Meedias 2016.a.

Patška, tutu ja rõngasseelik /7.05.16 Põhjarannik

Te võite kolm korda arvata, kelleks tahavad saada need väikesed tüdrukud, kes eile, tutu'd seljas, Jõhvi kontserdimaja kammersaalis Estonia balletiartistide eeskujul püüdlikult varbaid sirutasid.

 Jõhvi kontserdimaja garderoob kirendas eile väikestest roosades toonides jopedest, samal ajal kui nende kandjad passitasid saalis õhinal selga rõngasseelikut ning tõusid ema käe kõrval esimest korda varvastele.

Sirmi tagant

"Teeme käed soojaks ja võlume siia Prantsuse kuninga Louis', kes armastas nii väga tantsida, et ma ei tea, kas tal riiki oligi üldse aega valitseda," muheleb tüdrukutirtsudele ja poisipõnnidele mõeldud balletitundi läbi viiv Aare Kodasma.

Aare on Estonia ooperikoori laulja, kel lisaks kõlavale häälele näitlejameisterlikkus varnast võtta.

Sirmi tagant ilmubki tantsiv Päikesekuningas Estonia balletiartisti Daniel Kirspuu kehastuses, aga ka Hedi Pundonen, kes pärast 20 aastat Estonias tantsimist töötab samas majas ooperilauljate liikumisjuhirepetiitorina. Lastel jääb nende tantsunumbrit vaadates vaid lossi ballisaali kroonlühtrid juurde mõelda.

Ballett sai rohkem kui 500 aasta eest alguse Itaaliast, kuid Louis XIV oli see, kes rajas esimese tantsuakadeemia, mille direktor pani kirja viis jalgade positsiooni, mis on tänapäeva balletitehnika aluseks.

"Tõuseme ja vaatame, mis positsioonid need sellised on," kutsub Aare, kes särab oma uhke kostüümi ja lokkis parukaga ise nagu Louis.

Tüdrukutirtsud on toolidelt krapsti püsti - kaks korda kutsuda pole vaja - ning juba järgmisel hetkel sirutatakse püüdlikult oma väikseid pöidasid.

Varbad vaatavad paremale ja vasakule

"Kolmas positsioon: varbad vaatavad ikka paremale ja vasakule, kannad koos," õpetab Aare muhedal häälel.

"Viies positsioon: tõmbame jalad kokku pirraki!"

Kui varbad on viiel moel sätitud, otsitakse üles oma naba, sest Hedi õpetab, et käte esimeseks positsiooniks tuleb käed tõsta ümardatult naba kõrgusele.

Varbad sätitud, naba leitud, käed ümardatud, tõstetud ja langetatud, tantsivad Hedi ja Daniel katkendi metshaldjatest jutustavast balletist "Sülfiid", mis tõstis itaallanna Marie Taglioni 1832. aastal esimese tantsijana varbaotstele.

"Kuidas meeldis?" pöördub Aare küsimusega tirtsude poole. "Väga, väga, väga!" hõigatakse vastu. Samasuguse vastuse saab ta, kui Daniel on Tubina "Krati" peategelasena saalist läbi tuisanud. "Väga meeldis!"
"Miks peab üldse varvastel tantsima?" tahab Aare teada, pannes sellega pisikesed tüdrukud aga imestama, et ise nii suur mees, aga vastust nii lihtsale küsimusele ei tea. "See on ju ballett!"

Sipsik kaenlas

Kui mõnes etenduses on laval püss, peab pauku saama. Aga kui balletitunnis on saali nurgas kuhi tutu'sid, peavad need saama selga tüdrukutirtsudele, kes selleks hetkeks juba teavad, et tutu nimetus tuleneb prantsuse keelest, aga vene keeles on see patška ja eesti keeles rõngasseelik või siis balletiseelik.

Tutu'd, patškad ja rõngasseelikud seljas, õpitakse Hedi juhendamisel selgeks üks tants, no selline hästi lühike, aga ikkagi ballett!

Ning pärast proovitakse jalga balletisusse ning tõustakse ema käe kõrval ka varvastele.

Õeksed 4aastane Theresa ja 6aastane Raahel on tulnud balletitundi seelikutes, millega võiks hommepäev Estonia lavale tantsima minna. "Jaa," tuleb vastuseks küsimusele, kas nad tahavad baleriinideks saada.

"Selliseid üritusi võiks lastele rohkem olla nagu ballettitund ja "Teeme ise muusikat", kus lastele jagatakse teadmisi ja nad saavad ise kaasa lüüa, samas pole mingit sundust ning kõik toimub läbi huumorivõtme," märkis Theresa ja Raaheli ema Maarja, jäädes kõige noorematele mõeldud balletiseiklusega väga rahule.

Baleriiniks tahab saada ka 5aastane Vanessa, kelle ema
Natalja Varkki juhendab Narva balletistuudiot Bolero.

Stuudiost on balletitunnis mitmeid lapsi ja kui Aare küsib, kes on "Luikede järve" näinud, kostub Narva tüdrukute seast uhkelt: "Me oleme seda isegi tantsinud!"

Vanessale tund meeldis.

Ja ta teab öelda, et Sipsikule ka.

TIIA LINNARD