Uudised

Vanemuise kontserdimajas saab näha haruldasi tahvel- ja haamerklavereid.

Alates 8. aprillist on kontserdimaja ruumes avatud näitus „Eesti klaveriavastusi 2008–2015“

Idee ja näituse koostaja: Alo Põldmäe
Näitus on pühendatud MUUSIKA-AASTALE

Eestis on klavereid valmistatud alates 1779. aastast. Tänaseks on eesti meistrite poolt valmistatud erinevate klaverite arv tõusnud kaheksakümneni ja see nimistu täieneb igal aastal mitme uue leiuga.

Vanemuise kontserdimaja näitusel on viimase 7 aasta 13 eesti klaveriavastust. Haruldused on tahvelklaverid „E. Kessler“ Dorpat (ca 1853), „G. F. Freymann“ (ca 1860) ja „Barth“ (leid 29. jaanuarist 2015) ning haamerklaver „O. D. Wenzel“ (1855).
Riias töötanud eesti klaverimeistreid esindab pianiino „Mürsepp&Lomp“ (ca 1911). I Eesti Vabariigi ajast pärit leiud on pianiinod „Ihse-Sprenk“, „D. Leppik“, „A. Emmo“ ja „M. Reppo“.
Salapära kannab Ernst Hiisi 1930. aastail valmistatud pianiino „J. Becker“ (sellise nimega pille teame Peterburi kuulsalt firmalt J. Becker). Miks Hiis sellise nimega pille tegi, pole siiani täpselt teada. Et tegija oli E. Hiis, selgitab malmraami sissepressitud Hiisi tollane nimi IHSE.
Avastusrõõmu (aga ka segadust) tekitab meistri Jüri Rässa pianiino „Rässa“ (ca 1915. a.), sest seni teadsime pianiinot „J. Rässa“, mille valmistaja oli eesti üks kuulsaim klaverimeister Jaan Rässa.
Näitusel on ka 5 teiste maade rariteeti: Peterburis tehtud peegelpildis mehhanismiga tiibklaver „H. Koch“ (1870. a.), mille keeled on kõlalaua all; 1830. aastaist 6 jalaga Peterburi haamerklaver „Tischner“; inglise pianiino „Peachey“ (ca 1856), Rudolf Tobiase prantsuse? tiibklaver „S. Stehling“; Vene tsaaride ihuaarsti, eestlase Philipp Karell’i perekonna saksa tiibklaver „Bechstein“ 1880. aastaist (pill kuulus teatrilavastaja Voldemar Pansole ja teatrikunstnik Mari-Liis Küla’le).

Klaverite väljapanekut täiendab fotonäitus „Eesti klaverite disainielemente“ (autor Alo Põldmäe).