Meedias 2016.a.

Maksim Galkini sõu Jõhvis: vaid 30 sekundit ja saal on peos! / 8.11.16 Õhtuleht

Tipp-parodist kiitis linna head joogivett ja jagas põsemusisid.

 Õhus on tunda ootust ja ärevust. Ja siis see algab: elusuuruses Maksim Galkin seisab laval ja tervitab selges eesti keeles peamiselt vene keelt kõnelevat Jõhvi rahvast. Pühapäeval Jõhvi kontserdimajas toimunud Maksim Galkini huumoriprogrammis "Üks kõigi eest" kulus parodistil vaid mõnikümmend sekundit, et saalitäie rahva imetlus ja tähelepanu kätte saada.

Galkin oli just Jõhvi kontserdimajja saabunud. Etenduse alguseni oli aega viisteist minutit. Pilke püüdsid daamide tualetid ja ägedad soengud – Jõhvi ilusalongides on vist tööl Eesti kõige parema käega juuksurid. Õhus hõljus peente parfüümide segu.
KAKS TUNDI püstijalu: Maksim Galkini huumoriprogramm Jõhvi kontserdimajas kestis täpselt kaks tundi, ilma vaheajata. Laval olnud toolil ei võtnud seal parodist korrakski istet ning tulistas vaimukusi kohati ülehelikiirusel. (Aldo Luud)

Eriline kontserdimaja ja eriline publik. Lugupidamine artisti ja iseenda suhtes. Jõhvi inimesed särasid ja see sära pani mõtlema: huvitav, miks käiakse Tartu teatrites isegi esietendusel sageli vabaajariietuses, nagu oleks tegu spordivõistlusega?

Tögab Putinit ja Leninit

Ootamatult selgus, et Galkini šõule oli veel vabu pääsmeid, kuigi Mustveest allapoole jäävatel Eesti aladel levis juba nädala sees eksitav info, nagu oleks saal viimseni välja müüdud. Valeinfo põhjus oli proosaline: kes oma iidolit täpselt lemmikritta vaatama ei pääsenud, selle jaoks oligi saal välja müüdud.

Anekdoote puistas lavale ilmunud Galkin nagu varrukast. Suur vene hing oskab enda üle naerda. Kuid kuidas neid tõlkida? Eesti keel on selleks liiga vaene, ühtki esitatud sketši pole võimalik edasi anda täpselt galkinlikus võtmes.

Laval särav ja vaimutsev mees teenis aplausi näiteks siis, kui Putinile verbaalseid mükse jagas. Vahele kiitis Jõhvi joogivett – seda oli tal laval lausa kaks kruusi – ja rääkis Venemaale kehtestatud sanktsioonidest, mis Eestitki puudutavad: lihtrahvas saab Venemaal sellest jamast vaid nii palju aru, et Eesti juust jõuab Moskvas müügile Valgevene kaudu.

Ja Hollandi lilled? No ja siis – miljonõ alõh roz (viide Galkini abikaasa Alla Pugatšova populaarseimale laulule) kasvatab emake Venemaa vajadusel ka ise!

Ei unustanud Galkin ka Leninit, Stalinit, Hruštšovi, Brežnevit ega Gorbatšovi, keda ta ägedalt imiteeris. Vahele viskas killu: kõik "pead" (taas venekeelne sõnamäng: golova tähendab nii pead otseses mõttes kui ka peameest) on nagu Marsilt ja kapslis Venemaale saadetud, aga Putin on esimene, kes oma peaga mõtleb ja lennukilt omal jõul ja jalal alla astub.

Laval kaks tundi jutti

Isegi oma abikaasat Alla Pugatšovat ta ei unustanud: teatas, et tal on kodus pensionär, kes on nii suure gabariidiga täht, et enam esineda ei taha.

Ja loomulikult ei unusta Galkin ennastki: "Ma ei saa aru nendest artistidest, kes kurdavad, et nad on austajate liigsest tähelepanust väsinud. Ei tasu muretseda: täna oled populaarne, homme oled unustatud."

Julge mees, ei pelga ilkuda ei Putini ega ka kehtiva korra kallal! Aga sellelegi annab Galkin lavalt vastuse: mida kaugemal Moskvast, seda rohkem võin endale lubada. Ja rahvas naerab ja aplodeerib taas.

Laval seisis Galkin kaks tundi jutti ning häälepaelad said tal puhata ainult siis, kui daamidelt lillekimpe vastu võttes neile põsemusi kinkis. Jõhvist lahkumisega oli tal aga nii kiire, et ei jäänud isegi õhtust sööma.

"Sõitsin autoga Piiterist Jõhvi, et Maksimiga kohtuda!"
«Sõitsin autoga Piiterist Jõhvi, et Maksimiga kohtuda!» (Aldo Luud)

Pühapäeva õhtuks tuisku lubav ilmateade ja Venemaa–Eesti piiril kaks tundi autoga järjekorras passimist Galkini fännil Katjal tuju alla ei löönud. " Eestis olen esimest korda, aga Maksimiga oleme ammused tuttavad, aastat 15 vähemalt! Tutvusime Maksimiga tema karjääri alguses. Nii lihtsalt juhtus."

Peterburis raamatupidajana töötav Katja räägib Maksimist nagu oma naabripoisist – lihtsalt ja inimlikult. Võluv daam ei suuda neid kordi kokkugi lugeda, kui ta on oma iidoliga kohtunud. Ta on järgnenud Galkinile isegi Londonisse. Jõhvi Kontserdimajas ootab Katjat kingitus Galkinilt: personaalne pääse.

Katja kohendab oma süles imeilusaid roose ning ei saa aru, miks pressil pole võimalust Galkinilt isegi lühike intervjuu saada: "Kui Maksimil on tuju, siis vastab ta meeleldi!"

Temal on Maksimiga ilmselgelt eriline liin: ta on väga hästi kursis, millal Galkin Jõhvi jõudis ja teab sedagi, et lennuk hilines.

"Ma jumaldan Galkinit! Kui saaksin, läheksin teda ikka ja uuesti vaatama!"

Olga töötab Jõhvis õmblejana ja on südamepõhjani rõõmus, et pühapäev on tal vaba päev, nii et ta sai oma kumiiriga kohtuma tulla. "Jumaldan Galkinit! Olen tema kolmel kontserdil käinud.
"Jumaldan Galkinit!" (Aldo Luud)

Kui saaksin, läheksin teda vaatama ka neljandat korda!" Olga meelest on megastaar väga andekas, tark ja lisaks kõigele ka väga ilus mees. Esimesed mälestused Galkini andekusest seostuvad Olgale sellega, kuidas Galkin omal ajal president Jeltsinit parodeeris. "Seda ta oskas!"

Olgal on megastaari jaoks roosidki ostetud. Naise sõnul valis ta välja kõige ilusamad lilled. "Punaseid ega valgeid roose talle ei kingi. Lillakasroosad peaksid hästi sobima või mis teie arvate?" Olga on pisut ebalev, kuigi lilled on tõesti ilusad.

Naine on algavast kohtumisest elevil. Ainus mure, et autogrammi pole kuhugi paluda – pole ainsatki kaarti ega paberitükkigi käepärast. Viimases hädas palu kas või käsivarrele kirjutada või rebi tükike lillede ümber keeratud paberist!

Olga rõõmustab reporteri märkmikust rebitud paberilehe üle. Kas ta Galkinilt lisaks põsemusile hiljem ka autogrammi saab, ei õnnestu rahvamurrus märgata.


Kaja Roomets