Meedias 2016.a.

Kivirähk pani ooperile õla alla / 10.12.16 Meie Maa

Neljapäeva õhtupoolikul olid ooperisõbrad oodatud Pöide pruulikotta, kus kergitati veidike Saaremaa ooperipäevade saladuseloori.

 “Ka talvel peaks Saaremaal korraldama midagi, kus kostab ooperiheli,” ütles õhtu sissejuhatuseks Eesti Kontserdi direktor Jüri Leiten.
Lisaks sellele, et kahel päeval müüdi siin saarlastele soodushinnaga ooperipileteid, sai pruulikotta kogunenud publik aimu Rein Rannapi ooperipäevadeks kirjutatud teosest “Nuijatu saar”. Pruulikoda valiti esinemispaigaks aga seetõttu, et Rannapi ooperis kõlab ka õllevalss.Pöide pruulikoda omalt poolt kostitas tulijaid uue, piparkoogimaitselise jõuluõllega, mida veel müügilgi ei ole.

Saksa täpsus

Enne veel, kui Rannap klaveri taha istus, tegi Leiten väikese kokkuvõtte koostööst sakslastega, kes on Eesti Kontserdi poolt korraldatavate 10. Saaremaa ooperipäevade peaesinejad.

“Ettevalmistustööd Krefeld-Mönchengladbachi teatriga käivad ja sakslased tahavad olla ülitäpsed. Nad korraldavad veebruaris oma teatris dekoratsioonide näidiskokku-ja lahtipakkimise, et saaks Saaremaal ühe ööga korralikult dekoratsioone vahetada. Mitte kunagi pole Saaremaale tulnud ka nii palju dekoratsioone, 13-15 rekatäit. Dirigent Mihkel Kütson, kes on nende muusikaline juht, on teinud head ettevalmistustööd ja sakslased juba teavad, et Riia ei ole Eesti pealinn. Tutvustatud on ka Saaremaad,” uhkustas Leiten.

Sõnad: Kivirähk ja Wimberg

Tulemas on kõige pikemad ooperipäevad, kus vaadata senisest rohkem etendusi.
Uut ooperit tutvustas Rein Rannap ise, öeldes, et see on väga eriline asi, kui ooperi maailmaesietendus toimub ühel väikesel, muidugi Hiiumaast suuremal saarel.

“Olen kogu elu tahtnud kirjutada lavalismuusikalist teost ja just rokkooperit, kuid ei leidnud materjali, millest kirjutada. Isegi Smuuli “Järvesuu poiste brigaadi” soovitati mulle, aga nüüd oli konkreetne põhjus teha ooperit, sest see telliti,” kõneles Rannap.

Tellijaks oli Leiten, kelle idee oli kirjutada üks noori kõnetav moodne asi, mis räägiks Saaremaa minevikust ja viikingitest.

“Kandsin need mõtted ette Andrus Kivirähule ja talle meeldis see idee. Ta kasutas kõik Jüri mõtted ära ja tegi loo. Kohe alguses oli mõte, et laulusõnad kirjutab keegi teine ja nii pani Kivirähu mõtted luulesse Jaak Urmet ehk Wimberg,” kirjeldas Rannap tööprotsessi.

Sisu kohta Rannap aga midagi ei reeda, sest tahab, et kahele esietendusele jääks üllatuse moment. Isegi kavalehele ei tule sisukokkuvõtet. Küll ütleb Rannap, et etendus on üsna pikk, teine vaatus kestab üks tund ja 15 minutit, esimene vaatus on pisut lühem

Osatäitjate kohta aga saladust ei tehta. Kokku on seitse solisti, kellest kolm on peategelased - mereröövlite pealik Rullo on Marko Matvere, sepp on Ott Lepland ja tema tüdrukut mängib Lenna Kuurma.

Vanapaganat mängib Tõnis Mägi, vanapagana poeg on Bonzo, Piretina astub lavale Kristel Aaslaid. Laval on ka rokkansambel ja keelpilliorkester, puhkpille Rannapi sõnul selle loo juures vaja ei läinud.

Hästi palju koore - kadakate koor, hüljeste koor ja viikingite kambad. Kokku on laval üle 100 inimese.

“Enam-vähem kõik on valmis, vaid hüljeste koori sõnad on puudu,” rääkis helilooja musitseerimise vahele.

Rokkooperist sai popooper


Ehkki alguses oli juttu rokkooperist, kujunesid asjalood siiski teisiti.

“Kui sain Kivirähu teksti ja Urmeti laulusõnad, sain kohe aru, et see pole mingi rokk, vaid on popp. Hästi õrnad ja lüürilised situatsioonid ja nii pean oma teost kutsuma popooperiks. Ehk see ongi parem, sest võibolla rokk ei kõneta nii paljusid inimesi,” on Rannap rahul.

Kui see on kergema muusika ooper, siis tulevikus kirjutaks Rannap hea meelega ka ühe klassikalise ooperi.

“Kuulsin täna esimest korda katkendeid uuest ooperist ja oleksin kurb, kui ma poleks Rannapilt seda tellinud. See on Saaremaa ooperifestivali päris oma ooper ja usun, et sellel on pikk eluiga,” lausus Leiten õhtu lõpetuseks.


HELI SALONG