Meedias 2016.a.

Seni parimad ooperipäevad? /3.08.16 Postimees

Kuressaare linnusehoovis on ooperipäevi peetud nüüdseks 8 + 9 korda: 1999–2006 Ludmilla Tooni eestvedamisel ning alates 2008. aastast Eesti Kontserdi läbiviimisel.

 Mis tähendab, et praegused Saaremaa ooperipäevad on oma eelkäija – Kuressaare ooperipäevade nime all toimunud ürituse – vanuse poolest üle elanud.

Ooperipäevade sisu, üldine formaat ning peamine toimumiskoht on aastatega samaks jäänud, kuid Eesti Kontserdi korraldusel on need kasvatanud nii mastaapi, glamuuri, publikuarvu kui ka piletihinda (tänavu tuli külastajatel maksta ooperietenduste eest 50–70 eurot ning galakontserdi eest 80–120 eurot).

Varasema vabaõhulava koha peale 2008. aastal esimest korda püstitatud ajutise ooperimaja hiigeltelki on iga järgneva aastaga natuke suurendatud või tuunitud. Tänavu tõstsid korraldajad pisut selle katust, kergitades seeläbi istekohtade arvu ligemale 2300ni.

Ürituse programm, mille žanriline rikkus vahepealsetel aastatel üksikute ballettide, superstaarikontsertide (nt José Cura ja Karita Mattila) ning arvukate üle Saaremaa toimunud kammerkontsertide näol ühtepidi publiku võimalusi laiendas, ent hakkas teisalt muutma mõnevõrra küsitavaks «ooperi» mõiste kasutamist festivali nimes, oli tänavu üle aastate jälle väga kompaktne ning märkimisväärselt ooperikeskne. Kavasse kuulus neli ooperilavastust, galakontsert, kammerkontsert ning lastegala.

Uus eesti muusikadraama

Arne Miku kureerimisel toimuva festivali kunstiline tase ja programmi sisukus on aastate jooksul sõltuvalt esinejatest ja ettekandele tulnud teostest pisut kõikunud, kuid olnud stabiilselt hea. Tänavu oli see väga hea, allakirjutanu meelest koguni kõigi aegade parim – ning Saaremaa ooperipäevade rahalisi ja repertuaaripoliitilisi võimalusi arvestades ilmselt ka ideaalilähedane.

Kui seni on Kuressaares laiema ooperisõprade ringi ning ooperikaugete, ent glamuurijanuste ja maksujõuliste külastajate maitse-eelistusi arvesse võttes programmi kaasatud peamiselt üksnes maailma ooperirepertuaari kullafondi kuuluvaid teoseid (mullu nt «Sevilla habemeajaja», «Rigoletto» ja «Madame Butterfly»), siis tänavune kava oli suunatud hoopis moodsamale ja otsingulisemale maitsele.

Kõigepealt väärib tähelepanu ja kiitust asjaolu, et seni ooperietendusi peamiselt külalisesinemistena sisse ostnud festival, kelle omaproduktsioon on piirdunud üksikute kammerooperite lavastuste ettekannetega väikelavadel, tõi tänavu suures ooperitelgis ning suurejoonelises lavastuses välja uue eesti algupärandi, milleks oli Ülo Kriguli «Luigeluulinn».

Ehkki Kriguli esikooperi kunstiline tervik polnud päris ootuste kõrgusel (minu subjektiivsed muljed sellest ilmusid 29. juuli Postimehes), on ometi tegu Saaremaale sõitu väärinud ajaloolise sündmusega. «Luigeluulinn» on esimene algupärase eesti ooperi esietendus viimase kahe aasta jooksul ning ühtlasi alles teine kord, kui uus muusikadraama tuleb (esma)ettekandele Saaremaa ooperipäevade raames.

Kriguli esikooper püüdles Wagneri Gesamtkunstwerk’i ideed järgides julgelt ja leidlikult nii oma sõnalises ja muusikalises dramaturgias kui ka lavastuses žanriülese moodsa muusikateatri ideaali poole, kuid olemaks mõttekas, mõistetav ja mõjus, oli selles ooperi kohta liiga palju kunsti ning liiga vähe draamat.

Festivali neljast ooperiõhtust kolm täitis oma etendustega Wrocławi ooperiteater Poolast. Kõrgetasemelises esituses tulid ettekandele Georges Bizet’ noorpõlveteos «Pärlipüüdjad», Giuseppe Verdi «Othello» ning Poola 20. sajandi klassiku Karol Szymanowski «Kuningas Roger». Neist esimene oli Eestis varem publiku ette jõudnud üksnes kontsertettekandes, viimast polnud seni üldse esitatud.

Mis tähendab, et koos kolm nädalat varem toimunud Pärnu ooperipäevade kahe etendusega pakkus Eesti Kontsert ooperisõpradele tänavuse juulikuu jooksul koguni viie ooperi esmakordse lavastatud ettekande Eestis.

Viimase aja suursündmus

«Kuningas Rogeri» lavastus, mis kujutas enesest maailmatasemel muusikateatrit nii sõnalises ja muusikalises dramaturgias kui ka lavastuses ning ettekandes, kujunes loodetult ja mõneti ettearvatult üheks Eesti kohaliku ooperielu viimaste aastate suursündmuseks. (Pikem arvustus sellest on leitav Postimehe veebiversioonis.)

Tuleval suvel külastab Saaremaa festivali Theater Krefeld-Mönchengladbach Saksamaalt nelja ooperikunsti standardrepertuaari kuuluva klassikateose lavastusega. Ühtlasi leiab aset Rein Rannapi «märuliooperiks» ristitud (ent kaugelt vaadates kõiki rokkooperi tunnuseid eviva) uudisteose «Nurjatu saar» esmalavastuse esietendus.

ALVAR LOOG