Uus kontserdisari toob kuulajateni sajanditevanused keelpillid

EESTI KONTSERDI PRESSITEADE 13.09.2019

Uus kontserdisari toob kuulajateni sajanditevanused keelpillid

Eesti Kontsert ja Eesti Pillifond alustavad sel pühapäeval uut kontserdisarja “Pillifondi aarded”, mis tutvustab kuulajatele sajanditevanuseid keelpille. Sarja avavad prantsuse heliloojate loominguga tšellistid Theodor Sink ja Leho Karin.

“Avakontserdil on muusikasõpradel erakordne võimalus kuulda koos kõlamas prantsuse pillimeistrite paarisaja aasta eest valmistatud tšellosid. Keelpillid on ainuke pilliliik, mille kõlaomadused ajaga paranevad ja see muudab ajaloolised keelpillid väga hinnaliseks,” rääkis Eesti Pillifondi juhatuse liige Marje Lohuaru.

ERSO esitšellist Theodor Sink musitseerib 1842. aastal keelpillimeister Auguste Sébastien Bernardeli (Père) valmistatud tšellol, millel on ülemheliderikas kõla ja tundlik ning rikkalik kõlapalett. Tallinna Kammerorkestri tšellorühma kontsertmeister Leho Karin mängib 1798. aastal valmistatud tšellol, mille autor on meister François Fourrier Nicolas, kes valmistas ka kõik Napoleoni õukonnaorkestri keelpillid.

Eesti Pillifondi kollektsiooni pillid kuuluvad valdavalt erainvestoritele, kes annavad instrumendid fondi vahendusel tähtajaliselt muusikute kasutusse. Eesti Pillifondi pillide hulka kuulub kuus viiulit, altviiul, kolm tšellot ja kaks poognat. Unikaalsed muusikainstrumendid on valmistanud peamiselt Itaalia ja Prantsuse meistrid aastatel 1610 kuni 1904. Kollektsiooni vanim pill on ligikaudu 400 aasta vanune Itaalia meistri Giovanni Paolo Maggini viiul.

Eesti Kontserdi ja Eesti Pillifondi koostöös on muusikasõpradel võimalus kuulda Pillifondi kollektsiooni meistripillide erakordseid kõlaomadusi viiel kontserdil kogu 2019/2020 hooaja vältel. “Sarja raames tulevad esitlusele kõik kümme hinnalist keelpilli erinevates ansamblikoosseisudes, kõlavad väga eriilmelised kammerkavad parimate eesti interpreetide esituses. Loodame väga, et tulevikus on veelgi enam neid eesti muusikuid, kes saavad võimaluse musitseerida neil harukordsetel pillidel,” sõnas Eesti Kontserdi produtsent Svea Ideon-Marks.

Sarja avakontsert kõlab pühapäeval, 15. septembril kell 18 Tallinna Raekojas.

EESTI KONTSERDI PRESSITEADE 4.09.2019

Eesti Kontserdi sügishooaeg toob lavale maailmatähed ja kodumaise muusikaloo parimad palad

Eesti Kontsert alustab uut hooaega. Sel sügisel jõuavad publiku ette maailmalavadel tormilisi aplause pälvinud artistid ning põnevad palad kodumaise helikunsti varasalvest.

13. septembril saab Tartus alguse Vanemuise kontserdimaja uus hooaeg. Dirigent Paul Mägi juhatamisel on publiku ees Vanemuise Sümfooniaorkester ja ooperikoor ning Tartu Noortekoor. Solistidena astuvad üles sopran Maria Fontosh, metsosopran Helen Lepalaan, tenor Boldizsár László ja bass Tuncay Kurtoğlu; kavas on Benjamin Britteni ja Gioachino Rossini helilooming.

Pärnu kontserdimaja hooaja avab 14. septembril Eesti Riiklik Sümfooniaorkester koos viiulivirtuoos Ye-Eun Choiga. Choi puhul on märkimisväärne ülimalt instinktiivne muusikatunnetus. Tema mentor Anne-Sophie Mutter on öelnud, et Choi mitte ei esita teost, vaid teeb selle läbinisti enda omaks. Dirigent Mihhail Gertsi juhatusel kõlab hooaja avakontserdil Heino Elleri, Jean Sibeliuse ja Anton Bruckneri looming.

Tallinnas Estonia kontserdisaalis avab 21. septembril hooaja legendaarne pianist András Schiff. Maailmalavadel regulaarselt esinev Schiff on pälvinud ohtralt auhindu, nende hulgas Grammy, Gramophone Award ja International Classical Music Award. Kriitikud on tõstnud esile tema filigraanset ettevalmistust – iga Schiffi kontsert on viimse detailini viimistletud elamusbukett, mis tungib otse hinge. András Schiff esineb vaid isiklikel klaveritel ning üksikutel instrumentidel, mille ta on heaks kiitnud. Konkreetse instrumendi valib ta repertuaarist lähtudes, sest igal pillil on oma kõla ja iseloom. Nii reisivad klaverid mööda Euroopat, saatjaks isiklik klaverimeister. Tallinna kontserdi pill tuleb Viini filharmooniast. Tallinna kontserdil kõlab Ludwig van Beethoveni ja Robert Schumanni looming.

Jõhvi kontserdimaja hooaeg algab 2. oktoobril, kui dirigent Nikolai Aleksejevi juhatamisel esinevad maailmakuulus Peterburi Filharmooniaorkester ja viiuldaja Sergei Dogadin, tänavuse Tšaikovski konkursi võitja. Silmapaistev karjäär on viinud Dogadini suurtele lavadele, nende hulgas Viini Musikvereini Kuldne saal, Berliini, Kölni, Varssavi filharmooniate saalid, Concertgebouw saal Amsterdamis ning Suntory saal Tōkyōs. Kavas on Pjotr Tšaikovski ja Sergei Rahmaninovi looming. Tallinnas Estonia kontserdisaalis saab Peterburi Filharmooniaorkestri esinemist nautida 3. oktoobril.

Septembri lõpp toob Tartu, Tallinna ja Kuressaare kontserdisaalidesse bass Ain Angeri. Oktoobri alguses rõõmustavad Pärnu, Tallinna, Paide ja Jõhvi publikut Jean-Marc Foltz ja Stéphan Oliva, kes toovad publikuni George Gershwini menukite džässilikud tõlgendused. 25. oktoobril rullub Estonia kontserdisaalis lahti eesti ooperiloomingu üheksa aastakümne lugu. Noor dirigent Ingrid Roose on pannud kokku kava “Vikerlastest sündinud ooper”, mis toob lavale põhjusel või teisel unustusse vajunud kodumaiste ooperite menulood. Galaõhtul jõuab publiku ette värvikas valik alates Evald Aava “Vikerlastest” ning lõpetades Manfred MIMi ooperiga “Eesti ajalugu. Ehmatusest sündinud rahvas”.

3. novembril annab Tallinnas Estonia kontserdisaalis kolm tundi vältava kontserdiõhtu Euroopa kuulsamaid metsosopraneid Anne Sofie von Otter. Koos temaga astuvad lavale viiuldaja Hugo Ticciati, kitarrist Marzi Nyman, pianist Nataša Kudritskaja ja keelpillisekstett O’Modernt. Publik saab osa kuuvalgusest inspireeritud kavast, mis rõõmustab nii romantilise ja hilisromantilise muusika kui ka popiseadetega, pakkudes korraga äratundmisrõõmu ja avastamist. Taasavastamise rõõmu pakub 9. novembri õhtu, kui kontserdilavale jõuab 1980. aastal etendunud ja rohkesti sensatsiooni tekitanud rokkooperi “Põhjaneitsi” muusika. Nii uskumatu kui see ka ei tundu – kunagine publikulemmik pole kuulajate ette jõudnud ligi nelikümmend aastat. Nüüd tuleb ta taas, sedapuhku kontsertettekandes. Dirigent Kristjan Järvi juhatamisel on laval Mikk Tammepõld, Tamar Nugis, Tanel Padar, Nele-Liis Vaiksoo, Kärt Tomingas, Rahvusooper Estonia ooperikoori naisrühm, Eesti Rahvusmeeskoor ja Eesti Riiklik Sümfooniaorkester ning igihaljad menukid.

5.–11. septembrini on valik pileteid müügil soodushinnaga. Pileteid saab osta Piletilevi ja Piletimaailma online-müügikeskkondadest ja piletimüügipunktidest üle kogu Eesti ning Eesti Kontserdi kassadest. Sügishooaja kavaga saab täpsemalt tutvuda aadressil www.concert.ee.

———
Silver Kuusik
Eesti Kontsert
56915689
silver.kuusik@concert.ee

“Mister Georg Ots” lisaetendusega pühapäeva päeval lõppesid 12. Saaremaa ooperipäevad

Tänavuste Saaremaa ooperipäevade märgiliseks sündmuseks kujunes Moskva Helikon Opera ja Dmitri Bertmani lavastuse “Mister Georg Ots” esietendus. Muusikalavastus, mis Bertmani sõnul ei allu otseselt ühelegi žanrimääratlusele, tegi kummarduse eesti ooperikunsti suurkujule, kelle 100. sünniaasta juubelit tähistavad järgmise aasta märtsis mitte ainult kogu Eesti, vaid ka kogu Venemaa muusikaringkonnad. “Selle lavastuse jaoks materjali kogudes ja tükki lavastades tabasin end pidevalt võrdlemas Georg Otsa elukäiku oma lähedase sõbra Dmitri Hvorostovski elusaatusega, kes oma eluajal pidas Otsa suureks eeskujuks. Just see kui üksildastena võivad miljonite poolt armastatud suurkujud end päriselus tunda,” rääkis Bertman.

Saaremaal toimunud “Mister Georg Otsa” etendused ei jää ainsateks. 24. ja 25. septembril toimuvad esietendused Moskvas ning plaanis on pikem turnee ooperiteatrites üle Venemaa.

Võrratu Helikon Opera pani ooperipäevade publiku hinged helisema Tšaikovski “Padaemanda”, Verdi “Nabucco” ja Poulenci “Karmeliitide dialoogide” lavastustega ning loomulikult Eri Klasile pühendatud Ooperigalaga, mida publik ja kriitikud pidasid üksmeelselt Saaremaa ooperipäevade läbi aegade parimaks galakontserdiks.

2020. aasta Saaremaa ooperipäevade külaline on Horvaatia ooperielu keskpunkt – Horvaatia Rahvusteater Zagrebis, kes toob külalisetendustena kaasa ooperimuusika kuldse klassika. Rossini “La Donna Del Lago”, Mozarti “Võluflööt”, Donizetti “Lucia di Lammermoor” ja Puccini “Madama Butterfly” on lavastused, mis sündinud või alles sündimas Horvaatia rahvusteatri koostöös maailma mainekate festivalide ja ooperimajadega nagu Fondazione Arena di Verona või Opéra de Lausanne.

Tänavuste ooperipäevade aegu osteti eelmüügist ära ligi 30% järgmise aasta pääsmetest.

Ooperipäevade kavaga saab tutvuda siin: https://www.saaremaaopera.com/

FOTOD: https://www.dropbox.com/sh/4wnsto2o89iu32d/AABZi0dnXlJdT5l_GWFUjHDta?dl=0

Salasõna: sop2019

Autor: Gunnar Laak

———

Lauri Aav

Eesti Kontsert

Peaprodutsent/Saaremaa ooperipäevade meediajuht

5022177

lauri.aav@concert.ee

———

Silver Kuusik

Eesti Kontsert

silver.kuusik@concert.ee

EESTI KONTSERDI PRESSITEADE 21.07.2019

Saaremaa ooperipäevad teevad kummarduse Georg Otsale

12. ooperipäevade keskseks sündmuseks saab kaheldamatult olema Helikon Opera esietendus „Mister Georg Ots“.

Tänavuste ooperipäevade külalisteater on Moskva Helikon Opera – ainus välisteater, kes kutsutud Saaremaa ooperipäevadele teistkordselt. Oodatuim sündmus on teatri juhi Dmitri Bertmani muusikalavastuse „Mister Georg Ots“ esietendus. Olgugi, et esietendus on juba kolmapäeval, varjutab kõike lavastusega seonduvat senini salapärasuse loor.

Bertmani sõnul oli Georg Ots veetleva näitleja võrdkuju, kellesse armusid kõik pealtvaatajad, kohe ja igaveseks. „Mul on kodus alles foto Georg Otsaga, mis on tehtud pärast tema kontserti Moskvas. Sellel fotol olen ma koos oma isaga (mina olin sel ajal veel väike poiss) legendi kõrval. See foto on minu reliikvia,“ lisas Bertman.

Kõik piletid 24. juulil toimuvale maailma esietendusele, millele on oma käe külge pannud meie aja üks andekamaid ooperilavastajaid, olid  juba kevadel läbi müüdud. Seetõttu otsustas teater anda Saaremaal lisaetenduse pühapäeval, 28. juulil.

Lisaks esietendusele toob Helikon Opera Saaremaale Vene ooperiliteratuuri tippu kuuluva Pjotr Tšaikovski ooperi „Padaemand“, Giuseppe Verdi „Nabucco“ ning Francis Poulenci „Karmeliitide dialoogid“.  Uudisena on ooperipäevade kavas hilisõhtune Ööooper pärast õhtust etendust. Tänavuseks lavastuseks on Kurt Weilli ja Berthold Brechti „Seitse surmapattu“.

Ooperipäevade kunstiline juht Arne Mikk on kindel, et teised Helikoni lavastused ei jää tänavuse esietenduse varju, kuna Dima Bertman oskab igast klassikateosest teha intrigeeriva ja kaasajale arusaadava lahenduse. „Ta õnneks ei keera oma lavastusi kunagi üle võlli, et tuua tingimata ooperite süžeed tänapäeva. Klassika ongi sellepärast klassika, et ta kõnetab meid üle aegade,“ lisas Mikk.

Ooperipäevade avamine toimub esmaspäeval kell 12 Kuressaares, tuliuues Thule Kojas. Avamisele traditsiooniliselt kuulutatakse välja järgmise aasta külalisteater, kirjutatakse alla leping külalisteatri juhiga ning müügile tulevad 2020. aasta ooperipäevade kõik piletid. Senini on usaldav publik ooperipäevade toimumise aegu ette ostnud ligi 25% järgmise aasta piletitest.

Ooperipäevade kavaga saab tutvuda siin: https://www.saaremaaopera.com/

FOTOD:

Ooperipäevade esitlus 20. märtsil kohvikus Moskva

https://www.dropbox.com/sh/35gfep0l7e67m8f/AABR3FsMdbIilywYt0rA9F_sa?dl=0

password: sop

2019. aasta Helikoni lavastuste fotod: https://yadi.sk/d/wD7rA71uzXl7Sg

Lisainfo:
Lauri Aav
Eesti Kontsert
Peaprodutsent/Saaremaa ooperipäevade meediajuht
5022177
lauri.aav@concert.ee
www.concert.ee
skype: lauriaav

———
Silver Kuusik
Eesti Kontsert
56915689
silver.kuusik@concert.ee

EESTI KONTSERDI PRESSITEADE 28.06.2019

Eesti Kontsert viib Itaaliasse viis Eesti muusikakollektiivi

Iga-aastasel muusikafestivalil Suoni Mobili on tänavu tähelepanu Eestil. Üle kuu aja vältaval suvisel muusikapeol Itaalias annavad eesti muusikud Maarja Nuut, Tuulikki Bartosik, Kirke Karja Kvartett, Duo Telluur ning Estonian Voices kokku 11 kontserti.

Eesti muusikud esinevad festivali eriprogrammis Suona Estonia (tõlkes Eesti kõla). Kõrvuti eesti esinejatega on festivali programmi fookuses ka Šveits. Koostööprojekti algataja ning korraldaja Eestis on Eesti Kontsert. Produtsent Svea Ideon-Marks märgib, et festivali huvi tutvustada eesti muusikat ja muusikuid on põhjalik ja siiras ning eriprogrammi ettevalmistustööd on kestnud terve aasta.

Festival hõlmab Itaalia Lecco, Lombardy, Milano, Monza, Brianza ja Lissone piirkondi. Kontserdid toimuvad väga erilistes paikades – villades, hoovides, tänavatel, väljakutel, galeriides, teatrites, kirikutes ning isegi tenniseväljakutel, ujulates jne. Algselt klassikalisele muusikale pühendatud festival on tänaseks hõlmanud ka džässi, bluusi, folki, elektroonilist muusikat ja teisi valdkondi. Ka festivali nimes on viidatud mobiilsusele (Mobili). Nii on festival jätkuvalt otsimas ja avastamas uusi põnevaid kontserdipaiku.

Festivali algataja ja kunstiline juht Saul Beretta sõnul on Suoni Mobili festivalist kujunenud eriline sündmus Itaalia kultuurielus. Kümnes tegutsemisaasta on tõestuseks, et festival on kasvanud laia võrgustikuga rahvusvaheliseks sündmuseks. Kõik kontserdid on publikule tasuta, sissepääsuks aga võib soovi korral teha annetuse, mille osas on publik suhteliselt helde, sest festival on oma kõrgetasemeliste kontsertidega saavutanud kuulajate usalduse.

Festivali külastab igal aastal ligikaudu 20 000 inimest. Esinejad saabuvad festivalile üle kogu maailma – Rootsist, Eestist, Prantsusmaalt, Hispaaniast, Šveitsist, Portugalist, USA-st ja teistestki riikidest. Ühtekokku kõlab 25 kontserdipaigas 67 konserti.

Festival algab 28. juunil ning tähistab tänavu 10. toimumisaastat.

———
Lugupidamisega
Silver Kuusik
Eesti Kontsert
56915689
silver.kuusik@concert.ee

EESTI KONTSERDI PRESSITEADE 25.06.2019

Haapsalu Tšaikovski festival toob lavale põnevad väliskülalised, armastatud klassikatähed ja graatsilise balleti

27. juunil algab kolmas Haapsalu Tšaikovski festival, mis toob nelja päeva jooksul publiku ette värvikad külalised välismaalt, armastatud klassikatähed ning graatsilised balletinumbrid.

Festivali avab 27. juuni õhtul eesti pianismi päikesepoiss Johan Randvere, kes toob Läänemaa Ühisgümnaasiumis kuulajate ette Tšaikovski klaverimuusika kogu oma tundelisuses, võimsuses ja hapruses. Klaverihelide saatel elustuvad mälestused Haapsalust ning helilooja Pjotr Tšaikovski kirglikust loometeest. Samal õhtul kostitavad kuulajaid rikkaliku kavaga ka Peterburi Kammerooperi solistid Valentina Fedenjova ja Aleksei Pašijev, keda on pärjatud rohkete rahvusvaheliste auhindade ja tunnustustega. Tšaikovski festivalil esitavad nad kava 19. sajandi vene ja itaalia heliloojate aariate ning romanssidega. Kava seob tervikuks harf – suurejooneline pill, mida meie lavadel nii väljapaistvas positsioonis kuigi sageli ei kohta. Festivali avapäeva lõpetab kontsert “Tšaikovski puiesteel”, kus musitseerivad Evelin Samuel-Randvere, Marten Altrov ja Johan Randvere. Üllatusena kõlavad kontserdil Johan Randvere seaded Tšaikovski “Aastaaegadest”.

28. juunil esinevad Uuemõisa mõisas telekonkursilt “Klassikatähed” tuttavad virtuoosid Marcel Johannes Kits ja Sten Heinoja, kes on viimastel aastatel teinud suurejoonelisi tegusid maailmalavadel ning pälvinud publiku tunnustuse ja heakskiidu. Haapsalu toomkirikus aga annab dirigent Mikk Üleoja juhatamisel suurejoonelise kontserdi Eesti Rahvusmeeskoor. Tundevärvidest tulvil kontserdil “Hing igatseb taevasse” kõlab Pjotr Tšaikovski, Cyrillus Kreegi, Georgi Sviridovi ja Tõnu Kõrvitsa looming.

Karismaatilistest väliskülalistest saab Haapsalu Tšaikovski festivalil 29. juuni õhtul kuulda värvika ajalooga Vene Sarveorkestrit, kes musitseerib 106 käsitsi valmistatud sarvel. Kõlab omaaegne õukonnamuusika ning seaded armastatud klassikateostest. Üllatusi pakub Poolast külla saabuv orkester Capella Cracoviensis, kes paistab silma ebatavaliselt põnevate ettevõtmistega. Muuhulgas on värvikas orkester kandnud ühe päeva jooksul ette kõik Ludwig van Beethoveni sümfooniad, esitanud piimabaarides madrigalikomöödiaid ning korraldanud Mozarti karaokekontserte. Haapsalu toomkiriku paneb orkester helisema Tšaikovski aegumatu keelpilliserenaadi ning Mozarti “Jupiteri” sümfooniaga, mille kohta on Robert Schumann öelnud nii: “Maailmas on asju, mille kohta pole midagi lisada.”.

Kaunist balletti esitavad festivali viimasel päeval, 30. juunil, Tallinna Balletikooli ja Ida Tantsukooli andekad noored. Näha saab aegumatuid numbreid nii Tšaikovski loomingust kui ka teistest klassikalistest ballettidest. Muusikaliselt täiendavad etendust Tallinna Muusikakeskkooli õpilased.

Festivalile paneb punkti Rakvere teatri lavastus “Kui seda metsa ees ei oleks”. Urmas Lennuki ja Eili Neuhausi lavateos toob publiku ette helilooja Pjotr Tšaikovski maguskibeda elutee – tema loomingulise põlemise, pidevad eneseotsingud, valusad vastuolud ning meeletu kire muusika ja loomise vastu. Tundeküllases teatritükis mängivad Ülle Lichtfeldt, Eduard Salmistu, Madis Mäeorg ning Margareth Villers.

Haapsalu Tšaikovski festival kestab 27.–30. juunini. Festivali kavaga saab tutvuda siin: https://tchaikovskyfestival.ee

———
Lugupidamisega
Silver Kuusik
Eesti Kontsert
56915689
silver.kuusik@concert.ee

10. juulil algab suvefestival 7 linna muusika, mis täidab Ida-Virumaa kaunite meloodiatega svingist rokini ja vanamuusikast bluusini. 15 suvisel kontserdil astub publiku ette terve rida värvikaid muusikuid, kes pakuvad elamusi klassikast popini.

Festivali avab romantilise orkestrimuusika õhtu 10. juulil Jõhvi kontserdimajas. Eesti Sinfonietta toob kuulajateni Arenski, Atterbergi, Griegi ja Tšaikovski loomingu. Kaunis keelpillikõla pakub põhjamaiselt kargeid meeleolusid, mis vahelduvad vene muusika avatud tundelisusega ning täidavad õhtu rikkaliku meloodiavärvinguga.

11. juuli õhtul saab Tartu Ülikooli Narva kolledžis nautida ETV tütarlastekoori kontserti “Kodumaastikud”. Kõlab muusika Gustav Ernesaksast ja rahvalauluseadetest moodsate autorite – Kadri Vooranna, Rasmus Puuri ja Pärt Uusbergi loominguni. Kontsert heliseb publiku ümber ja vahel – nii avaneb erakordne võimalus tunda elavat ettekannet vahetus läheduses. Muusikale lisab värvi Laura Lindpere kandlemäng.

13. juulil toob Belgia ansambel HaftCraft publiku ette muusikat, riike ja ajastuid liitva programmi, mis loob silla ida ja lääne vahele. Iraani heliloojate loomingut, milles on äratuntavad ka rahvamuusika sugemed, esitavad klassikalise haridusega Euroopa muusikud. Sopran Ana Naqe eriline hääletämber ja Farsi keeles laulmine jutustavad kuulajatele vanu muinasjutte ja äratavad üles mälupilte, sidudes need kokku tänapäevaga. Peeter Vähi loob oma põneva uudisteose Umar Hajjami farsikeelsetele “Nelikvärssidele”. “Üheksa sajandit tagasi elanud pärsia poeedi, filosoofi ja astronoomi Umar Hajjami luules ühinevad sufism, epikuurlus, pessimism, nihilism ja fatalism. Luua muusikat neile vastuolulistele tekstidele osutub suureks väljakutseks,” ütles helilooja mõned kuud enne esiettekannet.

Lisaks klassikale kõlab 7 linna muusika festivalil rohkesti ka poppi ja rokki. Kuulajaid rõõmustavad Hanna-Liina Võsa ja Lauri Liiv, kes esitavad Marilyn Monroe ja Frank Sinatra laule, Uku Suviste, Liisi Koikson ja Joel Remmel, Laura Põldvere ja Jakko Maltis, Sofia Rubina, Tanel Ruben, Hendrik Sal-Saller, Ott Lepland ja paljud teised. Mitmed kontserdid on külastajatele tasuta.

Südasuvise festivali lõpetab 21. juulil kontsert “Suvine Sving”, kus musitseerivad Lembit Saarsalu, Olav Ehala, Ain Agan, Toivo Unt, Toomas Rull ja Nele-Liis Vaiksoo. Kavas on armastatud laululooming svingi ja popi klassikast.

Fotod: pressimaterjalid

———

Silver Kuusik

Eesti Kontsert

56915689

silver.kuusik@concert.ee

 

EESTI KONTSERDI PRESSITEADE 17.05.2019

Eesti Kontserdi hooaja Tallinnas lõpetab Jeruusalemma sümfooniaorkester

25. mail kell 19 kõlab Tallinnas Estonia kontserdisaalis Eesti Kontserdi hooaja lõppkontsert. Dirigent Andres Mustoneni juhatamisel esineb Jeruusalemma sümfooniaorkester, soleerib pianist Tom Borrow. Kaastegev on Tallinna huvikeskuse Kullo tütarlastekoor Ellerhein.

Hooaja lõppkontserdil on kavas fragmendid Mendelssohni “Suveöö unenäost” (vokaalsolistid Arete Kerge ja Kadri-Liis Kukk), Beethoveni klaverikontsert nr 3 c-moll ja Brahmsi sümfoonia nr 4 e-moll – teosed, mille ettekanne annab ilmeka ülevaate orkestri ja solisti virtuoossusest.

2000. aastal sündinud pianist Tom Borrow on tõeline imelaps. Ta alustas klaveriõpinguid viieaastasena ning on praeguseks esinenud edukalt rohketel muusikafestivalidel. Solistina on Borrow musitseerinud mitme kuulsa sümfooniaorkestri ees, nende seas Jeruusalemma sümfooniaorkester, Iisraeli Rishon LeZioni sümfooniaorkester ja Ashdodi sümfooniaorkester. Ta on end täiendanud meistrikursustel, teiste seas on teda juhendanud tunnustatud muusikud ja pedagoogid Murray Perahia, Tatiana Zelikman, Joseph Kalichstein, Gilbert Kalish ja Boris Slutski.

Tom Borrow’ ülimalt meisterlik ja peensusteni viimistletud mäng on pälvinud palju tunnustust. Triumfide hulka kuulub esimene koht Iisraeli Raadio ja Jeruusalemma sümfooniaorkestri noorte muusikute konkursil, samuti on ta võitnud kolmel korral ja kolmes eri vanuserühmas esikoha Iisraeli rahvuslikul konkursil Piano Forever. Alates 2012. aastast on Borrow Ameerika ja Iisraeli kultuurifondi stipendiaat.

Dirigent Andres Mustonen kinnitab, et tegemist on virtuoosiga, kellest on võrsumas maailmalavade superstaar. “Ta on värske, noor ja intelligentne muusik, kelle esitus on uskumatult küps ja läbitunnetatud,” iseloomustab Mustonen. “Tema virtuoossus on enneolematu. Mitte ühtegi viga terve Beethoveni kontserdi jooksul, ka mitte kõige pisemat eksimust!”

Jeruusalemma sümfooniaorkester, kellega koos noor pianist esineb, tähistab sel hooajal 80. musitseerimisaastat. Orkestril on väga oluline panus oma maa heliloojatelt uue muusika tellimises, esitamises ja salvestamises. Jeruusalemma 3000. aasta tähistamiseks telliti ja esmaesitati ühe tänapäeva suurima helilooja Krzysztof Penderecki oratoorium “The Seven Gates of Jerusalem”, teost dirigeeris maestro Lorin Maazel.

Pika tegutsemisaja jooksul on orkestri ees musitseerinud arvukalt legendaarseid interpreete, nende hulgas Igor Stravinski, Arthur Rubinstein, Yehudi Menuhin, Isaac Stern, Yo-Yo Ma, Pierre Boulez, Martha Argerich ja Radu Lupu. Igal hooajal antakse kontserte ka Euroopas ja Ameerikas. Hiljutised turneed on viinud orkestri esinema Brasiiliasse ja Jaapanisse.

Pärnu kontserdimajas saab Jeruusalemma sümfooniaorkestrit kuulda 23. mail, Tartus Vanemuise kontserdimajas 24. mail. Tartu kontserdil on kaastegev Tartu Ülikooli kammerkoor.

Foto: pressimaterjalid

———
Silver Kuusik
Eesti Kontsert
56915689
silver.kuusik@concert.ee

EESTI KONTSERDI PRESSITEADE 13.05.2019

Eesti Kontsert ootab uusi koolikontsertide kavu

Eesti Kontsert ootab hooajaks 2019/20 uusi koolikontsertide kavu.

Kava kestusega 45 minutit peaks olema sisu poolest hariv, vaheldusrikas, humoorikas, kaasahaarav ja mänguline. Esinejatelt eeldame väga head lastega suhtlemise oskust. Kavad on oodatud kõikides muusikažanrides: pop-, folk-, džäss- ja klassikaline muusika ning tantsukavad eri vanuseastmetele, sealhulgas alg- ja põhikool ning gümnaasium.

Ootame kavu koos lühikese videotutvustusega hiljemalt 17. maiks aadressile ylle.lehtmae@concert.ee.

Eesti Kontsert korraldas lõppenud hooajal 408 koolikontserti, millega püstitati uus rekord. Varem pole koolikontsertide arv 400 piiri ületanud. Möödunud hooaja populaarsemad koolikontsertide kavad ja esinejad olid ansamblid Brassical ja Äge Brass, Maarja Nuut, klassikatähed Johannes Põlda, Ingely Laiv ja Tanel-Eiko Novikov, ansambel Kolm Musketäri (Muusikakeskkooli noormehed G. Otsa kavaga), Tanja Mihhailova ning Mihkel Mattisen. Rikkalike kavadega koolikontserdid on toimunud kõikides Eesti maakondades.

Koolikontsertide hooaeg pälvis rohkesti positiivset tagasisidet. Kontserdid andsid hea kogemuse ka muusikutele, kel avanes võimalus panustada praeguse ja tulevase publiku kasvatamisse ning suurendada noorte huvi muusika vastu.

———
Lugupidamisega
Silver Kuusik
Eesti Kontsert
56915689
silver.kuusik@concert.ee

2017. aastal rohkesti riske võtnud SA Eesti Kontsert lõpetas möödunud majandusaasta plusspoolel. Käive kasvas enam kui miljoni euro võrra, sihtasutuse puhaskasum oli 18 705 eurot.

Eesti Kontserdi 2018. aastale andis positiivse akordi EV100 juubeliprogramm. See väljendus riigi toetusel suurenenud muusikaekspordis. Eesti Rahvusmeeskoor käis oma kontsertidega viiel välisreisil ja andis kokku 21 kontserti. Ansambel Hortus Musicus esines Varssavis, Roomas, Rootsis, Venemaal, Mallorcal ja Armeenias. Vokaalansambel Estonian Voices esines mainekatel festivalidel New Yorgis ja Londonis. Eesti Kontserdi välissündmuste seas olid olulised ka Arvo Pärdi ja Robert Wilsoni ühisteose “Aadama passioon” etendused Berliini Konzerthausis.

2018. aasta oli Eesti Kontserdi jaoks turbulentne, kuid lõppes positiivselt. “Aasta algas suhteliselt ilmetu ja hüpliku kevadhooajaga ning jätkus märksa sisukama sügishooajaga, kus oli siiski probleeme külastatavusega mitmete kontsertide juures,” tunnistab Eesti Kontsert majandusaasta aruandes. Lisaks varjutas sügishooaega organisatsiooni uue juhatuse liikme konkurss, mis venis ootamatult pikaks.

Kasumisse jõudis Eesti Kontsert üle mitme aasta. Sihtasutuse käive on viimastel aastatel järjest suurenenud: 2016. aastal oli see ligikaudu 8,4 miljonit, 2017. aastal 8,8 miljonit ja möödunud aastal 9,8 miljonit eurot. SA Eesti Kontsert aastaaruande bilansimaht oli aastalõpu seisuga ligi 20,1 miljonit eurot.

Eesti Kontserdis oli mullu 161 töötajat. Aasta jooksul anti 1175 kontserti, kuulajaid oli kokku 228 025, nende hulgas 78 välismaal antud kontserti enam kui 44 000 kuulajaga.

———

Silver Kuusik

Eesti Kontsert

silver.kuusik@concert.ee