Legendaarne Gidon Kremer esineb täna õhtul siiski Tallinnas

Hoolimata kontserdi toimumist kuni viimase hetkeni varjutanud kahtlustest astub täna õhtul Estonia kontserdisaali lavale Grammyga pärjatud ansambel Kremerata Baltica eesotsas oma kunstilise juhi, legendaarse viiuldaja Gidon Kremeriga.

„Ajal, mil iga rahvusvahelise kultuurisündmuse kohal ripub ähvardavalt suur küsimärk ja korraldajal tuleb valmis olla ootamatusteks, on mul rõõm kinnitada, et meie tänaõhtune kontsert Estonia kontserdisaalis tõesti toimub. Üle pika aja on meie muusikasõprade ees vaimustav Gidon Kremer, kellel on Eesti muusikaloos kanda väga oluline roll,“ ütles Eesti Kontserdi juht Kertu Orro. „Kogu maailmas jäävad kontserdid ära ja neid lükatakse edasi, aga teil on siin ainulaadne olukord – saalid on avatud, esinevad kollektiivid, kammerkoosseisud, töötab ooper. Te ei kujuta ette, kui hea meel mul on, et saame siin esineda orkestriga täies koosseisus,“ ütles Kremer eilsel kohtumisel ajakirjanikega.

Tänaõhtuse kontserdi avab Arvo Pärdi „Scala chromatica“ ehk trio piccolo viiulile, tšellole ja klaverile. Soleerivad Gidon Kremer, virtuoosne Läti uue põlvkonna pianist Georgijs Osonkins ja Giedre Dirvanauskaite violontšellol. Ettekanne on Kremeri kummardus oma heliloojast sõbrale, kellega ta koostöö ulatub aastakümnete taha. „Eesti muusikat pole võimalik üldse ette kujutadagi ilma Arvo Pärdita. Peale selle, et ta on  praeguse aja suurimaid heliloojaid, on ta ka suurepärane inimene. Loodan temaga täna kohtuda,“ sõnas Kremer.

1977. astal toimus Tallinnas ajalooline „Tabula rasa“ esiettekanne, mis Kremeri, Tatjana Grindenko, Alfred Schnittke ja Leedu Kammerorkestri esituses ECMi plaadile jäädvustatuna on puudutanud ja mõjutanud aastakümnete jooksul paljusid kuulajaid, olles ühtlasi eeskujuks Pärdi muusika interpreteerimisel. Helilooja tintinnabuli-teosed leidsid väljaspool Nõukogude Liidu piire laiemat kõlapinda just tänu Gidon Kremerile.

Veel kõlavad kontserdil Bachi klahvpillikontsert nr 7 g-moll BWV 1058 ning Richard Straussi kultuslik ja harvaesitatav teos „Metamorfoosid“, mida peetakse maailma parimate keelpilliorkestrite unistuste repertuaariks ja tipptaseme mõõdupuuks. Lisaks jõuab Eesti esiettekandeni Andrius Zlabyse „Kadunud aja kaleidoskoop“, kus solistina astub samuti üles maestro Gidon Kremer.

Kontserti dirigeerib Ainārs Rubiķis.

Pikemat usutlust Gidon Kremeri ja pianist Georgijs Osokinsiga saab lugeda Postimehest.

Eesti Kontsert palub järgida lihtsaid hügieenireegleid: kontserdile tulles kanda kindlasti maski, desinfitseerida käsi, hoida publikualal distantsi ning hoida oma telefonis HOIA-rakendus töös.

Andri Maimets
Eesti Kontserdi kommunikatsioonijuht
5620 1117

andri.maimets@concert.ee

www.eestikontsert.ee

www.facebook.com/eestikontsert

 

Foto: Gideon Kremer, foto Giedre Dirvanauskaite

Kooriliikme haigestumise tõttu muutub laupäeval, 28. novembril Pärnu kontserdimajas toimuva Urmas Sisaski sünnipäevakontserdi kava. Kontserdil ei osale Estonia Seltsi Segakoor ja Pärnu Kammerkoor.

Nii jääb ette kandmata Sisaski uudisteos „Floret silva nobilis“, selle asemel tuleb esitusele tema vokaaltsükkel „Ganymedes“, esitajateks Anu-Mari Uuspõld (sopran) ja Tiiu Sisask (klaver). 9 armastuslaulust koosnev tsükkel põhineb Marie Underi tekstidel ning on valminud 1995. aastal. Nii nagu paljud teisedki Sisaski teosed, on ka see kosmilisele armastusele pühendatud tsükkel ainest saanud tähistaevast – Ganymedes on Jupiteri suurim ja heledaim kaaslane ning teda võib pidada armastuse sümboliks nagu kõiki taevakehasid, mis või kes aastamiljardeid teineteisega seotud on.

Veel kõlavad sünnipäevakontserdil Sisaski kahe teose maailma esiettekanded, tšellokontsert „Must auk M-87“ op. 161 (2019) ja „Naage sümfoonia“ op. 164 (2020), lisaks „Plejaadid“ op. 11.

Soovi korral ostetakse piletid tagasi 14 päeva jooksul peale kontserdi kavandatud toimumisaega, tagasiost kestab kuni 12. detsembrini. Pileti saab tagastada meili teel, saates selleks e-pileti või foto piletist ja arveldusarve numbri aadressil tagasiost@concert.ee, või kontserdimajade kassades.

Eesti Kontsert, Pärnu Linnaorkester ja agentuur Concerto Grosso vabandavad võimalike ebamugavuste pärast!


Andri Maimets
Eesti Kontserdi kommunikatsioonijuht
5620 1117
andri.maimets@concert.ee
www.eestikontsert.ee
www.facebook.com/eestikontsert

Fotol: Urmas Sisask, foto Kristjan Rosin

 

Sihtasutuse Eesti Kontsert nõukogu tegi organisatsiooni senisele juhile Kertu Orrole ettepaneku jätkata lepingu lõppedes oma ametis. Uus juhatuse liikme leping sõlmiti viieks aastaks.

Eelmisel nädalal kogunenud SA Eesti Kontsert nõukogu arutas ühe teemana ka juhatuse liikmega seonduvat, kuna senise juhatuse liikme Kertu Orro volitused lõppevad 2021. aasta jaanuaris. „Otsustasime, et kui Kertu on valmis oma ametis jätkama, siis pakuksime talle vastavalt sihtasutuse põhikirjale uut viieaastast lepingut. Mul on hea meel, et pärast mulle usaldatud läbirääkimisi võttis Kertu ettepaneku vastu,“ kommenteeris nõukogu esimees Toomas Siitan.

Siitani sõnul on Orro tõestanud end võimeka juhina, kes on kahe aastaga viinud läbi olulised muudatused sihtasutuse toimimismudelis ja tegevusplaanis ning taastanud organisatsiooni finantsdistsipliini. Eesti Kontsert lõpetas 2019. majandusaasta 675 548 eurose tegevustulemiga, mis on organisatsiooni läbi aegade võimsaim finantssaavutus. „Kultuur on tänavu kõikjal suurt kahju kandnud. Kiiduväärne, et Kertu juhitud Eesti Kontsert on suutnud keerulisest ajast hoolimata oma põhitegevusega jätkata ja hoolitseda selle eest, et Eesti muusikaelu ei katkeks,“ ütles Siitan.

Orro tänas sihtasutuse nõukogu usalduse eest. „Olen tänulik kogu Eesti Kontserdi meeskonnale, kellega koos oleme võimelised läbi tulema ka väga keerulistest kriisidest, kaotamata sealjuures loomingulisust, optimistlikku tulevikuvaadet ja kokkuhoidvat koostöövaimu. Meie ühiseks väljakutseks on Eesti suurima kontserdiorganisatsiooni tegevuse ja rahvusvaheliste suhete taastamine pandeemiaeelsele tasemele. Usun, et saame sellega hakkama,“ sõnas Orro.

Andri Maimets
Eesti Kontserdi kommunikatsioonijuht
5620 1117
andri.maimets@concert.ee
www.eestikontsert.ee
www.facebook.com/eestikontsert

Foto: Kertu Orro (fotograaf Gunnar Laak)

 

Kroonviiruse jätkuva leviku tõttu jätab Eesti Kontsert ära detsembris neljas Eesti linnas toimuma pidanud lastekontserdid „Entel-tentel 50“. Kontserdid toimuvad 2021. aasta kevadel.

 „Entel-tentel 50“ kontsertide uued kuupäevad on järgmised: 28. aprillil kell 18 Pärnu kontserdimajas, 30. aprillil kell 12 Jõhvi kontserdimajas, 1. mail kell 12 Estonia kontserdisaalis ja 2. mail kell 16 Vanemuise kontserdimajas.

Kontserdil on kaastegevad Eesti Raadio Laste Laulustuudio koorid (dirigendid Kadri Hunt ja Kaie Tanner), Püha Miikaeli poistekoori ettevalmistuskoor (kontsertidel Tallinnas ja Tartus, dirigendid Imbi Laas ja Jana Perens), VHK keelpilliorkester, saatebänd koosseisus Jaak Jürisson (klaver), Peedu Kass (kontrabass), Ahto Abner (löökpillid), dirigent Rasmus Puur.

Kõik ostetud piletid kehtivad kevadistel kontsertidel. Soovi korral saab piletid tagastada kuni 28. detsembrini.

Vabandame ebamugavuste pärast!

Andri Maimets
Eesti Kontserdi kommunikatsioonijuht
5620 1117
andri.maimets@concert.ee
www.eestikontsert.ee
www.facebook.com/eestikontsert

 

Foto: VHK keelpilliorkester ja dirigent Rasmus Puur

 

Sel nädalalõpul näeb Eesti kontserdilavadel rahvusvahelise haardega Grammy nominentidest muusikuid, tipp-pianist Kristjan Randalu ja fagotivirtuoos Martin Kuuskmanni. Kontserdisarjas „Jazzical“ tuleb esmaettekandele Schuberti laulutsüklist tõukuv Randalu uudisteos.

Eesti Kontserdi sarjas „Jazzical“ kõlab Schuberti vokaaltsükkel „Talvine teekond“ D911 Kristjan Randalu uusseades 19. novembril Pärnu kontserdimaja kammersaalis, 20. novembril Tartu Vanemuise kontserdimajas ja 21. novembril Tallinnas Estonia kontserdisaalis. Kontsert on ühes osas, ilma vaheajata.

Kristjan Randalu lausub, et Schuberti laulutsükli „Talvine teekond“ kava ettepaneku tegi talle USAs elav ja tegutsev Martin Kuuskmann, kellega tunnevad teineteist juba 1980ndatest Tallinna Muusikakeskkooli päevilt. Muusikas kohtusid interpreedid alles paarkümmend aastat hiljem New Yorgis, mil mängisid koos mitmes Kristjan Järvi Absolute Ensemble’i projektis ning selle järgnes duoplaat „Nonstop“ (2010 ERP). „Schuberti muusika oli mul juba pikemat aega mõttes olnud ja Martini impulss viis selle nüüdseks uue tervikuni. Need laulud on mind aastaid saatnud ja nende uus instrumentaalne esitus väljendub džässmuusika helikeeles, see on vahetu, individuaalne, mitte tingimata normidele vastavalt lihvitud, peegeldades meid ümbritsevat nüüd ja selles hetkes, kuhu ma oma muusikaga parajasti jõudnud olen.,“ räägib Randalu. „On siis tulemuseks klassika või džäss? Algmaterjal on selgelt klassikaline, teoste uus helikeel on aga originaalist eemale nihkunud ning pianistina naudin vabadust seda materjali kujundada,“ jätab ta vastuse õhku.

Kristjan Randalu tunnustuste nimekirja kuulub 2006. aasta Grammy nominatsioon ning 2007. aasta Baden Wuerttembergi jazziauhind. 2011. aastal pälvis Randalu Elioni jazziauhinna ning 2012. aastal pärjati Kristjan Randalu ja Vaiko Eplik albumiga „Kooskõla“ Eesti Muusikaauhinna galal aasta jazzalbumi kategoorias. Kultuurkapitali helikunsti sihtkapital tunnustas Kristjan Randalu aastapreemiaga 2014. aastal ning 2018. aastal tunnustas Eesti Jazzliit teda aasta jazzihelilooja auhinnaga. 2020. aastal pälvis Randalu riikliku kultuuripreemia.

Eestis sündinud Grammy nominendist fagotivirtuoosi Martin Kuuskmanni karismaatilised ja mõjusad etteasted maailma kontserdilavadel on teinud temast ühe kaasaja juhtivatest sooloesinejatest. Ta tegutseb aktiivselt õppejõuna ning on fagoti eriala professor Denveri Ülikooli Lamonti Muusikakoolis. Ta on õpetanud Manhattani Muusikakoolis New Yorgis ning viib sageli läbi meistriklasse eri riikides üle maailma. 2007. aastal esitati Kuuskmann David Chesky fagotikontserdi salvestusega Grammy nominendiks.

Eesti Kontsert palub järgida lihtsaid hügieenireegleid – see võimaldab meil jätkata kontserditegevust: kontserdile tulles kanda kindlasti maski, desinfitseerida käsi, hoida publikualal distantsi, laadida oma telefoni HOIA-rakendus ja hoida telefon kontserdi ajal hääletul režiimil.

Andri Maimets
Eesti Kontserdi kommunikatsioonijuht
5620 1117
andri.maimets@concert.ee
www.eestikontsert.ee
www.facebook.com/eestikontsert

Fotol: Kristjan Randalu ja Martin Kuuskmann.
Foto: Kaupo Kikkas

 

Täna Jõhvist algaval vanamuusikaansambli Hortus Musicuse barokihittide sügistuuril „Armuvalitsus“ astub andekate kodumaiste solistide kõrval lavale ka Iisraelist pärit rahvusvahelise mainega metsosopran Maya Amir.

Ansambli seekordsel sügistuuril kõlavad barokkmuusika sünnimaa Itaalia heliloojate vokaalteosed 17. ja 18. sajandist. Repertuaar on mitmekesine, Monteverdist Vivaldini. Ooperipioneer Claudio Monteverdi kasutas uut kontserdistiili nii oma ooperites kui ka vaimulikes suurteostes. Antonio Vivaldi ajaks domineeris itaalia ooper tervet Euroopat, Varssavist Londonini ja Lissabonist Peterburini. Vivaldi ooperiaariad on sama temperamentsed ja sensuaalsed nagu ta instrumentaalkontserdidki. Lisaks kõlavad kontserdil Landi, Rossi, Cesti ja Cavalli teosed – kokku saab esinduslik valik jumaldatud lauljate poolt kuulsaks lauldud barokipärleid.

Hortus Musicuse kunstilise juhi Andres Mustoneniga varemgi töötanud Maya Amir on noor metsosopran, kes õppinud Tel Avivi ja Leipzigi ülikoolides ning täiendab end Baseli muusikaakadeemias. Ta on edukalt osalenud mitmel konkursil, sealhulgas võitnud hõbepreemia Manhattani rahvusvahelisel muusikakonkursil New Yorgis (2018).

Eesti solistidest astuvad lavale suurepärased sopranid Maria Valdmaa ja Jaanika Kuusik ning metsosopran Iris Oja, meeshäältest kõlavad Anto Õnnis (tenor), Tõnis Kaumann (bariton) ja Riho Ridbeck (bass).

„Armuvalitsuse“ kontserdid on 11. novembril Jõhvi kontserdimajas, 13. novembril Vanemuise kontserdimajas, 14. novembril Tallinna Filharmoonia Mustpeade majas ja 15. novembril Pärnu kontserdimajas.

Eesti Kontsert palub järgida lihtsaid hügieenireegleid, mis võimaldab meil jätkata kontserditegevust: palume kontserdile tulles kindlasti kanda maski, desinfitseerida käsi, hoida publikualal distantsi, laadida oma telefoni HOIA-rakendus ja hoida telefon kontserdi ajal hääletul režiimil.

Helinäide:
Andres Mustonen ja Maya Amir
„Siam navi all`onde algenti“ (Antonio Vivaldi):

https://www.youtube.com/channel/UCWmJWvGzUx7k05kbgoCuX2A

Andri Maimets
Eesti Kontserdi kommunikatsioonijuht
5620 1117
andri.maimets@concert.ee
www.eestikontsert.ee
www.facebook.com/eestikontsert

Fotol Andres Mustonen ja Maya Amir. Autor Yoel Levy

 

Homme, 10. novembri õhtul kell 19 Estonia kontserdisaalis toimuma pidanud Johan Randvere kontsert sarjas „i nagu interpreet“ jääb muusiku ootamatu haigestumise tõttu ära. Anname kontserdi uuest toimumisajast teada esimesel võimalusel.

Ostetud piletid kehtivad kontserdi uuel toimumisajal. Soovi korral aga ostetakse need tagasi või vahetakse mõne teise kontserdi pileti vastu 14 päeva jooksul peale kontserdi kavandatud toimumisaega: tagasiost kestab kuni 24. novembrini.

Pileti saab tagastada meili teel, saates selleks e-pileti või foto piletist ja arveldusarve numbri aadressil tagasiost@concert.ee, või kontserdimajade kassades.

Eesti Kontsert ja Eesti Interpreetide Liit vabandavad ebamugavuste pärast!

Andri Maimets
Eesti Kontserdi kommunikatsioonijuht
5620 1117
andri.maimets@concert.ee
www.eestikontsert.ee
www.facebook.com/eestikontsert

 

Fotol Johan Randvere. Autor Krõõt Tarkmeel

Seoses kroonviiruse jätkuva levikuga jätab Eesti Kontsert ära novembri lõpus Tallinna Kultuurikatlas toimuma pidanud noorte eksperimentaalse helikunstifestivali „Big Bang Tallinn“.

Ehkki Eesti Kontsert järgib oma üritustel kõiki kehtivad tervisenõudeid, paludes publikul kanda maski, hoida distantsi, desinfitseerida käsi ja haigena koju jääda, otsustati „Big Bang Tallinn 2020“ ära jätta, sest sedalaadi ürituse korraldamine ei oleks praegusel ajal vastutustundlik.

„Sellise koguperepeo iseloom, kus kesksel kohal on ühine muusikaloome, omavaheline suhtlemine ja osaluseksperimendid, erineb oluliselt traditsioonilisest statsionaarsete istekohtadega saalikontserdist. Arvestades hetkeolukorda lükkame selle ürituse uude aastasse,“ ütles Eesti Kontserdi juht Kertu Orro.

Eesti Kontsert ostab „Big Bang Tallinn 2020“ piletid tagasi või vahetab soovi korral mõne teise kontserdi pileti vastu. Pileti saab tagastada meili teel, saates selleks e-pileti või foto piletist ja arveldusarve numbri aadressil tagasiost@concert.ee, või kontserdimajade kassades. Tagasiost kestab kuni 7. detsembrini.

Vabandame võimalike ebamugavuste pärast!

Andri Maimets
Eesti Kontserdi kommunikatsioonijuht
5620 1117
andri.maimets@concert.ee
www.eestikontsert.ee
www.facebook.com/eestikontsert

Fotol: Festivali „Big Bang Tallinn“ saadikud ehk päevajuhid selguvad igal aastal avaliku konkursiga. Foto: Gunnar Laak/Eesti Kontsert

 

Eesti Kontsert tähistab Beethoveni 250. sünniaastapäeva sel pühapäeval Tallinnas erilise suurkontserdiga, millel pianist Kalle Randalu ja tšellist Theodor Sink kannavad teadaolevalt esmakordselt Eestis ühel õhtul ette kõik Beethoveni viis sonaati tšellole ja klaverile.

Ehkki võrratu tandem annab sel nädalalõpul suisa kaks kontserti – neist esimese reedel, 6. novembril Tartus ja teise pühapäeval, 8. novembril Tallinnas – kantakse kõik viis sonaati ette üksnes viimasel, mil kontsert on tavatult kahe vaheajaga. Tartu-kontserdil ei kõla vaid sonaat tšellole ja klaverile nr 1 F-duur op. 5/1.

Kalle Randalu ja Theodor Sink on Eesti muusikakultuuri tõelised tähed, kelle jaoks on selline paarisesinemine esmakordne. „Olen Theodori mängust olnud vaimustunud juba pikka aega ning eks sealt see mõte idanema hakkaski. Usun, et pole paremat väljakutset, kui pidulikul Beethoveni-aastal mängida ette kõik ta suurepärased tšellosonaadid,“ rääkis idee autor, pianist Kalle Randalu. Theodor Sink lisab, et nõustus ettepanekuga kohe. „Jagada lava sellise talendi ja tõelise raskekahurväega nagu Kalle on tõeline privileeg. Eks sedavõrd suure mastaabiga ettevõtmine nõuab meilt mõlemalt suurt pühendumust ja energiat, loodame, et publik jääb rahule nii Tartus kui ka Tallinnas,“ sõnas Sink.

Ludwig van Beethoven oli esimene Viini klassik, kes proovis kätt tšellosonaatidega, mis on küllaltki keeruline žanr seetõttu, et tšello põhiregister kattub suures osas klaveri bassipartiiga, millel on oht seda varjutada. Kui Mozart ja Haydn oma klaveritriodes ja kvartettides kasutasid tšellot veel pigem saatepilli funktsioonis, siis Beethoven oli esimene helilooja, kes kirjutas tšellole ja klaverile võrdse kaalukusega partiid. Ühtekokku komponeeris ta tšellole ja klaverile viis sonaati ning kolm variatsioonitsüklit, mis annavad läbilõike tema erinevatest loomeperioodidest.

1988. astast Saksamaal elav Kalle Randalu on klassitsismiajastu muusika esitustraditsiooni vaieldamatu liider, kes pälvinud laureaaditiitleid mitmel rahvusvahelisel konkursil, sealhulgas on ta ainus eestlasest Tšaikovski-konkursi laureaat (Moskva, 1982).

Theodor Sink on noorema põlvkonna särav ja mitmekülgne interpreet, keda tunnustatakse sooja tooni ja loomuliku muusikalise väljendusviisi eest. 2017. aastast on Sink ERSO tšellorühma kontsertmeister, samal aastal pälvis ta ka kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia särava hooaja eest solisti ja orkestrandina. Ta mängib Eesti Pillifondi antud Auguste Sébastien Bernardeli (Père) tšellol (1842), mille omanik on Aare Kaarma.

Eesti Kontsert palub järgida lihtsaid hügieenireegleid, mis võimaldab kontserttegevusega jätkata: kontserdile tulles desinfitseerida käsi, hoida publikualal distantsi, laadida oma telefoni HOIA-rakendus, hoida telefon kontserdi ajal hääletul režiimil ning kanda eelkõige publikualal maski.

Andri Maimets
Eesti Kontserdi kommunikatsioonijuht
5620 1117
andri.maimets@concert.ee
www.eestikontsert.ee
www.facebook.com/eestikontsert

Foto: Kalle Randalu (autor Kaupo Kikkas).

 

Sel nädalal esinevad Eestis tuntud prantsuse džässinstrumentalistid, kelle kontsertidel sulavad üheks tervikuks kõrgkeskaja trubaduuride muusika ja tänapäevased džässikõlad. Kontsert „Trubaduurid“ on osa Eesti Kontserdi muusikažanre ristavast sarjast „Jazzical“.

„Jazzicali“ kontserdisarjas kõlavad klassikalise muusika seaded või astuvad üles klassikainterpreetide ja -instrumentidega esituskoosseisud. See suund on hõrgu ja peene kõlapildiga, jalutades džässi ja klassika piirimail ning sundides tavatutele helimaastikele suundudes kaasa mõtlema.

Prantsuse trubaduuride juhtfiguur on saksofonist, klarnetist ja helilooja Sylvain Rifflet, keda on pärjatud mitme maineka muusikaauhinnaga, sealhulgas on ta võitnud Prantsuse džässipreemia Les Victoires du jazz 2016. aasta parima albumi eest. Temalt pärineb ka idee pöörduda 12. sajandil Lõuna-Prantsusmaal tegutsenud trubaduuride võluva maailma juurde. Koos kaasmuusikute Fred Roudet’ (trompet), Sandrine Marchetti (harmoonium) ja Benjamin Flament’iga (löökpillid) on nad omaaegsed lummavad meloodiad ühendanud kaasaegse džässmuusikaga. Sarnaselt keskaja ilmalikku muusikat mänginud ansamblitega kõlab nende kontsertidel lihtne kooslus – vaid paar puhkpilli, burdoon ja pisut löökpille –, tulemuseks on kütkestav ja meditatiivne helirännak.

Trubaduurid astuvad publiku ette 27. oktoobril Pärnu kontserdimajas, 28. oktoobril Vanemuise kontserdimajas, 30. oktoobril Tallinna raekojas ja 31. oktoobril Jõhvi kontserdimajas.

Eesti Kontsert palub järgida lihtsaid hügieenireegleid: kontserdile tulles desinfitseerida käsi, hoida publikualal distantsi, laadida oma telefoni HOIA-rakendus, kanda võimalusel maski ja jääda haigena koju.

Kontserdid sünnivad koostöös agentuuriga Vapaat äänet, toetavad Prantsuse kultuuriinstituut, AJC, Spedidam ja Bureau Export.

Stiilinäited:
Sylvain Rifflet „I’vo’ Bene“ https://youtu.be/znsf0YfFelM
Sylvain Rifflet „Eble (de Ventadour)“ https://www.youtube.com/watch?v=Hn0TWrT3V1E
Album „Troubadours“ SoundCloud’is ja Youtube’is.

Andri Maimets
Eesti Kontserdi kommunikatsioonijuht
5620 1117

andri.maimets@concert.ee

www.eestikontsert.ee

www.facebook.com/eestikontsert

Fotol Sylvain Rifflet, autor Sylvain Gripoix