolukorra kehtestamise järel, said loomeliitudest riigile olulised partnerid lisaeelarvega eraldatud vahendite suunamisel isikutele, kes toetust vajasid,“ lisas Eesti Esitajate Liidu juht Urmas Ambur. „Loomeliidud tegid seda tööd oma vahendite arvelt, et aidata kaasa riigi ja kultuuri jaoks oluliste loomevaldkondade toimetulekule kriisis. Oleme valmis panustama ka nüüd.“

Muusikasektor küsis valitsuselt 8 miljonit eurot COVID-19 piirangute majandusliku mõjudega toimetulemiseks, ajutist käibemaksu alandamist kontserdipiletitelt 9 protsendile senise 20 protsendi asemel ning tegi ettepaneku suurendada EL järgmise eelarveperioodi vahendeid loomemajanduse ja kultuuri valdkonnas.

Välja pakutud meetmed mõjutavad otseselt järgmiseid sihtrühmi: loovisikuid ja loomingulisi kollektiive (esitajaid, autoreid); muusikaettevõtteid (kontsertide ja festivalide korraldajaid, kontserdipaiku, agentuure, management’e, plaadifirmasid) ja tugiteenuste osutajaid (kontserdipaiga haldajaid, produktsiooniteenuseid, piletimüügisüsteeme, heli- ja valgusteenuseid, helistuudioid).

Pöördumisele kirjutasid alla:
Eesti Autorite Ühing, juhatuse esimees Vaiko Eplik
Eesti Esitajate Liit, tegevdirektor Urmas Ambur
Eesti Fonogrammitootjate Ühing, tegevdirektor Rauno Haabmets
Eesti Jazzliit, juhatuse esimees Kirke Karja
Eesti Kontsert, juhatuse liige Kertu Orro
Eesti Kooriühing, esimees Hirvo Surva
Eesti Muusikafestivalid, juhatuse esimees Villu Veski
Eesti Suurkontsertide Korraldajate Liit, juhatuse liige Mart Eensalu
Music Estonia, tegevjuht ja juhatuse liige Ave Tölpt

Pöördumise põhitekst

Sven Grünbergi legendaarse albumi „Hingus“ kontsert Tallinnas osutus niivõrd menukaks, et Eesti Kontsert korraldab publiku suure huvi tõttu pühapäeval, 7. märtsil Estonia kontserdisaalis lisakontserdi.

Aastal 1981 ilmus Sven Grünbergi album „Hingus“, millest sai esimene elektroonilise muusika autoriplaat Nõukogude Liidus. Tähistamaks 40 aasta möödumist suure populaarsuse saavutanud albumi sünnist toob Eesti Kontsert selle muusika koostöös autoriga taas publiku ette – algselt vaid kahel õhtul Tartus ja Tallinnas. Enneolematu publikuhuvi tõttu ning järgides kehtivaid hajutatuse nõudeid toimub Estonia kontserdisaalis pühapäeval, 7. märtsil kell 17 lisakontsert.

„Hinguse“ sünnipäevakontserdi teeb eriliseks asjaolu, et iial varem pole see muusika kõlanud elavas ettekandes. Grünbergi loomingut esitab sel korral Eesti Elektroonilise Muusika Seltsi ansambel eesotsas kunstilise juhi Taavi Kerikmäega. Kuna autoril polnud toona tarvidust oma muusikat noodistada, siis on ansambliesituse ettevalmistus kujunenud omamoodi Grünbergi koodi lahti murdmiseks. Kuulda ja näha saab ka muusikat filmidele „Hukkunud Alpinist hotell“, „Naksitrallid“ ja „Klaabu“, filmimuusika esitlusi ilmestavad Tencu video live-töötlused.

Kuid seegi pole veel kõik: kontserti kaunistab Sven Grünbergi uue teose „Hingus 2021“ esiettekanne, millel osaleb loomulikult ka autor. Kontserdielamust täiendab Taavi Kerikmäe ja Sven Grünbergi vestlus „Hingusest“ nüüd ja aastate eest.

Sven Grünbergi „Hinguse“ kontserdid on Tartus Vanemuise kontserdimajas 2. märtsil ning Estonia kontserdisaalis 6. märtsil kell 19 (välja müüdud!) ja 7. märtsil kell 17.

Vastutustundliku kontserdikorraldajana palub Eesti Kontsert endiselt järgida lihtsaid, ent toimivaid hügieenireegleid: kontserdile tulles kanda kindlasti maski, desinfitseerida käsi, hoida publikualal distantsi, laadida oma telefoni HOIA-rakendus ja hoida telefon kontserdi ajal hääletul režiimil. Publik istub kontserdisaalis hajutatult.

Fotol Sven Grünberg. Autor Mark Raidpere

Andri Maimets
Eesti Kontserdi kommunikatsioonijuht
5620 1117
andri.maimets@concert.ee
www.eestikontsert.ee
www.facebook.com/eestikontsert

 

Sel laupäeval, 20. veebruaril möödub 10 aastat Peterburi Jaani kiriku taasavamisest ja tegevuse alustamisest kontserdisaalina. Juubelisünnipäeva puhul toimub eeloleval nädalavahetusel kirikus mitu pidulikku kontserti, mis teevad kummarduse Eesti heliloojatele.

Peterburi Jaani kirikul ja kogudusel on tähtis roll Eesti riigi sünniloo ja kujunemise juures. Peterburi, Venemaa kultuuri, teaduse ja intelligentsi keskus, andis hariduse ka paljudele toona vaesuses pead tõstnud eestlastele, kes nägid seal suuri arengu- ja igakülgse eneseharimise võimalusi. Eestikeelseid jumalateenistusi hakati Peterburis pidama Katariina Suure ajal 1787, Jaani kogudus loodi 1842. aastal ning Jaani kirik, millest kujunes eestluse keskus suurlinnas, õnnistati sisse 1860; projekteerijateks arhitektid Karl Z. von Schafhausen ja Harald J. Bosse.

Kiriku esimesed 70 aastat möödusid täisväärtuslikult kultuuri- ja vaimulikku elu ühendades. 1917. aastal teostus eestlaste suurüritus majandusliku autonoomia saavutamiseks – rahumeelne marss Tauria paleesse 26. märtsil, mis oli Eesti vabariigi sünni ettekuulutamise sündmuseks. Jaani kirikuga on olnud seotud Jakob Hurt, Jakob Kukk, Villem Reimann, Miina Härma, Ferdinand J. Wiedemann, Amandus Adamson, Johann Köler, Rudolf Tobias, Johannes Kappel, Mihkel Lüdig, Peeter Süda, Johan Laidoner jt.

1930. aastal kirik suleti ning lõhuti, ehkki õnneks mitte täielikult. Uus aeg algas selles ajaloolises hoones 1994. aastal: taastati Jaani kogudus ning kirik renoveeriti (2009–2011), nüüd juba sihtasutuse Eesti Kontsert osavõtul Eesti Vabariigi esindajana. „Kümne aastaga oleme Jaani kirikusse märkimisväärselt panustanud – Peterburis on tutvustatud eesti heliloojaid, interpreete, orkestreid ja koore. Siin on kontserte andnud paljud harrastuskoosseisud, tänu kellele oleme saanud häbenemata näidata meie kultuurikihi paksust ja taset,“ rääkis Eesti Kontserdi juht Kertu Orro.

Täna teenib selle erilise hoone kirikusaal Peterburi luteriusulisi eestlasi, aga samuti eesti keelt ja kultuuri nautivaid kohalikke elanikke, kelle hulgas on mitmeid rahvuseid. Samas toimub elav kontserdielu üle 200 kontserdiga hooajal. See on Peterburi üks parima akustikaga saale, kus eriti nauditava tulemuse saavutavad vanamuusikud, koorid ja kammerorkestrid; Jaani kiriku saalis on teretulnud ka džässikontserdid ning etendused. „Kirikust on saanud heas mõttes tõeline mitmekultuuriline keskus, kus kasutatakse rohkelt heli-, valgus ja videotehnikat. Rõõm on kohata siin paljusid andekaid Peterburi muusikuid ja kollektiive, kes on meie saali armunud. Koostöö paljude kutseliste kollektiivide ja organisatsioonidega tõstab meid võrdselt teistega selle suurlinna muusikaelu keskpunkti,“ lisas Orro.

Kiriku 160 aasta tähtpäeva ning taasavamise ja kontserdisaali 10. sünnipäeva puhul korraldab Eesti Kontsert koostöös Peterburi Severnaja Filharmooniaga eeloleval nädalavahetusel mitu kontserti. Laupäeval, 20. veebruaril toimuval juubelikontserdi astub üles D. Šostakovitši nimeline Peterburi Akadeemilise Filharmoonia Kammerorkester Maksim Aleksejevi juhatusel. Kavas on Jaan Räätsa, Artur Lemba, Heino Elleri ja Pjotr Tšaikovski teosed; viiulil soleerib Lev Klõtškov. Pühapäeval, 21. veebruaril järgneb pidulikule jumalateenistusele Vene vanamuusikaansambli kontsert, kavas on Arvo Pärdi, Miina Härma, Johann Valentin Mederi, Johan Sebastian Bachi ja Antonio Vivaldi looming; solist on sopran Viktoria Jevtodjeva, kunstiline juht Vladimir Šuljakovski (viiul).

Fotol Peterburi Jaani kirik. Autor Gunnar Laak/Eesti Kontsert.

Andri Maimets
Eesti Kontserdi kommunikatsioonijuht
5620 1117
andri.maimets@concert.ee
www.eestikontsert.ee
www.facebook.com/PeterburiJaani
www.facebook.com/eestikontsert

 

 

Eesti Kontserdi džässi ja klassikat ristavas sarjas „Jazzical“ astub neljapäeval, 18. veebruaril Estonia kontserdisaalis publiku ette Kadri Voorand Chamber Music Ensemble kontserdiga „Hing lase lendu“.

Kontserdil kõlab nii spetsiaalselt sellele koosseisule kirjutatud uudisloomingut kui ka muusikat aasta eest ilmunud albumilt „In Duo with Mihkel Mälgand“. „Publik saab osa ilusate kooskõlade maailmast, kus helide keeles jutustatakse lugusid, mis võiksid inspireerida kuulajaid unistustesse kaasa lendama. Koos loome pooleteiseks tunniks võlumaailma, kus kõik on võimalik. Nii mõtlen mina muusikast kuulajana, kirjutaja ja esitajana. Juba liiga kaua on selliseid koos publikuga loomisi vähe. Loodan, et kuulajad julgevad tulla, Estonia kontserdisaal on õnneks õhurikas ja ruumikas ning inimesed saavad istuda hajutatult, “ rääkis vokalist, pianist ja helilooja Kadri Voorand.

Muusika on sel korral seatud suuremale koosseisule, peale Kadri ja bassist Mihkel Mälgandi on laval keelpillikvartett koosseisus Egert Leinsaar (viiul), Maaren Vihermäe (viiul), Sandra Klimaitė (vioola) ja Villu Vihermäe (tšello) ning Marek Talts (kitarr) ja Ahto Abner (trummid). Kontsert annab albumi kavale veelgi avarama mõõtme: õhulised keelpilli- ja vokaalikihid, segatuna maitsekate elektromanipulatsioonide ja biidielementidega.

Kadri Voorand Chamber Music Ensemble projekt sündis 2019. aasta sügisel Tartu Jaani kirikus toimunud hingedepäeva kontsertideks. Projekti saatis edu ja nii otsustati üheskoos edasi minna. Koosseisu improviseeriv mängumaa on sümbioosis elektrooniliste efektide ja hingestatud poeesiaga; muusikud ei sea stiilipiire, kokku sulatatakse poppi, folki, jazzi ja isegi rokki.

Kadri Voorand on mitmekülgne vokalist, pianist ja helilooja, kelle kirglik esitus on pälvinud rohkelt heakskiitu nii kodu- kui ka välismaal. Ta on pälvinud suurel hulgal auhindu, mille hulgas on näiteks ERR aasta muusiku tiitel, aasta naisartist Eesti Muusikaauhindadel, aasta jazzartist, korduvalt võitnud aasta jazzalbumi tiitli ja pälvinud riiklikke tunnustusi. Kuigi viimasel ajal keskendub ta erinevatele soolokavadele ja vokaalansamblile Estonian Voices, on looming teda viinud pealtnäha ühest äärmusest teise. Ta on soleerinud paljude muusikutega nii Eestis kui ka välismaal ning produtseerinud seitse albumit, millest nelja on tunnustatud Eesti muusikaauhindadega. Uusima albumi „In Duo with Mihkel Mälgand” andis 28. veebruaril 2020 välja rahvusvaheline plaadifirma ACT. Ta on lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ning on seal ka üks noorimaid õppejõude.

Eesti Kontserdi „Jazzicali“ sarja on valitud klassikalise muusika seaded või klassikainterpreetide ja -instrumentidega esituskoosseisud. Suund on hõrgu ja peene kõlapildiga, see kõnnib vaimukalt džässi ja klassika piirimail ning sunnib tavatutele helimaastikutele suundudes kaasa mõtlema.

Kontserdid „Hing lase lendu“ on lisaks Estonia kontserdisaalile kavas veel ka 3. märtsil Pärnu kontserdimajas ja 4. märtsil Jõhvi kontserdimajas.

Vastutustundliku kontserdikorraldajana palub Eesti Kontsert endiselt järgida lihtsaid hügieenireegleid: kontserdile tulles kanda kindlasti maski, desinfitseerida käsi, hoida publikualal distantsi, laadida oma telefoni HOIA-rakendus ja hoida telefon kontserdi ajal hääletul režiimil. Kontserdisaalis tagame publiku istumise hajutatult.

Fotol Kadri Voorand. Autor: Karoliina Kreintaal

Andri Maimets
Eesti Kontserdi kommunikatsioonijuht
5620 1117
andri.maimets@concert.ee
www.eestikontsert.ee
www.facebook.com/eestikontsert

 

 

Maailmanimega pianisti Kristjan Randalu soolokontsertidel 12. veebruaril Pärnus ja 13. veebruaril Tallinnas kõlab esiettekandena uus nägemus Robert Schumanni vokaaltsüklist „Poeedi armastus“.

 „Minu nägemus oli nende laulude tõlgendamine läbi selle helikeele, kuhu ma enda muusikaga nüüdseks jõudnud olen. Klassika või jazz – algne materjal on selgelt klassikaline, teoste kõlapilt on aga originaalist eemaldunud ja pianistina on mul vabadus hetkes muusikalist materjali kujundada,“ selgitab Kristjan Randalu.

Schumanni lauludel põhineva kavaga jätkab Randalu klassikalistest teostest inspireeritud uue muusika loomist. Möödunud novembris esitas ta koos fagotivirtuoosi Martin Kuuskmanniga uut nägemust Franz Schuberti vokaaltsüklist „Talvine teekond“. Varasemalt ka Eesti publiku ees kõlanud kava „Mussorgsky Pictures Revisited“ koos saksofonilegendi Dave Liebmaniga ilmus 2020. aastal BMC Recordsi alt ja valiti äsja ajakirja The New York City Jazz Record „Best of 2020“ nimekirja.

Kristjan Randalu on oma põlvkonna üks silmapaistvaimaid ja laiema haardega eesti jazzmuusikuid maailmas, keda hinnatakse kõrgelt nii solisti, ansamblimuusiku kui ka heliloojana. Tänu mitmekülgsele loomingulisele tegevusele on ta teinud arvukalt koostööd eri maade muusikute, orkestrite ja ansamblitega ning esindab aktiivselt Eestit maailma mainekatel jazzifestivadel ja olulisematel kontserdilavadel. Tema lavapartnerite hulka kuuluvad mitmed jazzimaailma suunanäitajad nagu Mathias Eick, Ari Hoenig, Mark Guiliana, Nguyên Lê, Ben Monder, Nils Petter Molvaer, Trygve Seim ning Dhafer Youssef.

Kristjan Randalu klaverimäng nii solisti kui ka ansamblimuusikuna kõlab enam kui 40 plaadil, mille hulka kuuluvad Grammy nominatsioon 2006. aastal ning Aasta Jazzialbumi 2012 tiitel Eesti Muusika Auhindadel. 2018. aastal ilmus Randalu autoriplaat „Absence“ (ECM Records), mis pälvis laialdast positiivset vastukaja rahvusvahelises ajakirjanduses (Downbeat, Audio, All About Jazz jt) ja millele järgnesid esinemised hinnatud rahvusvahelistel festivalidel (Xjazz Berlin, Cork Jazz Festival jt).

Randalu on võitnud arvukaid auhindu, nende hulgas 2007. aastal Baden-Württembergi jazzipreemia, 2011. aastal Aasta Jazzmuusiku auhind, 2014. aastal Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia ja Aasta Jazzihelilooja 2018 auhind Eestis. Aastal 2020 pälvis ta Eesti Vabariigi kultuuripreemia.

Kristjan Randalu (klaver) „Poeedi armastus“
Pärnu kontserdimajas reedel, 12. veebruaril kell 19.00
Estonia kontserdisaalis laupäeval, 13. veebruaril kell 19.00

Tallinna kontserdist teeb otseülekande Klassikaraadio.

Piletid: https://www.piletilevi.ee/est/piletid/muusika/klassika/kristjanrandalu-klaver-325325

FB event: https://www.facebook.com/events/1360426254294548

Vaata lisa:
http://www.randalu.com
Kristjan Randalu @ Spotify

Fotol Kristjan Randalu. Fotograaf Kaupo Kikkas.


Andri Maimets
Eesti Kontserdi kommunikatsioonijuht
5620 1117
andri.maimets@concert.ee
www.eestikontsert.ee
www.facebook.com/eestikontsert