Meedias 2016.a.

Muusikud käivad koolilastele klassikalist muusikat tutvustamas/ 10.10.16 Tartu Postimees

Džässitrio Jorma Toots, Tõnis Koppel ja Kristjan Mängel andis reede hommikul kontserdi Harjumaal Peetri koolis ja sõitis sealt otsejoones Tartu külje alla Ülenurme muusikakooli.

 Sellega alustasid muusikud osalemist koolikontsertide sarjas, olles üks 32 kollektiivist, mis tänavu koolilastesse muusikapisikut püüab süstida.

Jorma Toots, Tõnis Koppel ja Kristjan Mängel lasid reedel kõlada tuntud klassikalistel klaveripaladel, ent lisasid neile vürtsiks džässi- või svingirütme.

Ülenurme muusikakooli õpilased võisid kuulata näiteks muidu õrnalt helisevat Chopini «Vihmapiiskade prelüüdi», ent džässitrio esituses kogus vaikne vihmasabin järjest hoogu, muutudes lõpuks võimsaks tsunamiks.
Aina rohkem kontserte

Koolikontserte on professionaalsed muusikud andnud juba aastakümneid, ent 14 aasta eest võttis Eesti Kontserdi juures nende korraldamise enda kanda Ülle Lehtmäe. Ta meenutas, et oma töö algusajal anti aastas umbes 90 kontserti, ent näiteks läinud hooajal said Eestimaa lapsed osa juba enam kui 380 selle sarja kontserdist.
Professionaalsed muusikud käivad üle Eesti koolilastele klassikalist muusikat tutvustamas, lisades oma esinemistesse põnevust huvitavate rütmide või jutuvestmisega.

Üks agaramaid koolikontsertide tellijaid ongi Lehtmäe sõnul just Ülenurme muusikakool, mis on juba selleks aastaks broneerinud oma kümme kontserti. Muusikakooli direktor Ülle Andreson sõnas, et nii rikkalik kontsertide valik on võimalik tänu Ülenurme valla toetusele.

Lisaks on muusikakoolis toimuvad kontserdid tasuta ka vallarahvale.

Pianist Jorma Toots rääkis, et võttis koolikontsertidel osalemise pakkumise vastu, kuna tundis, et sel moel saab ta aidata kaasa laste harimisele. Ta meenutas oma lapsepõlvest, kuidas nägi klaveril esinemas endavanust imelast Moskvast. «Mõtlesin, kuidas on see võimalik, et üks minuvanune tüdruk nii hästi mängib,» osutas ta sellele, kui suur mõju võib olla heal eeskujul.

Ülle Lehtmäe sõnul on koolikontsertide esinejate valikul tähtis mitte ainult see, kui osavad muusikud on, vaid nad peavad suutma laval lapsi kaasa haarata, olla head jutuvestjad ja naljategijad. «Selleks, et lapsi köita, peab kava olema väga põnevalt üles ehitatud, lihtsalt mängimisega ei jõua kuskile,» lisas Lehtmäe.

Ta tõi näiteks Jüri Aarma hümnide kava, mis on aastaid olnud üks laste lemmikuid. Selles räägib Aarma eri maade hümnide saamislugudest, autoritest ja nendega seotud ajaloolistest seikadest. Teda toetab muusikaliselt Ooper-Kvartett.
Eeskuju innustab

Koolikontsertide eesmärk ongi avardada ka nende laste silmaringi, kes ise perega kunagi kontsertidele ei satu. «Samas pakume koolile võimalust illustreerida muusikatundi elavas ettekandes,» lisas Lehtmäe.

Tavakoolis võib selline kontsert tekitada mõnes lapses huvi pilliõppe järele, ent Ülle Andreson märkis omalt poolt, et ka juba muusikakoolis käivatel lastel on tähtis näha esinemas professionaalseid muusikuid. Nii on neil siht silme ees, kuhu ise usinalt pilli harjutades kunagi jõuda võiks.

Džässitrioga Ülenurmel esinenud löökpillimängija Kristjan Mängel märkis, et omaette küsimus on, kuidas tekkinud muusikahuvi lastes hoida. Ülle Andreson lisas, et tänapäeval on lapsed huviringide ja trennidega väga killustatud. Sporditrennis käimisel pole vaja teha kodutöid, kuid muusikaõpe võib just seetõt-

tu tagaplaanile jääda, et see nõuab kodus igapäevast harjutamist.

Koolikontserdid on küll tasulised, ent Ülle Lehtmäe sõnul toetab ka Eesti Kontsert muusikute honoraride maksmist ning transpordi- ja majutuskulusid. Koolid on ka erinevalt lahendanud kontserdi eest tasumise: mõni kool maksab selle eest oma eelarvest, mõni küsib piletiraha õpilastelt, ent on ka koole, mis on saanud selleks toetust kultuurkapitalilt.

Mari-Liis Pintson