Meedias 2016.a.

Rootslased tõid Jõhvi trummide karmi möllu /21.04.16 Põhjarannik

Teisipäeval möllas Jõhvi kontserdimaja laval Rootsi ansambel Komodo, üks tolle riigi säravamaid teatraalseid ansambleid, mis alustas tegevust 2001. aastal.

 Komodo on saar Indoneesias, 300 ruutkilomeetrit suur, umbes tuhande elanikuga, tuntud hiiglaslike sisalike, Komodo varaanide poolest. Mis on Rootsi löökriistabändil selle saarega ühist? Ega olegi, peale nime kõla. "Meile meeldis see sõna, see on kihvt ja mõjuv ning sobib meie rütmidega," selgitas ansambli liige Sebastian Ring.

"Kui ma 22 aastat tagasi trummi mängima hakkasin, et küsinud ma, miks. See on suurepärane tunne, kui sa oled osa rütmist, kõik su ümber põhineb rütmil. Ja see energia, mida trummimäng annab, loob lihtsalt väga hea tunde," jätkas ta.

Trumme saab mängida igal pool: suurtes saalides, tänaval, ka klassiruumides. "Me teeme muusikat ka kööginõudega, kuid me ei ole ainult muusikud. Meile on oluline ka etendus, teatraalsus, me kehastame oma kontserdil erisuguseid rolle," lisas samuti Komodosse kuuluv Peter Lönnqvist.

Kava on inspiratsiooni saanud suurtest telesõudest, näiteks "Eurovisiooni" lauluvõistlusest ja filmiauhindade jagamistest. Mõnes mõttes on see "Eurovisiooni" sõbralik paroodia. "Me anname oma etenduses mitmesuguseid auhindu mitmes kategoorias. Võitjaid esitletakse sellistes kategooriates nagu 100 meetri soolotrumm, parim poistebänd ja aasta kastanjetimängija või parimad Siiami kaksikutest marimbamängijad. Ka parim paaniflöödimängija on kohal," rääkis Sebastian.

Paaniflöödimängija tuleb lavale hiiglasliku pilliga, mis on umbes poolteist meetrit pikk, torudki on pikad ja jämedad. Enesestmõistetavalt ei tee selline muusikariist paaniflöödile iseloomulikku häält, kuulda on hoopis väga madalat heli ja sahinat. Paaniflöödimuusika tüütab inimesi igas suvalises hotelliliftis. Küllap on see ka Komodo muusikutele liiga tihti kõrva jäänud, vaevalt et muidu selline etteaste sündinud oleks.

"Nali on tõepoolest meile väga oluline. Meile meeldib inimesi lõbustada ning meie muusika ja naer käivad koos. Meile on oluline ka see, et meil endil esinedes lõbus oleks. On väga tähtis, et meil oleks laval lõbus, siis on ka publikul saalis rõõmu palju," kinnitasid Peter ja Sebastian.

Küsimus, kui kiiresti suudavad nad trummi lüüa, paneb mõlemad mehed naerma.

"Me teeme seda väga kiiresti. Üks meie seast on olnud Rootsi kõige kiirem trummar. Meile meeldib kasutada muusikariistana ka oma keha," rääkis Peter. "See on väga kiire ja energiline sõu. Lühikesed palad, energilised teadustused, kiiresti vahelduv valgus," rääkisid Peter ja Sebastian.

Kõige selle jaoks toodi Eestisse pool tonni löökriistu. Paraku on see vaid pool Komodo pillidest. Nii et viis meest, igaühe kohta kakssada kilo löökriistu, kokku tonn trumme, taldrikuid, marimbasid ja muid löökriistu.

AGO GAŠKOV