Uudised

Eesti Rahvusmeeskoor ja Vox Clamantis esitlevad norra helilooja Henrik Ødegaardi uut albumit

 

Henrik Ødegaardi värskelt albumilt „Te lucis ante terminum“ esitavad loomingut Eesti Rahvusmeeskoor (dirigent Mikk Üleoja), ansambel Vox Clamantis (dirigent Jaan-Eik Tulve) ja löökpillimängijad Vambola Krigul ning Madis Metsamart. Kontserdile on lubanud kohale tulla helilooja Henrik Ødegaard isiklikult.

Tee Ødegaardi autoriplaadi ilmumiseni kestis mitu aastat. Jaan-Eik Tulve vahendusel jõudsid Ødegaardi teose „Te lucis ante terminum“ segakooriversiooni (In manus tuas, Domine) noodid Mikk Üleoja kätte tema töötamise ajal EFK koormeistrina. Teos pakkus Mikk Üleojale huvi ja juba Rahvusmeeskoori peadirigendina tellis ta Odegaardilt seade meeskoorile ja löökpillidele. „Te lucis ante terminum“ on Mikk Üleoja üks esimesi Rahvusmeeskoorile tellitud teoseid.

Tsükkel „Te lucis ante terminum“ valmis 2011. aasta sügisel ja kanti esimest korda ette 2014. aasta novembris. Mikk Üleoja avaldas soovi teos salvestada, ja kuna plaadifirma Grappa oli teinud Ødegaardile ettepaneku anda välja autoriplaat, saigi mõte teoks. Plaadimaterjali salvestas 14., 19.-20. ja 27. jaanuaril 2015 Estonia kontserdisaalis Klassikaraadio salvestusmeeskond: helirežissöör Tanel Klesment, heliinsenerid Virgo Mäe, Priit Karind ja Jürgen Kiik. Plaadi andis välja plaadifirma Grappa kaasaegset norra muusikat tutvustava kaubamärgi Aurora all. Henrik Ødegaardil on see kolmas autoriplaat, eelnevalt on välja antud orelimuusika ja soolohäälte autoriplaadid.

Henrik Ødegaard on hariduselt muusikaõpetaja, organist ja helilooja. Ta on õppinud kompositsiooni Lasse Thoreseni käe all Oslos ning Tristan Keurise juhendamisel Utrechtis Hollandis. Kolinud 1995. aastal perega Pariisi, sai temast sealse konservatooriumi nn gregooriuse klassi õpilane, juhendajaks Louis-Marie Vigne. Pariisis kogetust on inspiratsiooni saanud mitmed Ødegaardi teosed, mis kannavad gregoriaanliku traditsiooni ning katoliikliku liturgia mõjutusi.
(Lühendatult Henrik Ødegaardi autoriplaadi „Te lucis ante terminum“ voldikust, Gisle Kvernokk, 2016)

Henrik Ødegaardi autoriplaadi „Te lucis ante terminum“ esitluskontsert toimub
20. jaanuaril kell 19 Tallinna metodisti kirikus.


TELEMARKI ÖINE PASTORAAL
Sakarias Leppik, plaadiarvustus (ajakiri Aplaus, kevad 2017)

Kui lähtuda eeldusest, et üks osa Põhjamaade uue muusika kompositsioonide kõlast tekib kolme olma: gregoriaani laulu, kohaliku rahvalaulu ning modernse helikeele sulandumisel, siis Norras kirjutab sellist muusikat helilooja Hendrik Ødegaard. Tema vastsele albumile on selle kõla põletanud Rahvusmeeskoor ühes ansambliga Vox Clamantis.


Albumi nimi “Te lucis ante terminum” ei anna muusikatundjale eriti palju fantaasiat arvamaks, mis sellel lasertsõõril kõlada võib. Roomakatoliku ööpalvuse – kompletooriumi hümni tekst on saanud plaati läbivaks teljeks. See teeb vihje ka plaadi kesksele teosele, mis iseenesest ongi seesama kompletoorium.
Aga kõigepealt on Ülemlaul (Arise, my love!). Otsekui plaadi sõnumi sissejuhatus ja ka lõpetus samal ajal. Seda Vanas Testamendis leiduvat ja üldiselt semi rahvastele omast allegoorilist armastuslaulu peetakse oma poeetika tõttu üheks kaunimaks tundeoodiks, mis iial ilma loodud. Mitte ilmaasjata. Andis Põhjala mehele võimaluse näidata oma romantilisemat poolt. Helilooja võib olla kirglik nii devotsioonis kui emotsioonis.
Et roomakatoliku liturgilise muusika vundamendiks on alati ladina keel, siis on helilooja näidanud gregooriuse laulule ülimat respekti autentse tekstikasutuse varal. Pole ka ime. Ødegaard on gregoriaanifänn juba pikka aega, võtnud kursusi Pariisi konservatooriumiski. Võib eeldada, et helilooja tunneb valdkonda. See eeldus pädeb. Helilooja kasutab Vox Clamantise gregoriaanika sulnist tooni, maalides sellele rammusa (rammise?) meeskoori tausta. Ta on järjepidev, ei ole helide reastamisel kärsitu ja hindab aega. Annab kompositisoonis aega puhtale gregooriuse laulule, et siis siduda see meeskoori harmooniaklastritega. Nood on värsked. See värskus tuleb minu hinnangul olmast, et Ødegaard tajub gregoriaanilaade ning vastavalt laadiloogikale harmoneerib neid. Kohati on meeskoori kõla minimalistlik, siis jälle täistummine, isegi õrna romantilise pintslitõmbega. Aga selline polüfoonia on täis hapnikku, sellist Telemargi värsket õhuvoolu. Ja “uue kõlaga RAM” näitabki sel plaadil Mikk Üleoja võimast ja täpset tööd tundlike vokaalnüanssidega. Need kõlad aitavad kiiresti mõista kompositsiooni üht geniaalsemat asjaolu: ehk küll gregooriuse laul kõlab rahumeeli ka isekeskis oma teed käies ja meeskoori- ning löökriistapartiid omaette nõndasamuti, ei taju helikudumis mitte hetkekski haralisust. Ei mingit üksiklust. Ei mingit võimalust ainiti jalutada. Ei. Ainult koos. Selle saavutamine proovides oligi mu meelest kõige suurem, sõna otseses mõttes proovikivi. Et RAMi ja Vox Clamantise omavaheline keemia ning rütmika klapiks loomulikuks ja sundimatuks. Tulemus käes.

Ødegaard on oma kompletooriumis nii tundlik kui õrn kui mehine. Viimase kinnituseks on lisaks jõulisele meeskooritutt’ile ka uhked löökriistapartiid. Imiteerimaks timpanitega äikesekõma sopkade ja skääride vahel, millega ta aeg-ajalt otsekui püüaks meestelaulu balansist välja lüüa. Ja saavutab paradoksaalselt, et meeskoori laulule annab tasakaalukust hoopis juurdegi. Ja siis sillerdavat vihmasadu.
Vokaali tundliku kõlavuse ja sidususe huvides kasutab Ødegaard oma teostes läbivalt heliliste konsonantide kõlamajätmist sõnalõppudes, nt noctemmmmmm quietammmm. See on põnev. Ei kuule eriti tihti. Teine võte, millega helilooja on taotlenud fraasijätkuvust, on vokaalne luupimine, milles helilooja on gregooriuse laulu taustale pannud korduma meeskoori fraasi. Kõikvõimalike häälitsuste, onomatopoeetika, sosistamiste, burdoonide, kajade ja muude vokaaltrikkide pagas on ka puha ära kasutatud. See on ju kaasaja muusikas nõutud. Sest mulle tundub, nagu tahaks Henrik Ødegaard selle plaadiga ehitada oma looduskaunisse ja ürgsesse Telemarki väikese tillukese kloostrikiriku, kus kestab tema kompletoorium ja väljas möllab augustitorm.


Lisainfo:
Lauri Aav
Eesti Kontsert
meediajuht
6 147 751
50 22 177
lauri.aav@concert.ee