Ajalugu


 

  • 4. veebruaril 1941 loodi ENSV Riiklik Filharmoonia. Järgnenud sõjaaastail Riikliku Filharmoonia järjepidevus katkes, kuid sellest hoolimata toimus vilgas kontserttegevus, kuni okupatsioonioht sundis enamuse eesti tegevmuusikustest kodust lahkuma.
  • Novembris 1944 taastati ENSV Riiklik Filharmoonia. Asutuse juhiks sai näitleja ja lavastaja Paul Varandi, kunstiliseks juhiks Gustav Ernesaks. Filharmoonia käsutuses olevad ruumid asusid Draamateatris, Tallinna Kunstihoones, Kopli rahvamajas, Nõmme kinos ning mujal Tallinnas.
  • Lisaks Gustav Ernesaksa meeskoorile võeti Filharmoonia alla ka Alfred Karindi juhitud Tallinna Naislaulu Seltsi koor (lõpetas tegevuse 1950) ja Vladimir Sapožnini džässorkester (koostöös dirigentidega: Erich Kõlar, Boris Kõrver, Leo Tauts, Richard Mölder, Peeter Saul, Feliks Mandre), puhkpilliorkester (dirigendid Voldemar Jakobson, Leopold Vigla, Aleksei Stepanov, 1957 reorganiseeriti estraadiorkestriks). Katsete alusel võeti tööle ka 60 mitmesuguse profiiliga esinejat mustkunstnikust karutaltsutajani. 
  • 27. veebruaril 1945 andis oma esimese iseseisva kontserdi ENSV Raadiokomitee Sümfooniaorkester. 
  • 13. juuli 1946 avati kontserdiga taastatud Estonia kontserdisaal (dirigent Sergei Prohhorov, kõlas H.Elleri "Pidulik avamäng", A.Kapi sümfoonia nr 2). Estonia teatrimajas saavad tööruumid nii Filharmoonia administratsioon kui ka ENSV Riiklik Meeskoor. 
  • 1950. aastail kujuneb välja Filharmoonia kunstiline koosseis, kollektiivideks jäid meeskoor, estraadiorkester ja rahvatantsurühm, koosseisulisteks solistideks Ellen Laidre, Vera Potešina, Nadežda Anniko, Ines Rannap, Vladimir Sapožnin, Roland Pikhof. Korraldatakse arvukalt loengkontserte ning kontserte koolides. 
  • 1960. aastail esinesid Filharmoonia laval Gennadi Roždestvenski, Mihhail Homitser, Emil Gilels, Mstislav Rostropovitš, Svjatoslav Richter, David Oistrahh, Aleksandr Gauk, Ida Händel, Karel Ancerl, Kölni ja Itaalia kammerorkestrid jpt. Lisaks ka omamaiste estraadiartisteide raskekahurvägi: Mari Möldre, Ruut Tarmo Helmut Vaag, Lia Laats, Eino Baskin, Jüri Järvet, Vello Viisimaa, Ervin Abel, Jaanus Orgulas , Jüri Pärg, akrobaadipaar Sergei Fatkin - Jüri Druus, tantsupaar Helgi ja Leo Mõttus.
  • 1960. aastal moodustas Gennadi Podelski naisvokaalansambli Laine. 
  • 1963. aastal loodi estraadistuudio
  • 1972. aastal arvati Filharmoonia koosseisu Andres Mustoneni poolt asutatud vanamuusika-ansambel Hortus Musicus. 
  • 1974. aastal arvati Filharmoonia koosseisu Ellerheina kammerkoor (alates 1981- Eesti Filharmoonia Kammerkoor). 
  • 1987. aastal lahutatakse Filharmoonia koosseisust estraadiosakond 
  • Novembris 1989 toimub I Varajase ja nüüdismuusika festival (esinesid Tatjana Grindenko, Oleg Kagan, Natalia Gutman, Andres Mustonen, Taivo Niitvägi, Peeter Klaas, Moskva Barokkkvartett, Gidon Kremer, Aleksei Ljubimov, Hortus Musicus). 
  • 30. septembril 1989 asendatakse ENSV Riiklik Filharmoonia riikliku kontserdiorganisatsiooniga Eesti Kontsert (1997. aastast Riigietendusasutus Eesti Kontsert). 
  • Eesti Kontserdi direktorina jätkas Oleg Sapožnin, alates 1993. a. Enno Mattisen ning 1999. a. sügisest Aivar Mäe. 
  • 1992. aastal likvideeriti kunstilise juhi ametikoht, kontserttegevuse korraldus jaotati produtsentide ja toimetajate vahel. 
  • 10. augustil 1997 avab Eesti Kontsert avalikkusele põhjalikult renoveeritud Estonia kontserdisaali. 
  • 6. novembril 1998 avati renoveerituna Vanemuise Kontserdimaja Tartus. Kontserdimaja on pidevas kasutuses ka konverentsi ning näitusepaigana. 
  • 30. novembril 2002 avati uhiuus Pärnu Kontserdimaja. Pärnu Kontserdimajas töötavad ka G. Otsa nimelise muusikakooli filiaali, Pärnu Linnagalerii ning Pärnu Linnaorkester. Ligemale 1000 kohalist suurt saali saab kasutada nii konverentsi, näituse, teatri kui ballisaalina. 
  • 8. oktoobril 2005. aastal avas oma uksed kõigile muusika, teatri, filmi- ja kunstihuvilistele Jõhvi kontserdimaja. Kontsertimaja arhitektideks on Ra Luhse ja Tanel Tuhal, suurepärase akustika on kontserdisaalidele loonud Linda Madalik.
    Kontserdimaja kaks kontserdisaali - 926-kohaline suur saal ja 170-kohaline kammersaal ning 4 erinevat seminariruumi on sisustatud kaasaegseimate tehniliste vahenditega!
  • 1. veebruaril 2014 muudeti Eesti Kontserdi omandivormi ning alustas SA Eesti Kontsert.