Meedias 2016.a.

Tuuritamise võimalikkusest Eestis. Kuidas kodumaale ring peale teha? / 15.01.16 EPL

Uuema levimuusika elu on koondunud Tallinnasse ja Tartusse, kuid leidub ka arvestatavaid erandeid.

 Kujutame nüüd ette, et oleme üks Eestis suhteliselt tuntud rokkansambel. Meid on mänginud peamiselt Raadio 2, oleme käinud ka „Terevisioonis” ja olnud oma videoga mõned nädalad „Eesti Top 7” edetabelis. Arvamusliidrid kiidavad, Tallinnas-Tartus toob meie nimi saali juba arvestatavalt inimesi. Korraga tekib meil tahtmine hakata esinema üle Eesti, teha kodumaale ring peale.

„Oma kogemusest leian, et praegu on Eestis alternatiivse rokkmuusika jaoks kaks peamist turgu: Tallinn ja Tartu. Viljandi ja Pärnu on riskantsemad linnad, kus kontserdikorraldajal on risk suurem. Ülejäänud linnades on küsimus pigem just rahalises tasuvuses,” ütleb Elephants From Neptune’i ja Ewert and The Two Dragonsi tuurimänedžer Karl Sirelpuu.

„Kindlasti tasub rokkbändidel ära käia Valga Rockiklubis, Rakveres Kära Kantsis ja Tartus Rock’n’Roll Heavenis. Kära Kants on neist kõige väiksem ja näiteks nänni müüa on seal keerulisem. Valgas on tingimused pisut paremad ja Tartu Rock’n’Roll Heaven on meiesuguse bändi jaoks peaaegu ideaalne koht nii lava kui ka saali suuruse mõttes,” räägib albumiga „Masin” Eesti muusikaauhindadel parima raskerokiplaadi tiitlit jahtiva hevibändi Herald solist Sven Varkel.

Ajakava ja eelarve küsimus

Aga kui tuuritaks nii, et ükski maakond ei jääks vahele? „Kindlasti on mõeldav teha igas maakonnas kontsert, aga selle ajakava ja eelarve tööle panek võib osutuda keerukaks,” hindab Sirelpuu. „Esiteks on kohalik kontserdikultuur suuresti harjunud sellega, et klubikontserdid toimuvad peamiselt reedeti ja laupäeviti, suuremates linnades on ka neljapäev sobiv. Seega kui arvestada, et iga nädal on võimalik kolmes linnas esineda, tähendaks see tuuri, mis kestab viis nädalat. Kui rahvusvaheliselt tuuritades on oluline iga tuuripäev kontserdiga täita, siis Eesti kontekstis ja noore bändi jaoks on see logistiliselt ja rahaliselt ebareaalne,” selgitab ta.

Varkel nendib, et esinemise tasuvuse mõttes on transpordikuludel alati üsna suur mõju. „Bänd peab ise kaaluma, kas riskib protsendiga piletitulust või püüab endale välja kaubelda fikseeritud summa, jättes suurema riski „majale”. Peale piletimüügi toetab Herald oma tegevust nännimüügiga,” valgustab ta väljasõitude majanduslikku tausta. Varkel lisab, et kui raha kõrvale jätta ja pidada eesmärgiks suuremat publikuhulka või sihtrühma laiendamist, siis tasuks kindlasti esineda suvistel festivalidel ja pigem just sellistel, mis ei ole bändi žanriga otseselt seotud.

Sirelpuu lausub, et kui kohalik esinemiskoht on olemas, bänd päevakajaline ja kontsert hästi välja reklaamitud, pole tegelikult vahet, millises Eesti otsas esineda. „Elephants From Neptune’iga on meil sel aastal väga head kogemused olnud nii Kadrinas, Räpinas kui ka mitu korda Valgas. Positiivsest küljest on Eestis palju väiksemaid ja arvestatavaid kontserdikohti – Rakveres Kära Kants või Tõrvas Juudas.”

Nii Varkel kui ka Sirelpuu peavad oluliseks fännibaasi n-ö valvel hoida. „Herald on käivitanud ka uue kontseptsiooni „Heraldi hevireisid”, kus me rendime kontserdile minnes suure bussi ja vabad kohad täidame fännidega. Sellest võidavad kõik: bändil ja kohalikul kontserdikorraldajal on osa publikut juba olemas ja fännidel on lahe reisida oma lemmikbändi seltskonnas,” toob Varkel veel ühe nipi, kuidas asju võib korraldada ja mis on üle võetud kuulsa Iron Maideni eeskujul.

KOMMENTAAR

Klassikaline muusika jõuab kõikjale

Lauri Aav

Eesti Kontserdi esindaja

Eesti Kontserdi tegevus selles vallas toimub kahe suurema programmi kaudu: „Muusika Eestimaale" ja koolikontserdid. Mul on käepärast 2014. aasta andmed, sest 2015. aasta omi lööme just praegu kokku. „Muusika Eestimaale" seis oli selline, et kontserdid toimusid juba kõigis maakondades, kokku 181 kontserti, 14 655 kuulajale 44 partnerkohas. Saale, kus kontserdid toimusid, oli 60. Programme oli kokku 56. Ei saa päris täpselt väita, et oli 56 eri esinejat, sest paljud muusikud olid tegevad mitmes kavas, osa on kammeransamblid jne. 56 hulgas lugesin kokku kuus välisgruppi või solisti.

Kontsertide rahastus on kolmepoolne: maakonnad, kultuurkapital ja Eesti Kontsert. Edetabelit mul käepärast pole, aga kõige rohkem lammutasid ringi ETV klassikatähed, mille üle on eriti hea meel. Selle kaubamärgi all esines päris suur hulk noori, kes saates osalesid.

Koolikontserte toimus 2014. aastal 372, kuulajaid oli kokku 37 777. Oli 38 kava, millest puhast klassikat oli 18, ülejäänu oli folk, etno, džäss, crossover. Kõige populaarsem oli Brassical oma kavaga „Vasemasin" (kokku 38 kontserti), teine James Wertsi ja Madis Kari „Kariibi mere rütmid ja rõõmsad inimesed" (32 kontserti), kolmas Karl-Erik Taukari ja Mark Eric Kammiste „Eesti popi raudvara" (30).

Mis kontserdimajadesse puutub, siis Vanemuise külastajaid oli 82 758 kokku 175 sündmusel. Pärnu kontserdimaja eraldi arve ei esita ja väidab, et 2014. aastal kontserdipublik vähenes. Jõhvi kontserdimajas toimus 457 sündmust, külastatavusega 57 439. Peterburi Jaani kirikus toimus 145 kontserti.

MART NIINESTE