Meedias 2016.a.

Ülle Lehtmäe: koolikontsert pole lihtsalt kammerkontsert (26.05.16 kultuur.err.ee

Muusika märtsinumbris pajatasid Eesti Kontserdi töödest ja tegemistest organisatsiooni juht Jüri Leiten ja produtsent Madis Kolk. Siinses loos heidame pilgu EK koolikontsertidele.

 Nendest räägib EK produtsent Ülle Lehtmäe.
Kas oled Eesti Kontserdis ainus koolikontsertide korraldaja või tegeleb sellega veel keegi?

Mina olen ainus. Kui ma 2003. aastal tööle tulin, tegeles Tallinnas koolikontsertidega ka Tuuli Metsoja. Seejärel tegime seda tööd mõnda aega kahekesi Raili Jaansoniga, aga mingi aja pärast jäin ma üksinda neid üle Eesti korraldama. Aga muidugi päris üksi ma pole. Väga oluline inimene on ka raamatupidaja Mari Preem, kes tegeleb kontsertide rahalise poolega. Abilisi on veelgi ja muidugi on olulised meie bussijuhid, kes viivad muusikud koolidesse õigeks ajaks kohale.

Aastas on meil umbes 380 koolikontserti. EK korraldab aastas kokku u 1350 kontserti, nii et koolikontsertide osa on selles päris suur.

Kuidas see töö siis üle Eesti käib?

Seda tööd saab teha põhiliselt telefoni ja meilidega, ükskõik kus sa siis ise oled. Igal aastal on alates 25. augustist meie kodulehel üleval kõik uued kavad, mida saab kooli tellida, samuti saadan igal sügisel üle Eesti kõikidesse koolidesse reklaambrooüürid meie pakkumistega. Kuna see töö on nõnda juba pikka aega käinud, siis õpetajatel on teada, millal uued kavad tulevad ja juba augustis laekuvad esimesed tellimused. Septembri alguses korraldame Tallinnas ja Tartus õpetajatele ka koolikontserte tutvustava infopäeva.

Kas maakondade vahel on ka erinevusi? Kes on kõige suuremad huvilised?

Sellist maakonda ei ole, kus meie esinejad käinud ei oleks; kontserdid toimuvad Lääne-Virumaast Tallinnani, Ida-Virumaast Võrumaani. Aga erinevusi on. Kõige rohkem kontserte tellib Harjumaa. 2015. aastal oli seal 82 kontserti 10 000 kuulajale. Järgnes Tallinn 69 kontserdiga. Siis tuli Jõgevamaa, mis on läbi aastate üks suuremaid tellijaid. Jõgevamaa kontsertide arvu tõstab Jõgeva põhikool ja gümnaasium, kus tegutseb niisugune muusikaõpetaja nagu Maret Oja. Kui ta korraldab seal märtsi alguses Alo Mattiiseni muusikapäevi, siis ta tellib meilt alati oma kooli umbes 12–15 kontserti, et ilmestada ja elavdada seda üritust ka meie pakutavaga. Ka Lääne-Virumaa on olnud läbi aegade aktiivne tellija. Kui Jõgevamaal oli möödunud aastal 31 kontserti, siis Virumaal oli 30, järgmine oli Tartumaa 29 kontserdiga.

Aga vähem, kümmekond kontserti aastas on meil näiteks Viljandimaal. Ma arvan, et Pärimusmuusika ait pakub meile konkurentsi, seal on väga huvitavaid rahvamuusikakontserte.

Aga kuidas on lood kaugemate kohtadega, näiteks Setu-, Hiiumaaga?

Hiiumaa ja Saaremaa koolid tellivad aastas umbes 8–9 kontserti. Vastseliina muusikakool, Rõuge põhikool, Värska muusikakool on väga aktiivsed tellijad ja head koostööpartnerid. Ja ka vene koolid – Tallinnas on neid mitu, kes meie käest kontserte võtab, samuti Jõhvi.

Koht, kus meil eriti kontserte ei ole, on Narva. Kontserte on seal olnud, aga püüame nüüd sinna rohkem kohale minna. EK korraldas Narvas ja Jõhvis mõttetalgud, kuidas integreerida eesti ja vene muusikuid paremale koostööle. Pärast seda on minuga ka Narvast ühendust võetud ja kontserte soovitud. Meil on universaalseid, sõnadeta kavu, mida saab ükskõik mis keelses koolis esitada. On ka esinejaid, kes oskavad vene keeles rääkida, ning alati saab tõlki kasutada.

Mainisid koostööd Alo Mattiiseni muusikapäevadega. Kas on veel välja tuua sidet mõne festivaliga?

Olen aastaid käinud Põhjamaade koolikontsertide festivalil. Enamasti on need olnud Soomes, aga ka Taanis ja näiteks möödunud sügisel toimus see ühe Euroopa programmi raames Horvaatias. Olen sealt toonud meie koolidesse mõne välisansambli: Norrast on olnud üks ansambel, Soomest on mitu korda käidud, ka Taanist ja Rootsist. Äsja aprillis esines meie suurtes saalides nüüd juba Tuuli Metsoja organiseerimisel löökpilliansambel Komodo, mille ma leidsin 2008. aasta festivalilt Helsingis.

Ent tänavu märtsi algul käis üks meie koolikontserdi kava, ansambel Brassical, mis koosneb seitsmest EMTA noormehest, rahvusvahelisel koolikontsertide festivalil, mis toimus seekord Turus. See oli meie esimene ülesastumine rahvusvahelisel üritusel. Seal on kohal eri maade produtsendid, vaadatakse koolikontsertide programme ning arutatakse pärast, mis oli hästi, mis oli halvasti ja mis võiks paremini olla. Kontserdid toimuvad koolides ja kohal on ka lapsed. Meie Brassical sai väga positiivse hinnangu.

Rahvusvahelistel festivalidel käinuna võin öelda, et võrreldes sellega, mida pakuvad välismaalased teistes riikides, on meie koolikontsertide kavad väga head. Oleme muusikuid, kes koolikontserte teevad, ka instrueerinud, et koolikontsert ei ole mitte tavapärane kammerkontsert, kus lähed ja mängid oma lood ära, vaid see on kontsertetendus, kus muusika- ja jutuosa peab olema tasakaalus, oluline on näitlemis- ja väga hea suhtlemisoskus lastega, selge hääl, huumor, muusikapalad ei tohi ka liiga pikad olla. Inimene, kes laste ette läheb, peab olema isiksus. Seega on koolikontserdi puhul hästi palju nõudeid, et last, kes tänapäeval on harjunud virvarri ja tegevuste pideva vaheldumisega, köita. Inimesed on erinevad – väga hea pillimees ei pruugi olla hea suhtleja, mõni tegevus võib jääda liiga kaua kestma ja lapsed hakkavad nihelema. Nii et see töö on keeruline ja aitäh muusikutele, kes neid kontserte annavad.

Väga oluline on tagasiside. Me ootame seda väga ja koolid seda ka annavad. Üldiselt on tagasiside olnud päris positiivne, olen saanud palju tänusõnu nii lastelt kui õpetajatelt. Paljud õpetajad lasevad lastel pärast kontserti arvustuse kirjutada ja siis saadavad neid ka mulle. Küll on neid vahva lugeda! Kõige rohkem on laste kirjutatud arvustusi mulle saatnud Kose gümnaasiumi huvijuht Anne Kruuse ning Anne Kulamaa Tartu Kesklinna koolist.

Aga eks koolid ole erinevad. On koole, kus õpetaja valmistab lapsed ette, räägib neile, kes külla tuleb ja mis teemal kontsert on, nii et lapsed teavad, mida oodata. Ent vahel on olnud juhtumeid, kus kontsert on lastele üllatus. Laste ohjamisega on üksikutel juhtudel olnud ka probleeme. Nii et selles osas saab ka veel paremaks minna.

Kas koolikontserdid on tingimata koolides või kasutate vahel ka muid ruume?

Enamasti on kontsert koolis, aga paljud koolid kasutavad ka kultuurimaju, sageli on see kooli kõrval. On tellitud ka näiteks pensionäridele päevasel ajal esinema. Helsingi kontserdikeskus, mis koolikontserte korraldab, pakub oma kavu ka vanadekodudele ja erivajadustega inimestele. Samuti on meil – kui on kutsutud, oleme võimalusel läinud. Kui kontsert toimub väikeses kohas päevasel ajal rahvamajas, on sinna loomulikult kõik oodatud, kes soovivad tulla.

Muusikud vajavad enamasti klaverit. Kuidas nendega koolides lood on?


Meil on nii klaveriga kavu kui ka selliseid, kus klaverit ei ole vaja. Üldiselt võib öelda, et koolides on enamasti olemas korralikud klaverid.

Kui meilt läheb esinema Mihkel Poll, siis on meil tingimus, et saalis peab olema tiibklaver, mis on eelnevalt ka häälestatud. Mõningate kavade puhul saab hakkama ka pianiinoga ning enamasti on nad ka korras, nii et klaveritega probleeme ei ole. Kunagi tegi Mihkel Mattisen meil palju kontserte ja tema oli nõus mängima ka pianiinol, mõned kontserdid toimusid tal isegi väikeses klassiruumis ja läksid väga hästi. Nii et saab hakkama igat moodi.

Kui klaveritega saab hakkama ja probleeme pole, millega siis probleeme on?

Kuna muusik annab tavaliselt päevas kolm kontserti, näiteks kell 9, 11 ja 13, ja kui koolid asuvad üksteisest kaugel, aga tehnika ülespanek ja mahavõtmine võtab aega, siis aja säästmiseks oleme palunud, et koolis oleks eelnevalt võimendus lavale üles pandud. Enamasti on see võimalik. Aga meie muusikud on ka üsna karastunud. Näiteks kui esinevad Madis Kari ja James Werts, siis Madis on nii vilunud, et 12 minutiga on tal kõik asjad kokku pandud, James jagab niikaua autogramme.

Probleeme võib teinekord ette tulla talvel, kui teeolud on ootamatult kehvaks läinud; siis võib järgmisse kohta jõudmine olla keeruline. Siinkohal tuleb kiita EK bussijuhte, kes on fantastilised inimesed, sõites vahel isegi lubatu piiril, et ikka õigeks ajaks kohale jõuda. Kilometraaž on meie bussidel väga suur, just koolikontsertide pärast.

Probleemidest rääkides peaks nimetama ka raha. Kontserdid on koolidele tasulised ja nii mõnigi kool peab raha pärast loobuma. Põhjamaades on riigi toetus koolikontsertidele väga suur, meil seda pole. Paljud õpetajad küsivad toetust Kultuurkapitalist ja ka saavad seda aeg-ajalt.

Missugune muusika lastele eriti meeldib? Või on võimalik neile igasugust muusikat huvitavaks teha?

Meie käesoleva hooaja brooüüris on 32 kava, pakutakse kõike: klassikat, rahvamuusikat, maailma rahvaste muusikat, popmuusikat. Meie pakume kontserdid välja, püüdes hõlmata kõiki žanreid, valiku koolile teeb kas huvijuht või muusikaõpetaja.

Kindlasti on võimalik igasugust muusikat huvitavaks teha. Küsimus on selles, kas inimene, kes kontserti annab, suudab ja oskab seda teha. Kui ta suudab olla köitev, siis kindlasti. Viimasel ajal oodatakse rohkem kergema muusikaga kavu. Väga populaarne on alati olnud rahvamuusika, sest koolides käsitletakse rahvapillide ja kalendritähtpäevade teemat. Kui meil oli koostöö Karl-Erik Taukariga, siis neid kontserte ei jõudnud ära teha, neid telliti nii palju ja ta lõpetaski lihtsalt ühel hetkel ära, ei jõudnud rohkem. Nii et kuulsusi oodatakse. Samas ei saa EK kõiki poptähti, kes meie muusikataevasse tulevad, paraku kaasata. Koolid võivad neid ju oodata, aga meie tingimus on, et koolikontsert peab olema hariv, kontserdi andjal peab olema midagi rääkida, ta peab olema väga kõrgel tasemel kõiges. Karl-Erik Taukar vastas kõigile neile ootustele ja see kava, eesti popmuusika ülevaade koos Mark Eric Kammistega oli väga tore ja huvitav, nii sõna kui muusika oli hästi paigas. Käisin neid kontserte mõneski koolis kuulamas ja terve saalitäis inimesi laulis esinejatega kaasa. Kogu kool oli head energiat täis.

Käesoleval hooajal lisandunud kava “TTello on uus kitarr” on olnud ka väga nõutud ja saanud väga head tagasisidet. Reigo Ahven on suurepärane publikuga vestleja. Kui klassikalisi pille serveerida põnevalt, siis lapsed kuulavad suure huviga. Nii et kõik sõltub sellest, kuidas teha.

Hästi tore kava, mis on meil juba aastaid programmis ja jääb sinna veel tükiks ajaks, tutvustab hümne. Seda veab Jüri Aarma, kes on antud teemal väga erudeeritud. Lastele räägitakse, kuidas erinevate maade hümnid on tekkinud – need on enamasti üsna naljakad lood –, lauldakse, mängitakse hümne; kaastegev on Ooper-Kvartett.

Nii eelmisel kui ka üle-eelmisel aastal oli kõige enam koolidesse tellitud ansambli Brassical kava “Vasemasin”. Eelmisel aastal oli neil 46 kontserti, ehkki nad saavad esineda ainult veebruaris-märtsis, kuna osa poisse õpib välismaal. Nad ei räägi, vaid mängivad vaskpille, tantsivad, laulavad, see on tõeline kontsert-show. Kui me Turus käisime, siis kiideti – millised suurepärased muusikud, milline energia, on näha, et neile meeldib koos mängida ja nad on ka head näitlejad.

Teisele kohale tuli eelmisel aastal 39 kontserdiga perekond Kirss. Nende rütmi-show kava tutvustab erinevaid rütmipille, kaasates isegi niisuguseid pille, mis ei olegi pillid, vaid asjad kodusest majapidamisest. See on humoorikas ja hästi vaheldusrikas, köitev kava, mis on saanud palju väga positiivset tagasisidet.

Kolmandale kohale tuli Madis Kari ja James Wertsi Kariibi mere rütmide kava, eelmisel aastal oli neil 35 kontserti. Madis Kari on väga hea suhtleja, ta oskab lastele teadmisi edasi anda humoorikalt ja kontserdid on ülimalt meeleolukad.

Huvi on suurenenud ansambli Kvintessents vastu, kuna seal teeb kaasa Jakob Peäske, kes on üks Klassikatähtedest – nii et sellel saatel on mõju ning sellel kaval on nüüd rohkem minekut. Kvintessents tutvustab klassikalisi puhkpille, nagu flööt, oboe, klarnet, fagott ja metsasarv. Nad on noored tudengid EMTAst ja teevad seda väga kenasti.

See tähendab, et koolid saavad ka aasta sees kavu tellida, mitte ainult sügisel?

Jah. Tellimusi tuleb igas kuus, tavaliselt plaanime kontserte paar kuud ette, aga saame hakkama ka siis, kui tellitakse näiteks ülejärgmiseks nädalaks. Seda varianti esineb õnneks siiski harva. Kuus on korraldada tavaliselt 40–50 kontserti. Rekord oli ükskord sada kontserti kuus! Septembris, aprillis ja mais on vähem kontserte.

Kuidas programm kokku pannakse? Kas muusikud ise pakuvad kavu?

On igat moodi. Esmalt muidugi muusikud pakuvad ise. Aprillis saatsime välja kuulutused, et EK ootab 10. maiks uusi loengkontsertide kavu lastele ja et kõik žanrid on oodatud. Loodame saada toredaid pakkumisi. Paljud esinejad olen ise leidnud, käin kontsertidel ja vaatan-kuulan, kes võiks olla huvitav esineja, teen neile ettepaneku ja kui kaubale saame, läheb töö lahti.

Mõni aasta tagasi esines koolides Silver Sepp fantaasiapillide kavaga. Need olid fantastilised kontserdid ja me ootame Silverit tagasi, loodame, et ülejärgmisel hooajal ta liitub taas meiega.

Kui suur huvi muusikutel selle töö vastu on?

Eelmisel kevadel tuli pakkumisi natuke üle 20. See ei ole väga suur arv. Rekord oli mõni aasta tagasi, kui tuli ligi 50 pakkumist. Kahjuks paljud välja käidud kavad meile ei sobi. Kui mulle tuleb kiri, et olen see ja see, ja kirjas on kava lihtsalt teoste loeteluga, siis paraku nii pealiskaudne asi meile ei sobi. Kava juures on vajalikud ka helinäited ja lingid esinemistest. Ma võtan küll alati pakkujaga ühendust ja palun kava lahti seletada, milline on sõnaline osa ja mida lisaks muusikale tehakse. Koolikontsert ei ole üksnes lugude äramängimine. Lisaks muusikale võib kasutada projektorit, kuigi sellega ei tohi liiale minna, samuti võib tegevust ilmestada lihtsate lavaliste rekvisiitidega ja kostüümidega.

30–35 kava hooajas on üsna paras hulk, ka Soome koolikontsertide programmis on umbes sama arv kavu. Neil on kavas palju rahvamuusikat ja klassikalist muusikat suhteliselt vähe, meil on klassikat rohkem.

Meiega koostööd tegevad õpetajad usaldavad meid ja seda usaldust ei tohi petta, selleks peab pingutama ja püüdma parimat. Eesmärk on ju ilmestada koolipäeva meeldejääva sündmusega, samuti kasvatada tulevast kontserdipublikut.

Madis Kari, muusik:

Koolides noortele esinemine on puhas au ja rõõm, nemad on ju meie tulevane publik kontserdisaalides. Vaatamata erinevatele kavadele on mul olnud alati üks missioon, kutsuda noori üles meie oma ERSOt ja kammermuusikat kuulama ning ka oopereid vaatama. Sõnum on lihtne: klassikalist muusikat ei tohi karta ja pidada mingiks igavaks jorinaks, mida “pingviinikostüümides” onud ja kaunid daamid esitavad. See muusika tuleb noortel enda jaoks avastada ning neid on vaja julgustada tulema meie kontserdisaalidesse. Koolikontsert peab olema kindlasti hariv ja samas ka noortele lõbus etendus. Süda läheb soojaks, kui saan vahel Facebookis sõnumi ą la “jou, kle käisid meil koolis mängimas seda saksi ja värki, nüüd tulin ERSO kontserdile, päris norm oli, thanx”. Proovime kõikides kavades kaasata publikut laulma, plaksutama jne. Ja mis siin salata, on ka tantsuks läinud hommikul kell 9. Meie koolinoored on väga tore ja tänulik publik!

Praegu osalen kahes kavas “Võlusaksofon” koos Lauri Sepaga ja “Kariibi mere rütmides” koos James Wertsiga. Uuel hooajal lisandub uus kava, mis viib meid Brasiiliasse, koos ehtsa brasiillannaga!

Koolikontserdid on mind viinud väga kaunitesse Eestimaa paikadesse ja eriti meeldivad mulle need väikesed hubased koolid, kus kogu koolipere meid ootab. Seda siirust, tänu ning soojust, mis sealt pärast kontserti tagasi saame, on raske sõnadesse panna.

Tahaksin väga tänada Ülle Lehtmäed suurepärase organiseerimise eest ja muidugi meie kannatlikke ning alati abivalmis autojuhte Toomast ja Uuvet.

Mihkel Kallip, muusik:

Kui EK pakkus 2012. aastal ansamblile Brassical võimalust kaasa lüüa koolikontsertide programmis, ei teadnud meist keegi täpselt, mis meid ees ootab. Pärast esimest esinemist Laagri koolis oli selge, et koolikontserdi formaat on väga kaasahaarav ning samas ainulaadne nii meile kui kuulajatele. Kui kontserdi viimane lugu oli lõppenud, tõusis kogu koolipere püsti ja katkematute ovatsioonide saatel mängisime kaks lisalugu, mille järel oli meil tükk tegu noorte autogrammiküttide käest pääsemisega, et õigeks ajaks järgmisele kontserdile jõuda. Samasugune edu jätkus kõigil 150 kontserdil, mis siiamaani nii Eesti kui Soome koolides andnud oleme. Tänu sellele on Brassicalil sotsiaalmeedias umbes 5000 igapäevast jälgijat, kellega on nüüd väga lihtne ühenduses olla. Oleme koolikontserte andes ära unustanud selle, et esineme õppeasutuses ja anname justkui tundi. Alati ei pea kõik, mis koolis toimub, otseselt õpetlik olema, vahel piisab, kui teha laval seda, mis endale meeldib. Just seda tajuvad noored väga hästi ja loodame, et ka nemad tahavad ükskord ise laval musitseerides end hästi tunda!

Anne Kruuse, Kose gümnaasiumi muusikaõpetaja:

Praegu on koolikontsertidel palju suurem tähtsus kui kümme aastat tagasi. Kui varem tellisime suure bussi ja läksime koos õpilastega vähemalt korra veerandis nii Tallinna kui ka Tartusse kontserte, ooperietendusi, muusikale või balletti vaatama, siis praegu ei tule see enam nii sageli kõne alla, kuna piletid on väga kallid. Ainus väljapääs sellest olukorrast on koolikontserdid!Kose gümnaasium on teinud EKga suurepärast koostööd üle 15 aasta ja on selle eest tänulik. Esinejaid on võimalik tellida kooli kõikidele vanuserühmadele, alates esimesest klassist viimaseni. Kontserte on piisavas valikus, arvestades koolis õpetatavaid muusikastiile. Väga nutikas on esinejate poolt välja pakkuda klassikalist muusikat seostatuna popmuusikaga. See avardab tänapäeva noorte silmaringi ja tekitab huvi ka praeguste esinejate vastu.Kõige tähtsam on minu arvates see, et koolikontsertidega kasvatame me p u b l i k u t, kes oskab kuulata esinejaid ja näidata üles lugupidamist selle suurepärase eriala vastu.Meie koolis on õpilased juba aastaid kirjutanud oma arvamusi ja muljeid kontsertide kohta ja nad väidavad, et need teevad koolipäeva huvitavamaks, annavad emotsioone pikaks ajaks ja on ikka uhke tunne küll, kui oled saanud teada midagi uut, millest enne aimugi ei olnud.

Ly Kivistik, Vaeküla kooli huvijuht:

See oli nii hea kontsert! Millal on järgmine? Kes on meie järgmised külalised? Selliste küsimustega pommitavad õpilased mind sageli pärast lõppenud koolikontserti. Ja tõesti! Kui kontsert lummab lapsi, paneb kuulama ja kaasa elama ning aplaus ei taha lõppeda, siis see innustab otsima uusi võimalusi järgmiste muusikute kooli kutsumiseks.

Koolikontserdid on Vaeküla koolis saanud populaarseks ja oodatud sündmuseks. Meie koolis on kõlanud muusika fantastilistelt muusikutelt. Meil on esinenud noorte suured lemmikud Karl-Erik Taukar, Ruslan Trochynskyi, Eeva ja Villu Talsi, Marcel Johannes Kits ja Jakob Peäske. Jamaika päritolu laulja James Wertsi esinemine meie majas tundus lausa uskumatuna. Kas tõesti meie koolis? Silver Sepa musitseerimisoskus jalgrattakodaratel, puupakul, sael ja paljudel teistel mittepillidel oli uudne ja väga põnev. Salapärasel teekonnal haldjariigis rändasime koos Mait Tringiga. Jüri Aarma aga rääkis riikide hümnidest ja lipulauludest nii palju huvitavat, et ka õpetajatel oli, mida kõrva taha panna. Oleme kinni hoides nautinud ansamblite C-JAM, Trio Naturale, Kellawärk, Brassical, Kvintessents, Ooper-Kvartett huvitavaid kavu ja esinejaid. Lustakad rahvamuusikud ansamblitest Lõõtsavägilased, Rüüt jt on meid kaasanud seiklema rahvamuusika radadele. Mitmed esinejad on kutsunud meie lapsi ka kaasa musitseerima. Rütmi-show pakkus selleks häid võimalusi. Ega jõuagi siin loetleda kõiki häid muusikuid, kes on meil esinenud ja aidanud kooli õppekava täiendada. Kõik kontserdid on olnud ju tunnid – muusikatunnid, mis annavad teadmisi erinevatest rütmidest, muusikastiilidest, heliloojatest, lauljatest jne ning kujundavad õpilaste muusikalist maitset ja oskust kontserdil käituda.

Hinnatav on see, et need esinemised on innustanud õpilasi ka ise rohkem musitseerima, on suurenenud soov esineda oma kooli üritustel. Meid külastanud muusikud on osanud leida tee laste südamesse. On ju meie lapsed veidi erilisemad ning paljudel neist pole võimalusi kontsertidel käia. Oleme tänulikud EKle, mis on loonud koolidele sellise toreda võimaluse rikastada õppetööd nii meeleolukal viisil. On tore, et oleme pälvinud mõistmist ja toetust ka Eesti Kultuurkapitali Lääne-Virumaa ekspertgrupilt ning Haridus- ja Teadusministeeriumilt, kes koolikontserte on rahastanud. Suur tänu AS Kuusakoskile ja kõikidele senistele koolikontsertide toetajatele! Tore oleks, kui selline tänuväärne sari leiaks veel rohkem toetajaid, siis saaks muusikuid veelgi sagedamini külla kutsuda. Muusika muudab paremaks. Hea muusika rikastab ja arendab.

Merike Randmaa, Harkujärve kooli huvijuht:

Meie kool on koolikontsertidega alati, juba aastaid, väga rahul: paindlik ajagraafik, igale lapsele taskukohane hind ja väga head esinejad. Lapsed ootavad kontserte alati pikisilmi ja tahavad, et juba esinemas käinud tuleksid tagasi, taas esinema. Meeldib ka kavade lai valik, igale lapsele leidub midagi. Kontsertide kavad on hoolikalt läbi mõeldud, et lapsed õpiksid kuulama muusikat, kaasa plaksutama rütmi, õpiksid tundma erinevaid pille jne. Vahva on ka tuntud muusikutega koos musitseerida, seda võimalust pakuvad kõik. Tore on teha selfisid ja küsida autogramme. Meie koolis käinud esinejad on jäänud lastele meelde pikaks ajaks, neid meenutatakse veel kaua.

Elin Ots, Rannamõisa lasteaia ja Tabasalu Ühisgümnaasiumi muusikaõpetaja:

Millegi õppimiseks ja teadasaamiseks on vaja osata aktiivselt kuulata, see on kogu õpiprotsessi baasoskus. Seega on kuulamiskasvatus pedagoogilise tegevuse üks telgi. Küllap oleme kõik märganud, et ümbritsev keskkond oma igasuguse (ka helilise) info paljususega laste kuulamisoskuse arengut ei toeta. Kuulamiskasvatusel on ka sotsiaalne tähendus: õppides kuulama teisi õpitakse kuulama ka ennast; muusikalist mõtet jälgides õpitakse kuulama tervikut ja eristama tervikust üksikut. Koolikontserdid ei kasvata lihtsalt tarka publikut, vaid ka empaatilist ja head inimest.

Inge Mälzer, Rõuge põhikooli huvijuht:

Meie õpilased elavad ääremaal ning võimalusi “päris” muusikutega kohtuda ja “päris” muusikat kuulata on vähe. Koolikontsertide sari on selleks väga hea võimalus. Meie koolis lähevad need alati täissaalile, enamasti on kohal kõik õpilased esimesest üheksanda klassini. See on suurepärane võimalus kooli õppekava täiendada ja õpilase silmaringi täiendada. Kõik kontserdid on õpetlikud ja harivad, mitte lihtsalt meelelahutus, ning pakuvad elamust: kui väikese maakooli pisikeses aulas mängib viis ttellot, kui pasunahelid kajavad üle maja, või kõlavad kaasahaaravad Ladina-Ameerika rütmid...

VIRGE JOAMETS