Eesti Kontsert märtsis pausil: Grünberg ja Voorand saavad uued ajad, Flandria sümfooniaorkester tuleb uuel aastal

Valitsuse kehtestatud piirangutest tulenevalt jätab Eesti Kontsert ära kõik märtsi plaanitud kontserdid, uued ajad saavad vaid Sven Grünbergi ja Kadri Voorandi kontserdid. Seoses jätkuvalt ebakindla olukorraga lükkuvad Flandria sümfooniaorkestri kontserdid 2022. aasta kevadesse.

Sven Grünbergi „Hingus“ uued kontserdiajad:

  • 9. aprillil Tartu Vanemuise kontserdimajas kell 19 (oli 2. märts)
  • 10. aprillil Estonia kontserdisaalis kell 19 (oli 6. märts)
  • 11. aprillil Estonia kontserdisaalis kell 17 (oli 7. märts)

Kadri Voorandi „Hing lase lendu“ uued kontserdiajad:

  • 13. aprillil Pärnu kontserdimajas kell 19 (oli 3. märts)
  • 18. aprillil Jõhvi kontserdimajas kell 19 (oli 4. märts)

Seoses püsivalt ebakindla olukorraga Euroopas jätab Eesti Kontsert ära Flandria sümfooniaorkestri ja dirigent Kristiina Poska Eesti kontserdituuri, mis pidanuks toimuma 8.–10. aprillini 2021. Mainekas orkester on andnud nõusoleku esineda Eestis 2022. aasta kevadel.

Flandria sümfooniaorkestri kontsertide uued ajad:

  • 31. märtsil 2022 Pärnu kontserdimajas
  • 1. aprillil 2022 Tartu Vanemuise kontserdimajas
  • 2. aprillil 2022 Estonia kontserdisaalis

Ostetud piletid kehtivad kontsertide uuel toimumisajal, soovi korral ostetakse need tagasi.

Kõigi teiste märtsis ära jäävate kontsertide piletid ostetakse tagasi kuni 30. aprillini. Pileti saab tagastada meili teel, saates selleks e-pileti või foto piletist ja arveldusarve numbri aadressil tagasiost@concert.ee, või kontserdimajade kassades. Kuni 29. märtsini on kontserdimajade kassad avatud esmaspäevast reedeni kella 10–15.

Eesti Kontsert vabandab ebamugavuste pärast. Püsigem terved!

Andri Maimets
Eesti Kontserdi kommunikatsioonijuht
5620 1117
andri.maimets@concert.ee
www.eestikontsert.ee
www.facebook.com/eestikontsert

 

Üheksa Eesti muusikaorganisatsiooni pöördusid valitsuse ning riigikogu rahandus- ja kultuurikomisjoni liikmete poole ettepanekutega, mis aitaksid enim kannatanud sektoril kriisist väljuda. Eesti muusikavaldkonna päästeplaan maksab 8 miljonit eurot.

Ettepanekuga esitasid muusikavaldkonna organisatsioonid plaani, mis koosneb lühiajalistest kriisist väljumise meetmetest ning kultuuri ja loomemajanduse taastumiseks vajalikest pikaajalistest meetmetest.

„Muusikaettevõtlus on täna raskemas seisus kui eelmisel aastal, sest jätkuvate piirangutega ei ole võimalik ega mõistlik sektoril tervikuna majanduslikult jätkusuutlikult toimetada. Räägime sektorist, mis on kogu oma tugistruktuuridega väga lai ja mitmekülgne, lisaks panustab suuresti külgnevatesse sektoritesse. Väga oluline on riigi tugi ning seda nii lühemas kui ka pikemas plaanis erinevate meetmete toel. Nii oleme koos teiste esindusorganisatsioonidega pakkunud välja väga konkreetsed lahendused, et muusikasektor kriisist välja aidata ja toimevõime taastada,” kommenteerib Music Estonia tegevjuht Ave Tölpt.

Lühiajaliste ettepanekutena on välja toodud kiireloomuline vajadus muusikaettevõtete püsikulude katmiseks ja kultuurisündmuste riskifondi loomiseks ning loovisikute loometoetuse täiendav suunamine muusikasektorile. Pikaajaliste sektorit abistavate meetmetena on tehtud jätkuvalt ettepanek käibemaksu alandamiseks, et toetada sektorit taastumisperioodil ning Euroopa Liidu järgmise perioodi vahendite suunamiseks loomemajanduse sektorile.

Euroopa riikidest on kriisis enim lüüa saanud Bulgaaria ja Eesti loomemajandussektorid. Seni ei ole sektori turgutamiseks leitud vahendeid ühtekuuluvust ja Euroopa territooriume toetavast taasteabist REACT-EUst. Samuti on andnud Euroopa Parlament välja soovituse eraldada kultuuri turgutamiseks ja arenguks minimaalselt 2% taaste- ja vastupidavusrahastust.

„Loomemajandus moodustab meie SKPst 3% ning panustab oluliselt teistesse majandusharudesse. Nii on eriti oluline, et esimesel võimalusel leitaks lisavahendeid kriisi mõjude leevendamiseks ja kriisist väljatulekuks, sealjuures mõistes loomemajanduse potentsiaali Euroopa struktuurivahendite ressursside jagamisel ning ka parema elukeskkonna ja uute töökohtade loomisel õiglase ülemineku fondis,“ kommenteeris Live Music Estonia juht Henri Roosipõld.

„Täna tuleb kindlustada valdkonnas tegutsevate ettevõtete, organisatsioonide, loovisikute ja tugiteenuste osutajate majanduslik jätkusuutlikkus. Ilma riigipoolse päästemehhanismita oleme tõsises ohus.“ seisab pöördumises.

Muusikavaldkonna loovisikute seas on palju vabakutselisi. „Eelmisel aastal, eriolukorra kehtestamise järel, said loomeliitudest riigile olulised partnerid lisaeelarvega eraldatud vahendite suunamisel isikutele, kes toetust vajasid,“ lisas Eesti Esitajate Liidu juht Urmas Ambur. „Loomeliidud tegid seda tööd oma vahendite arvelt, et aidata kaasa riigi ja kultuuri jaoks oluliste loomevaldkondade toimetulekule kriisis. Oleme valmis panustama ka nüüd.“

Muusikasektor küsis valitsuselt 8 miljonit eurot COVID-19 piirangute majandusliku mõjudega toimetulemiseks, ajutist käibemaksu alandamist kontserdipiletitelt 9 protsendile senise 20 protsendi asemel ning tegi ettepaneku suurendada EL järgmise eelarveperioodi vahendeid loomemajanduse ja kultuuri valdkonnas.

Välja pakutud meetmed mõjutavad otseselt järgmiseid sihtrühmi: loovisikuid ja loomingulisi kollektiive (esitajaid, autoreid); muusikaettevõtteid (kontsertide ja festivalide korraldajaid, kontserdipaiku, agentuure, management’e, plaadifirmasid) ja tugiteenuste osutajaid (kontserdipaiga haldajaid, produktsiooniteenuseid, piletimüügisüsteeme, heli- ja valgusteenuseid, helistuudioid).

Pöördumisele kirjutasid alla:
Eesti Autorite Ühing, juhatuse esimees Vaiko Eplik
Eesti Esitajate Liit, tegevdirektor Urmas Ambur
Eesti Fonogrammitootjate Ühing, tegevdirektor Rauno Haabmets
Eesti Jazzliit, juhatuse esimees Kirke Karja
Eesti Kontsert, juhatuse liige Kertu Orro
Eesti Kooriühing, esimees Hirvo Surva
Eesti Muusikafestivalid, juhatuse esimees Villu Veski
Eesti Suurkontsertide Korraldajate Liit, juhatuse liige Mart Eensalu
Music Estonia, tegevjuht ja juhatuse liige Ave Tölpt

Pöördumise põhitekst

Sven Grünbergi legendaarse albumi „Hingus“ kontsert Tallinnas osutus niivõrd menukaks, et Eesti Kontsert korraldab publiku suure huvi tõttu pühapäeval, 7. märtsil Estonia kontserdisaalis lisakontserdi.

Aastal 1981 ilmus Sven Grünbergi album „Hingus“, millest sai esimene elektroonilise muusika autoriplaat Nõukogude Liidus. Tähistamaks 40 aasta möödumist suure populaarsuse saavutanud albumi sünnist toob Eesti Kontsert selle muusika koostöös autoriga taas publiku ette – algselt vaid kahel õhtul Tartus ja Tallinnas. Enneolematu publikuhuvi tõttu ning järgides kehtivaid hajutatuse nõudeid toimub Estonia kontserdisaalis pühapäeval, 7. märtsil kell 17 lisakontsert.

„Hinguse“ sünnipäevakontserdi teeb eriliseks asjaolu, et iial varem pole see muusika kõlanud elavas ettekandes. Grünbergi loomingut esitab sel korral Eesti Elektroonilise Muusika Seltsi ansambel eesotsas kunstilise juhi Taavi Kerikmäega. Kuna autoril polnud toona tarvidust oma muusikat noodistada, siis on ansambliesituse ettevalmistus kujunenud omamoodi Grünbergi koodi lahti murdmiseks. Kuulda ja näha saab ka muusikat filmidele „Hukkunud Alpinist hotell“, „Naksitrallid“ ja „Klaabu“, filmimuusika esitlusi ilmestavad Tencu video live-töötlused.

Kuid seegi pole veel kõik: kontserti kaunistab Sven Grünbergi uue teose „Hingus 2021“ esiettekanne, millel osaleb loomulikult ka autor. Kontserdielamust täiendab Taavi Kerikmäe ja Sven Grünbergi vestlus „Hingusest“ nüüd ja aastate eest.

Sven Grünbergi „Hinguse“ kontserdid on Tartus Vanemuise kontserdimajas 2. märtsil ning Estonia kontserdisaalis 6. märtsil kell 19 (välja müüdud!) ja 7. märtsil kell 17.

Vastutustundliku kontserdikorraldajana palub Eesti Kontsert endiselt järgida lihtsaid, ent toimivaid hügieenireegleid: kontserdile tulles kanda kindlasti maski, desinfitseerida käsi, hoida publikualal distantsi, laadida oma telefoni HOIA-rakendus ja hoida telefon kontserdi ajal hääletul režiimil. Publik istub kontserdisaalis hajutatult.

Fotol Sven Grünberg. Autor Mark Raidpere

Andri Maimets
Eesti Kontserdi kommunikatsioonijuht
5620 1117
andri.maimets@concert.ee
www.eestikontsert.ee
www.facebook.com/eestikontsert

 

Sel laupäeval, 20. veebruaril möödub 10 aastat Peterburi Jaani kiriku taasavamisest ja tegevuse alustamisest kontserdisaalina. Juubelisünnipäeva puhul toimub eeloleval nädalavahetusel kirikus mitu pidulikku kontserti, mis teevad kummarduse Eesti heliloojatele.

Peterburi Jaani kirikul ja kogudusel on tähtis roll Eesti riigi sünniloo ja kujunemise juures. Peterburi, Venemaa kultuuri, teaduse ja intelligentsi keskus, andis hariduse ka paljudele toona vaesuses pead tõstnud eestlastele, kes nägid seal suuri arengu- ja igakülgse eneseharimise võimalusi. Eestikeelseid jumalateenistusi hakati Peterburis pidama Katariina Suure ajal 1787, Jaani kogudus loodi 1842. aastal ning Jaani kirik, millest kujunes eestluse keskus suurlinnas, õnnistati sisse 1860; projekteerijateks arhitektid Karl Z. von Schafhausen ja Harald J. Bosse.

Kiriku esimesed 70 aastat möödusid täisväärtuslikult kultuuri- ja vaimulikku elu ühendades. 1917. aastal teostus eestlaste suurüritus majandusliku autonoomia saavutamiseks – rahumeelne marss Tauria paleesse 26. märtsil, mis oli Eesti vabariigi sünni ettekuulutamise sündmuseks. Jaani kirikuga on olnud seotud Jakob Hurt, Jakob Kukk, Villem Reimann, Miina Härma, Ferdinand J. Wiedemann, Amandus Adamson, Johann Köler, Rudolf Tobias, Johannes Kappel, Mihkel Lüdig, Peeter Süda, Johan Laidoner jt.

1930. aastal kirik suleti ning lõhuti, ehkki õnneks mitte täielikult. Uus aeg algas selles ajaloolises hoones 1994. aastal: taastati Jaani kogudus ning kirik renoveeriti (2009–2011), nüüd juba sihtasutuse Eesti Kontsert osavõtul Eesti Vabariigi esindajana. „Kümne aastaga oleme Jaani kirikusse märkimisväärselt panustanud – Peterburis on tutvustatud eesti heliloojaid, interpreete, orkestreid ja koore. Siin on kontserte andnud paljud harrastuskoosseisud, tänu kellele oleme saanud häbenemata näidata meie kultuurikihi paksust ja taset,“ rääkis Eesti Kontserdi juht Kertu Orro.

Täna teenib selle erilise hoone kirikusaal Peterburi luteriusulisi eestlasi, aga samuti eesti keelt ja kultuuri nautivaid kohalikke elanikke, kelle hulgas on mitmeid rahvuseid. Samas toimub elav kontserdielu üle 200 kontserdiga hooajal. See on Peterburi üks parima akustikaga saale, kus eriti nauditava tulemuse saavutavad vanamuusikud, koorid ja kammerorkestrid; Jaani kiriku saalis on teretulnud ka džässikontserdid ning etendused. „Kirikust on saanud heas mõttes tõeline mitmekultuuriline keskus, kus kasutatakse rohkelt heli-, valgus ja videotehnikat. Rõõm on kohata siin paljusid andekaid Peterburi muusikuid ja kollektiive, kes on meie saali armunud. Koostöö paljude kutseliste kollektiivide ja organisatsioonidega tõstab meid võrdselt teistega selle suurlinna muusikaelu keskpunkti,“ lisas Orro.

Kiriku 160 aasta tähtpäeva ning taasavamise ja kontserdisaali 10. sünnipäeva puhul korraldab Eesti Kontsert koostöös Peterburi Severnaja Filharmooniaga eeloleval nädalavahetusel mitu kontserti. Laupäeval, 20. veebruaril toimuval juubelikontserdi astub üles D. Šostakovitši nimeline Peterburi Akadeemilise Filharmoonia Kammerorkester Maksim Aleksejevi juhatusel. Kavas on Jaan Räätsa, Artur Lemba, Heino Elleri ja Pjotr Tšaikovski teosed; viiulil soleerib Lev Klõtškov. Pühapäeval, 21. veebruaril järgneb pidulikule jumalateenistusele Vene vanamuusikaansambli kontsert, kavas on Arvo Pärdi, Miina Härma, Johann Valentin Mederi, Johan Sebastian Bachi ja Antonio Vivaldi looming; solist on sopran Viktoria Jevtodjeva, kunstiline juht Vladimir Šuljakovski (viiul).

Fotol Peterburi Jaani kirik. Autor Gunnar Laak/Eesti Kontsert.

Andri Maimets
Eesti Kontserdi kommunikatsioonijuht
5620 1117
andri.maimets@concert.ee
www.eestikontsert.ee
www.facebook.com/PeterburiJaani
www.facebook.com/eestikontsert

 

 

Eesti Kontserdi džässi ja klassikat ristavas sarjas „Jazzical“ astub neljapäeval, 18. veebruaril Estonia kontserdisaalis publiku ette Kadri Voorand Chamber Music Ensemble kontserdiga „Hing lase lendu“.

Kontserdil kõlab nii spetsiaalselt sellele koosseisule kirjutatud uudisloomingut kui ka muusikat aasta eest ilmunud albumilt „In Duo with Mihkel Mälgand“. „Publik saab osa ilusate kooskõlade maailmast, kus helide keeles jutustatakse lugusid, mis võiksid inspireerida kuulajaid unistustesse kaasa lendama. Koos loome pooleteiseks tunniks võlumaailma, kus kõik on võimalik. Nii mõtlen mina muusikast kuulajana, kirjutaja ja esitajana. Juba liiga kaua on selliseid koos publikuga loomisi vähe. Loodan, et kuulajad julgevad tulla, Estonia kontserdisaal on õnneks õhurikas ja ruumikas ning inimesed saavad istuda hajutatult, “ rääkis vokalist, pianist ja helilooja Kadri Voorand.

Muusika on sel korral seatud suuremale koosseisule, peale Kadri ja bassist Mihkel Mälgandi on laval keelpillikvartett koosseisus Egert Leinsaar (viiul), Maaren Vihermäe (viiul), Sandra Klimaitė (vioola) ja Villu Vihermäe (tšello) ning Marek Talts (kitarr) ja Ahto Abner (trummid). Kontsert annab albumi kavale veelgi avarama mõõtme: õhulised keelpilli- ja vokaalikihid, segatuna maitsekate elektromanipulatsioonide ja biidielementidega.

Kadri Voorand Chamber Music Ensemble projekt sündis 2019. aasta sügisel Tartu Jaani kirikus toimunud hingedepäeva kontsertideks. Projekti saatis edu ja nii otsustati üheskoos edasi minna. Koosseisu improviseeriv mängumaa on sümbioosis elektrooniliste efektide ja hingestatud poeesiaga; muusikud ei sea stiilipiire, kokku sulatatakse poppi, folki, jazzi ja isegi rokki.

Kadri Voorand on mitmekülgne vokalist, pianist ja helilooja, kelle kirglik esitus on pälvinud rohkelt heakskiitu nii kodu- kui ka välismaal. Ta on pälvinud suurel hulgal auhindu, mille hulgas on näiteks ERR aasta muusiku tiitel, aasta naisartist Eesti Muusikaauhindadel, aasta jazzartist, korduvalt võitnud aasta jazzalbumi tiitli ja pälvinud riiklikke tunnustusi. Kuigi viimasel ajal keskendub ta erinevatele soolokavadele ja vokaalansamblile Estonian Voices, on looming teda viinud pealtnäha ühest äärmusest teise. Ta on soleerinud paljude muusikutega nii Eestis kui ka välismaal ning produtseerinud seitse albumit, millest nelja on tunnustatud Eesti muusikaauhindadega. Uusima albumi „In Duo with Mihkel Mälgand” andis 28. veebruaril 2020 välja rahvusvaheline plaadifirma ACT. Ta on lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ning on seal ka üks noorimaid õppejõude.

Eesti Kontserdi „Jazzicali“ sarja on valitud klassikalise muusika seaded või klassikainterpreetide ja -instrumentidega esituskoosseisud. Suund on hõrgu ja peene kõlapildiga, see kõnnib vaimukalt džässi ja klassika piirimail ning sunnib tavatutele helimaastikutele suundudes kaasa mõtlema.

Kontserdid „Hing lase lendu“ on lisaks Estonia kontserdisaalile kavas veel ka 3. märtsil Pärnu kontserdimajas ja 4. märtsil Jõhvi kontserdimajas.

Vastutustundliku kontserdikorraldajana palub Eesti Kontsert endiselt järgida lihtsaid hügieenireegleid: kontserdile tulles kanda kindlasti maski, desinfitseerida käsi, hoida publikualal distantsi, laadida oma telefoni HOIA-rakendus ja hoida telefon kontserdi ajal hääletul režiimil. Kontserdisaalis tagame publiku istumise hajutatult.

Fotol Kadri Voorand. Autor: Karoliina Kreintaal

Andri Maimets
Eesti Kontserdi kommunikatsioonijuht
5620 1117
andri.maimets@concert.ee
www.eestikontsert.ee
www.facebook.com/eestikontsert

 

 

Maailmanimega pianisti Kristjan Randalu soolokontsertidel 12. veebruaril Pärnus ja 13. veebruaril Tallinnas kõlab esiettekandena uus nägemus Robert Schumanni vokaaltsüklist „Poeedi armastus“.

 „Minu nägemus oli nende laulude tõlgendamine läbi selle helikeele, kuhu ma enda muusikaga nüüdseks jõudnud olen. Klassika või jazz – algne materjal on selgelt klassikaline, teoste kõlapilt on aga originaalist eemaldunud ja pianistina on mul vabadus hetkes muusikalist materjali kujundada,“ selgitab Kristjan Randalu.

Schumanni lauludel põhineva kavaga jätkab Randalu klassikalistest teostest inspireeritud uue muusika loomist. Möödunud novembris esitas ta koos fagotivirtuoosi Martin Kuuskmanniga uut nägemust Franz Schuberti vokaaltsüklist „Talvine teekond“. Varasemalt ka Eesti publiku ees kõlanud kava „Mussorgsky Pictures Revisited“ koos saksofonilegendi Dave Liebmaniga ilmus 2020. aastal BMC Recordsi alt ja valiti äsja ajakirja The New York City Jazz Record „Best of 2020“ nimekirja.

Kristjan Randalu on oma põlvkonna üks silmapaistvaimaid ja laiema haardega eesti jazzmuusikuid maailmas, keda hinnatakse kõrgelt nii solisti, ansamblimuusiku kui ka heliloojana. Tänu mitmekülgsele loomingulisele tegevusele on ta teinud arvukalt koostööd eri maade muusikute, orkestrite ja ansamblitega ning esindab aktiivselt Eestit maailma mainekatel jazzifestivadel ja olulisematel kontserdilavadel. Tema lavapartnerite hulka kuuluvad mitmed jazzimaailma suunanäitajad nagu Mathias Eick, Ari Hoenig, Mark Guiliana, Nguyên Lê, Ben Monder, Nils Petter Molvaer, Trygve Seim ning Dhafer Youssef.

Kristjan Randalu klaverimäng nii solisti kui ka ansamblimuusikuna kõlab enam kui 40 plaadil, mille hulka kuuluvad Grammy nominatsioon 2006. aastal ning Aasta Jazzialbumi 2012 tiitel Eesti Muusika Auhindadel. 2018. aastal ilmus Randalu autoriplaat „Absence“ (ECM Records), mis pälvis laialdast positiivset vastukaja rahvusvahelises ajakirjanduses (Downbeat, Audio, All About Jazz jt) ja millele järgnesid esinemised hinnatud rahvusvahelistel festivalidel (Xjazz Berlin, Cork Jazz Festival jt).

Randalu on võitnud arvukaid auhindu, nende hulgas 2007. aastal Baden-Württembergi jazzipreemia, 2011. aastal Aasta Jazzmuusiku auhind, 2014. aastal Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia ja Aasta Jazzihelilooja 2018 auhind Eestis. Aastal 2020 pälvis ta Eesti Vabariigi kultuuripreemia.

Kristjan Randalu (klaver) „Poeedi armastus“
Pärnu kontserdimajas reedel, 12. veebruaril kell 19.00
Estonia kontserdisaalis laupäeval, 13. veebruaril kell 19.00

Tallinna kontserdist teeb otseülekande Klassikaraadio.

Piletid: https://www.piletilevi.ee/est/piletid/muusika/klassika/kristjanrandalu-klaver-325325

FB event: https://www.facebook.com/events/1360426254294548

Vaata lisa:
http://www.randalu.com
Kristjan Randalu @ Spotify

Fotol Kristjan Randalu. Fotograaf Kaupo Kikkas.


Andri Maimets
Eesti Kontserdi kommunikatsioonijuht
5620 1117
andri.maimets@concert.ee
www.eestikontsert.ee
www.facebook.com/eestikontsert

 

 

Neljapäeval, 4. veebruaril möödub 80 aastat Eesti Kontserdi eelkäija, Eesti NSV Riikliku Filharmoonia asutamisest. Esimese sümfooniakontserdini jõuti Estonia kontserdisaalis kahe kuu pärast aprillis ja nii tähistab ka Eesti Kontsert juubelisünnipäeva suuremalt kevadel.

Eesti NSV Riikliku Filharmoonia põhikirja järgi oli tegu „iseseisva loov-kunstilise organisatsiooniga, mis korraldab sümfoonilisi, kammermuusikalisi, solistide kontserte, segakoorilisi ja estraadikunsti ettekandeid, esijoones Tallinnas, aga ka teistes Eesti NSV linnades ja maakeskustes, teostab laialdast muusikakultuurilist arendamistööd, hangib uur repertuaari Filharmoonia kavatäitjaile ning hoolitseb muusika-kontserdilise tegevuse kunstilise taseme tõstmise eest“.

Aastakümnete jooksul vormis riiklik filharmoonia eesti muusikakultuuri ning aitas lavadele ja publiku südamesse jõuda paljudel suurepärastel heliloojatel, dirigentidel ja instrumentalistidel. „Seda missiooni jätkab tänapäevane Eesti Kontsert, kellest on taasiseseisvunud Eestis saanud hea mainega kõrgetasemeline kontserdikorraldaja ning usaldusväärne partner välismaal, kes areneb ja käib ajaga kaasas ning hoolitseb selle eest, et muusikaarmastus oleks ka uute põlvkondade pärisosa,“ ütles Eesti Kontserdi juht Kertu Orro.

Eesti Kontsert on tänini koduks Eesti Rahvusmeeskoorile, kelle kaitseks pidi koori asutaja ja dirigent Gustav Ernesaks veel aastaid pärast koori sündi ajakirjanduses sõna võtma, sest isegi muusikute seas leidus skeptikuid, kes kahtlesid kutselise koori tarvilikkuses ja elujõulisuses. Praeguseks on rahvusmeeskoorist kasvanud üks maailma unikaalsemaid ja professionaalsemaid meeskoore, kes on oma kunstilise juhi ja peadirigendi Mikk Üleoja käe all laulnud end Eesti koorimuusika vaieldamatuks visiitkaardiks. Eesti Kontserdi katuse all tegutseb ka peagi 50-aastaseks saav Hortus Musicus, kes on muuhulgas mänginud olulist rolli Arvo Pärdi tintinnabuli-helikeele sünni juures.

Piduliku avakontserdini jõudis filharmoonia 4. aprillil 1941, kaastegev olid Estonia ja Raadiokomitee ühendatud orkester. Kava esimeses osas kõlas 3. osa Artur Kapi 1. sümfooniast f-moll pealkirjaga „Andante. Variatsioonid vanale eesti teemale ja finaal“, Rudolf Tobiase „Ööpala“ ning Reinhold Glière’i helind „Zaporožje kasakad“, dirigeeris riikliku filharmoonia direktor Paul Karp. Teises osas esitati Beethoveni 5. sümfoonia c-moll, dirigeeris Olav Roots. Ava-sümfooniakontserdile järgnes 11. aprillil esimene segakontsert – kontserditüüp, mis pakkus kergemasisulist, kuid siiski kõrgekunstilist muusikat, solistide ettekandeid, deklamatsioone jm. Esines trio koosseisus Bruno Lukk, Hubert Aumere ja August Karjus, solistidena Olga Lund ja Hubert Aumere ning Felix Moor deklamatsioonidega. Kavas olid Beethoveni, Mozarti, Rahmaninovi, Härma, Lemba jt helitööd.

80 aastat hiljem, tänavu aprillis võõrustab Eesti Kontsert maailmanimega Flandria sümfooniaorkestrit eesotsas dirigent Kristiina Poskaga. Kontserdid on 8. aprillil Pärnu kontserdimajas, 9. aprillil Vanemuise kontserdimajas ning 10. aprillil Estonia kontserdisaalis. „On suur au tähistada Eesti Kontserdi ja eesti muusika jaoks sedavõrd väärikat verstaposti nii suurejoonelise välisorkestri ning meie oma, maailma tippdirigendiks kasvanud Kristiina Poskaga,“ sõnas Kertu Orro. „Hea meel on sellegi üle, et hoolimata vanusest pakatab Eesti Kontsert jätkuvalt tervisest, põnevatest ideedest ja heast energiast – selle eest suur aitäh meie muusikutele, publikule, toetajatele ja töötajatele,“ lisas ta.

Suur sünnipäevapidu „Eesti Kontsert 80“ peetakse 27. mail Vanemuise kontserdimajas ja 28. mail Estonia kontserdisaalis. See on väärikas, aga mitte surmtõsine ülevaade suurima kontserdikorraldaja panusest meie muusikalukku – läbi eesti muusika, läbi eesti muusikute.

Eesti Kontserti 80 tegutsemisaastale pühendub ka ajakirja Aplaus kevadnumber. Seda saab tasuta kõigist kontserdimajadest või lugeda elektrooniliselt siin: https://concert.ee/meist/aplaus/

Fotol: Hetk Tallinna Kammerorkestri ja viiuldaja Florian Dondereri kontserdist 2020. aasta detsembris. Foto: Kalev Lilleorg/Eesti Kontsert.

Andri Maimets
Eesti Kontserdi kommunikatsioonijuht
5620 1117
andri.maimets@concert.ee
www.eestikontsert.ee
www.facebook.com/eestikontsert

 

Eesti Kontsert avab jõuludest kehtinud piirangute järel 1. veebruarist taas Tallinna kontserdisaalid, avanädalal pakub Estonia kontserdisaal muusikaelamusi gurmaanidele, Kadrioru lossis saab kohtuda tele-eetrist tuntud klassikatähtedega.

Teisipäeval, 2. veebruaril on Estonia kontserdisaalis viimaks ometi pianist Johan Randvere sooloõhtu – see on ammu oodatud kontsert, mille toimumisaega on tulnud piirangute tõttu korduvalt muuta. Sarja „i nagu interpreet“ klaveriõhtu kava on saanud inspiratsiooni kolme suurepärase pianisti Svjatoslav Richteri, Arturo Benedetti Michelangeli ja Mihhail Pletnjovi mängust.

Kolmapäeval, 3. veebruaril esineb Estonia kontserdisaalis Soome tšellovirtuoos Marko Ylönen, kelle kontsert „Üksnes Bach“ pidanuks algselt toimuma tänavu ära jäänud MustonenFesti raames. Ylönen on olnud Tapiola Sinfonietta tšellorühma kontsertmeister ja Soome Raadio sümfooniaorkestri soolotšellist. Alates 2000. aastast töötab Ylönen Sibeliuse Akadeemia tšello- ja kammermuusika professorina. Ylönen mängib Veneetsia meistri Matteo Goffrilleri tšellol (1721), kavas on Bachi tšellosüidid nr. 1 G-duur, 3 C-duur ja 6 D-duur.

Neljapäeval, 4. veebruaril astuvad Kadrioru lossis publiku ette telekonkursi „Klassikatähed“ viimasel hooajal osalenud – võitja, pianist Tähe-Lee Liiv ja saksofonist Karl Tipp, kaastegev on Lea Valiulina (klaver). Laupäeval, 6. veebruaril jätkub sari Kadrioru lossis kitarrist Helin Halliku, bariton Kristjan-Jaanek Mölderi ja 2016. aasta „Klassikatähtede“ võitja, pianist Sten Heinoja ühiskontserdiga.

Kontserdisari „Klassikatähed“ jõuab sel kevadhooajal kõikale üle Eesti, et viia kuulajateni suur ja ilus muusika, mille nimel noored andekad interpreedid iga päev elavad ja töötavad. Liiv, Tipp ja Valiulina taasavavad oma esinemisega ka kontserttegevuse Ida-Virumaal, kui 20. veebruaril astutakse üles Mäetaguse mõisas. Sarja kõikide kontsertidega saab tutvuda siin: https://concert.ee/kontserdi-kategooria/klassikatahed/

Kõigi veebruari kontsertidega Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Jõhvis saab tutvuda aadressil www.eestikontsert.ee.

Eesti Kontsert järgib kontserdipaikades kõiki tervisenõudeid ning tagab publiku piisava hajutatuse. Vaheaeg on läbi, palume saali!

Andri Maimets
Eesti Kontserdi kommunikatsioonijuht
5620 1117
andri.maimets@concert.ee
www.eestikontsert.ee
www.facebook.com/eestikontsert

 

Tulenevalt tegutsemispiirangute pikenemisest Tallinnas ja Harjumaal jääb traditsiooniline MustonenFest sel aastal ära, piletid ostetakse tagasi, osa kontserte toimub egiidi all „Mustonenfest esitleb“. Selgunud on ka teiste jaanuaris Tallinnas ja Ida-Virumaal ära jäävate kontsertide uued toimumisajad.

Ära jäävad järgmised MustonenFesti kontserdid:

* „Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja Hortus Musicuse „Aga vaata aina üles“ 26. jaanuaril kell 19 Tallinna Filharmoonia Mustpeade majas
* Läti õigeusu kiriku meeskoori Logos ja Hortus Musicuse kontsert „Ave Maria“ sarjas „Lõunamuusika“ 28. jaanuaril kell 16 Estonia kontserdisaalis
* Aleksei Botvinovi (klaver, Ukraina) ja VJ Videomatics (visuaal) kontsert „Nägemuslik klaver“ 30. jaanuaril kell 19 Tallinna Reaalkoolis
* The Harp Consort kontsert „La isla de la Chacona“ 31.  jaanuaril kell 17 Tallinna Filharmoonia Mustpeade maja Valge saal MustonenFest

MustonenFest esitleb kolme kontserti:

* 25. jaanuaril on Art Jazz Quartet kontsert Tartus, kus kõrvuti kvartetiga musitseerivad Heino Elleri Muusikakooli õpilased
* 27. jaanuaril toimub Läti õigeusu kiriku meeskoori Logos asemel Hortus Musicuse kontsert Pärnu kontserdimajas
* Marko Ylöneni (tšello) kontsert „Üksnes Bach“ toimub Estonia kontserdisaalis 3. veebruaril kell 19 (varem väljakuulutatud 28. jaanuari asemel).

Tallinnas ja Ida-Virumaal jaanuaris toimuma pidanud teiste kontsertide uued ajad:

* Johan Randvere soolokontsert sarjas „I nagu interpreet“ on 2. veebruaril Estonia kontserdisaalis (varem väljakuulutatud 19. jaanuari asemel)
* Kontserdisari „Klassikatähed“ – Tähe-Lee Liiv (kalver), Karl Tipp (saksofon) ja Lea Valiulina (klaver) esinevad 4. veebruaril kell 19 Tallinnas Kadrioru lossis ning 20. veebruaril kell 14.30 Mäetaguse mõisas (varem olid kontsertide kuupäevad 23. jaanuaril Tallinnas ja 24. jaanuaril Mäetagusel)
* Löökpilliduo Heigo Rosina ja Tanel Eiko Novikovi kontsert „Songs of the Human Spirit“ toimub 28. veebruaril kell 17 Estonia kontserdisaalis
* Alvar Tiisleri (bariton) ja Kadri Toomoja (klaver) kontsert toimub 8. märtsil kell 19 Jõhvi kontserdimaja kammersaalis

Eesti Kontsert ostab soovi korral piletid tagasi. Pileti saab tagastada meili teel, saates selleks e-pileti või foto piletist ja arveldusarve numbri aadressil tagasiost@concert.ee, või kontserdimajade kassades.

Tagasiost kestab kuni 28. veebruarini.

Eesti Kontsert vabandab ebamugavuste pärast!

Andri Maimets
Eesti Kontserdi kommunikatsioonijuht
5620 1117
andri.maimets@concert.ee
www.eestikontsert.ee
www.facebook.com/eestikontsert

 

Fotol: Pianist Johan Randvere sooloõhtu avab loodetavasti veebruaris Eesti Kontserdi kevadhooaja Estonia kontserdisaalis (Foto: Gunnar Laak/Eesti Kontsert)

 

Eesti Kontsert kutsub publikut osa saama pidulikest aastalõpukontsertidest Pärnus ja Tartus, traditsioonilist uusaastakontserti näeb erakordse salvestusena 1. jaanuaril Eesti Televisioonis.

Tänavune uusaastakontsert salvestati koostöös rahvusringhäälinguga esmakordselt ette. Nii sai see veerandsaja aasta pikkune traditsioon täiesti uue ilme, sest orkestri ja koori asetust tuli muuta, et muusikud püsiksid terved. „Meie menukast uusaastakontserdist on kujunenud ilus algus igale aastale. Sel korral tuli meil plaanid mõistagi ringi teha ning mul on väga hea meel, et rahvusringhääling sellest pisut pöörasest ideest kiiresti kinni haaras. Loodame, et suudame üheskoos vaatajaid meeldivalt üllatada,“ rääkis Eesti Kontserdi juht Kertu Orro.

Uusaastakontserdil „Omaenda rada“ kõlab maailmamuusika kullafond, esinevad Eesti Riiklik Sümfooniaorkester ja rahvusmeeskoor dirigent Kristjan Järvi juhatusel. Kontserti täiendavad Doris Kareva kaunid luuletused, mida esitab Linnateatri näitleja Maiken Pius. ETVs näeb seda 1. jaanuaril kell 19, kontserti vahendab ka Klassikaraadio. Sama kontserdi elavat esitust kuuleb kolmapäeval, 30. detsembril Pärnu kontserdimajas, millele on publiku piirangut arvestades saada veel üksikud piletid.

Traditsioonilise aastalõpukontserdita ei jää ka Tartu publik. Neljapäeval 31. detsembril kell 12 astub Tartu Vanemuise kontserdimaja lavale Eesti Kontserdi hea sõber, vaimustav Tallinna Kammerorkester eesotsas dirigent Rasmus Puuriga. Solistid on Linda Anete Verte ja Leho Karin. Kontsert maalib muusikalise akvarelli Eestimaa loodusest ja inimesest selle sees. Kõlab Rasmus Puuri hoolikalt valitud ja komponeeritud eesti heliloojate muusika, vaheldumisi vanema põlve ja kaasaja autorite looming, milles kuuleme üksteist mõistvat, peegeldavat ja täiendavat dialoogi.

Tsiteerides Rasmus Puuri: „On ühe väga teistmoodi aasta lõpp ja päris ime, et saame täna siin niiviisi koos olla. Aasta tagasi ei oleks seda keegi mingiks imeks pidanud. Teie ostate pileti, meie mängime ilusat muusikat, majandus õitseb, kultuur vohab, kõht on täis. Aga nüüd tajume ehk enam selle võimaluse erilisust. Teie ostate pileti. Meie mängime ilusat muusikat. Meelt ei lahutata, meeli liidetakse. On ühe väga teistmoodi aasta lõpp.“

Eesti Kontsert soovib ilusat vana aasta lõppu ja uute kohtumisteni aastal 2021!

Andri Maimets
Eesti Kontserdi kommunikatsioonijuht
5620 1117
andri.maimets@concert.ee
www.eestikontsert.ee
www.facebook.com/eestikontsert


Hetk Eesti Kontserdi uusaastakontserdilt, mis jõuab erilise salvestusena 1. jaanuari õhtul Eesti Televisiooni eetrisse
Foto: Priit Mürk/ERR