Suvine kammermuusikasari toob publiku ette eriolukorra tõttu ära jäänud kontserdiõhtud

Sel neljapäeval, 2. juulil algab Kadrioru lilleaias kontserdisari „Suveklassika Kadriorus“, mille kavast leiab need kammerkontserdid, mis kevadise eriolukorra tõttu kunagi ettekandeni ei jõudnud. Festivali avaõhtuga tähistatakse suvefestivali „In Horto Regis“ 10. sünnipäeva.

Head ajakirjanikud! Olete lahkelt palutud 2. juuli õhtul kell 19 Kadrioru lilleaias algavale kontserdile, millega ühtlasi tähistame suvefestivali „In Horto Regis“ kümnendat sünnipäeva. Oma osalemissoovist palume aegsasti teada anda e-posti aadressil andri.maimets@concert.ee.

Suvemuusika kõlab Kadriorus seitsmel neljapäeval, 2. juulist 13. augustini. Sarja avab ansambli Hortus Musicuse kontsert Kadrioru lilleaias, millega ansambel tähistab oma suvefestivali „In Horto Regis“ kümnendat sünnipäeva. Kontserdil „Eurohitid sajandite tagant“ kõlavad keskaegsed muusikahitid. Vabaõhukontsert algab lilleaias 2. juuli õhtul kell 19, vihma korral kolitakse Kadrioru lossi saali, kus toimuvad ka sarja kõik ülejäänud kontserdid.

9. juulil kell 19 kõlab Kadrioru lossis kontsert „Beethoven 250“, kus Eesti parimad noored puhkpillimängijad kannavad ette suurmeistri puhkpillidele loodud kammermuusika, mis on ta klaveri-, viiuli- ja tšellosonaatide ning triode kõrval veidi varju jäänud ning kõlab üsna harva. Ometi on sel muusikal Beethoveni suursugune käekiri ning see kuulub vaieldamatult repertuaari, mida nii interpreedid kui ka publik rõõmuga mängivad ja kuulavad. Esinevad Pipilota Neostus (flööt), Marten Altrov (klarnet), Riivo Kallasmaa (oboe), Jakob Peäske (fagott), Paula Ernesaks (metsasarv) ja Johan Randvere (klaver).

16. juulil kell 19 toimub kontsert „Pillifondi aarded“, mis esitleb noori andekaid eesti interpreete, kelle kasutuses on Eesti Pillifondi vahendatud hinnalised keelpillid. Viiuldaja Mari Poll astub publiku ette meister Nicolaus Gagliano 1723. aastal valmistatud viiulil. Klaveril saadab teda Mihkel Poll, ettekandele tulevad Mozarti sonaat viiulile ja klaverile nr 19 Es-duur KV 302, Beethoveni sonaat klaverile ja viiulile nr 5 F-duur op. 24 ning Respighi viiulisonaat h-moll P 110.

23. juulil kell 19 algav „Vene romanss“ toob kuulajate ette mitmekülgsed artistid Priit Volmeri ja René Soomi. Need paljude lemmikud on eeskätt loomulikult suurepärased ooperilauljad, ent nad on kaasa teinud ka Variuse teatri draamalavastustes. Artistid ühendavad jõu ja võimed nii lauljate kui ka näitlejatena ning tulemuseks on elamuslik tervik – vene muusika ja luule haarav sümbioos.

30. juulil kell 19 toimuv ansambli Trio ’95 kontsert sünnib koostöös interpreetide liiduga. See kolmest klassivennast koosnev ansambel alustas tegevust 2003. aastal Tallinna Muusikakeskkoolis. Hiljuti võitis trio maineka rahvusvahelise Ilmari Hannikaineni klaverikammermuusika konkursi Jyväskyläs. Peale Eesti on nad kontserte antud Šveitsis, Saksamaal ja Soomes. Trio koosseisus on Robert Traksmann (viiul), Marcel Johannes Kits (tšello), Rasmus Andreas Raide (klaver). Praegu jätkavad kõik kolm õpinguid Saksamaal. Kavas on Haydni, Beethoveni ja Mozarti klaveritriod.

6. augustil kell 19 esineb kontserdil „Pillifondi aarded“ keelpillikvartett koosseisus Hans Christian Aavik (viiul), Katariina Maria Kits (viiul), Johanna Vahermägi (vioola), Valle-Rasmus Roots (tšello). Kavas on Debussy keelpillikvartett g-moll op. 10 ning Prokofjevi keelpillikvartett nr 2 F-duur op. 92.

Sarja lõpetab 13. augustil kell 19 algav kontserdiõhtu „Armastuskirjad“, kus kõlab kõige enam soololaule kirjutanud eesti helilooja Mart Saare looming. Enim on ta kasutanud Juhan Liivi, Karl Eduard Söödi ja Anna Haava luuletusi, ent ta on ka ise laulutekste kirjutanud. Katkeid helilooja kirjadest oma südamedaamidele loeb Anu Lamp, musitseerivad Arete Kerge (sopran) ja Sten Heinoja (klaver).

„Suveklassika Kadriorus“ piletid on saadaval Piletilevis ja Piletimaailmas, Kadrioru lilleaias toimuvale avakontserdile saab pääsmeid osta ka kohapeal. Sarja täiskava leiab Eesti Kontserdi kodulehelt www.eestikontsert.ee.

Eesti Kontsert on vastutustundlik kontserdikorraldaja, kes hoolib oma publikust, esinejatest ja töötajatest. Kõikjal kontserdipaikades järgitakse terviseameti kehtivaid ettekirjutusi. Publikul palume hoida distantsi, pesta ja desinfitseerida käsi ning haigena koju jääda.

 

Andri Maimets
Eesti Kontserdi kommunikatsioonijuht
5620 1117
andri.maimets@concert.ee
Skype: andrimaimets

Eesti Kontserdi suveprogramm algab sel kolmapäeval, 1. juulil suvefestivali „In Horto Regis“ tasuta avaõhtuga Tallinnas Taani Kuninga aias. Neljapäeval, 2. juulil toimuva kontserdiõhtuga tähistatakse festivali sünnipäeva ning saab alguse suvine Kadrioru kammerkontserdisari.

 Head ajakirjanikud! Olete lahkelt palutud 2. juuli õhtul kell 19 Kadrioru lilleaias algavale kontserdile, millega tähistame suvefestivali „In Horto Regis“ kümnendat sünnipäeva. Oma osalemissoovist palume aegsasti teada anda e-posti aadressil andri.maimets@concert.ee.

Eesti Kontserdi suvekava avab tänavu oma kümnendat sünnipäeva tähistav festival „In Horto Regis“, tuues viiel suveõhtul kuulajani viis kava varajasest muusikast eksootiliste rahvaste traditsionaalse muusikani. Kolmapäeval, 1. juulil kell 18 on muusikasõbrad oodatud tasuta kontserdile Taani Kuninga aeda, kus Hortus Musicuse esituses kõlavad prantsuse, inglise ja itaalia tantsusüidid ja armastuslaulud. Kontserdipaikadeks on ka aiaäärne Väravatorn, Niguliste kirik ja Kadrioru lilleaed.

„Kui muidu oleme suviti esinenud ikka vanalinna väisavatele väliskülalistele, siis sel aastal tervitame Taani Kuninga aias ja aiaäärses Väravatornis kõiki kodumaiseid uudistajaid ja muusikanautlejaid,“ ütleb Hortus Musicuse kunstiline juht Andres Mustonen. „Sest mis saaks veel parem olla, kui meie muusika saatel end hetkeks sajandite tagusesse Tallinna kujutleda – ainult tule kohale ja unista suurelt!“

Festivali teine kontsert, mis kannab intrigeerivat pealkirja „Eurohitid sajandite tagant“, on „In Horto Regise“ sünnipäevapidu ja ühtlasi uue sarja „Suveklassika Kadriorus“ avaõhtu. Kontsert algab 2. juulil Kadrioru lilleaias kell 19, vihmase ilmaga toimub kontsert Kadrioru lossi saalis. Mustoneni sõnul tulevad ettekandele omaaegsed üleilmseid muusikamenukid. „Hitte on ju alati olnud! Tõsi, iganädalasi edetabeleid ei koostatud, aga ometi on siin lugusid, mida teati, lauldi ja mängiti Lissabonist Uppsalani, Prahast Londonini – täpselt nagu tänagi,“ selgitab Mustonen.

Reedel, 3. juulil kõlab kell 19 Niguliste kirikus muusikaloo ühe suurima geeniuse Claudio Monteverdi loomingut esitlev kontsert „Lamento della ninfa“. Kõlab uue, virtuoosse kontsertstiili ajastu vokaal- ja instrumentaalmuusika, koos Hortus Musicusega astub lavale sopran Jaanika Kuusik.

Laupäeval, 4. juulil kell 16 kuuleb Väravatornis kontserti „Mul on janu“, kus tuleb ettekandele juudi ja araabia traditsiooniline muusika. Et lauto, poogen ja mitmed löökpillid jõudsid keskajal Euroopasse just idamaadest, siis kõlab oriendi muusika nendel esitatuna eriti loomulikult. Iisraeli riik asub mitme kultuuri ja religiooni ristteel ning juudi traditsionaalne muusika on kirev segu erinevate rahvaste, nagu näiteks sefaradi, hassiidi ja kreeka muusika mõjutustest.

Festivali erikava lõpetab pühapäeval, 5. juulil kell 16 toimuv kontsert „Danza alta“. Kavas on Hispaania muusika 13.­–­16. sajandini. See oli periood, mida nimetatakse Hispaania ajaloos Kuldseks ajastuks – kuningriigi piirid ulatusid Ameerikast Ida-Indiani, jõukas riigis õitsesid kõik kaunid kunstid ning sajandeid väldanud araabia ülemvõim andis hispaania muusikale ja poeesiale oma tooni.

„In Horto Regis“ eriprogrammi piletid on müügil saadaval Piletilevis ja Piletimaailmas, ilusa ilma korral Kadrioru lilleaias toimuvale kontserdile saab pileteid osta ka kohapeal. Täiskava leiab Eesti Kontserdi kodulehel www.eestikontsert.ee.

Eesti Kontsert on vastutustundlik kontserdikorraldaja, kes hoolib oma publikust, esinejatest ja töötajatest. Kõikjal kontserdipaikades järgitakse terviseameti kehtivaid ettekirjutusi. Publikul palume hoida distantsi, pesta ja desinfitseerida käsi ning haigena koju jääda.

 

Andri Maimets
Eesti Kontserdi kommunikatsioonijuht
5620 1117
andri.maimets@concert.ee
Skype: andrimaimets

Järgmisel aastal oma 80. sünnipäeva tähistav Eesti Kontsert pakub muusikaorganisatsioonidele ja kontserdikorraldajaile võimalust kujundada 2021–2022 kontserdihooaeg oma näo järgi ning kandideerida hooaja külalisprodutsendiks. Loomekonkurss kestab 1. septembrini.

„Eesti muusikailmas on väga palju häid ja ambitsioonikaid ideid, mis aga alati ei teostu, olgu siis põhjus rahas või jääb üksinda jõudu      väheks. Eesti suurima ja vanima kontserdikorraldajana tahame edaspidi sellistele julgetele mõtetele oma õla alla panna, et väärt ideed ei läheks raisku ning publik ei jääks heade elamusteta,“ selgitas Eesti Kontserdi juht Kertu Orro konkursi tagamaid.

Et tihendada koostööd teiste kontserdikorraldajatega kutsub Eesti Kontsert kõiki Eestis tegutsevaid produtsente liituma 2021–2022 hooaja programmiloomega ning pakkuma julgeid ideid rahvusvahelisel tasemel muusikasündmuste ja muusikakeskseete žanriüleste sündmuste korraldamiseks. Eesti Kontsert tagab väljavalitud projektidele korraldusliku ja vajaliku rahalise toe.

Projektide valikul hindame

  • idee originaalsust ja julget loomingulist lähenemist
  • publikutunnetust ning valmisolekut töötada sihtgrupi leidmisel
  • idee rahvusvahelist potentsiaali
  • autori(te) seniseid saavutusi kultuurikorralduses ning nende professionaalset taset

Eeldame valmisolekut vajadusel otsida koos Eesti Kontserdiga projektile lisarahastust ning lüüa kaasa turunduses. Kõiki pakutavaid ideid käsitleme konkursil osalejate intellektuaalse omandina ja tagame, et ideid ei teostata autori osaluseta.

Kandideerimiseks tuleb saata:

  • ülevaade varasematest töödest ja motivatsioonikiri
  • produktsiooni ideekavand, mis sisaldaks kunstilise sisu ja sihtgrupi lühikirjeldust, teostamise ajakava ja nägemust eelarvest
  • ideekavandi ingliskeelne kokkuvõte
  • kontaktandmed (e-posti aadress, mobiilinumber)

Pakkumised palume saata Eesti Kontserdi peaprodutsent Lauri Aavale (lauri.aav@concert.ee), kes jagab vajadusel konkursi kohta lisainfot. Ideekavandeid ootame hiljemalt 1. septembriks 2020.

SA Eesti Kontserdi arengukava aastateks 2020–2024 üks strateegilisi eesmärke on arendada koostööd teiste muusikavaldkonna organisatsioonide, kontserdikorraldajate ning muusika- ja teatrivaldkonna asutustega ning suurendada kuraatorprogrammi raames korraldatud kontsertide osakaalu tervikprogrammis vähemalt 20 protsendile.

 

Andri Maimets
Eesti Kontserdi kommunikatsioonijuht
5620 1117
andri.maimets@concert.ee
Skype: andrimaimets

Erki Pärnoja, Vaiko Eplik, Jaan Pehk, Helin-Mari Arder ja Raivo Tafenau on vaid mõni särav näide neist häist eesti muusikuist, kelle kontserdid kõlavad 2.–18. juulini festivali „7 linna muusika“ eriprogrammis Ida-Virumaal.

Igasuvine „7 linna muusika“ on üks väheseid festivale, kellel õnnestus oma kava suures osas säilitada, ehkki oodatud välisesinejad seekord Eestisse ei saabu. Festivali eriprogrammile on oma õla alla pannud paljud Ida-Virumaa omavalitsused ja piirkondlik turismiklaster, maakonna eripalgelisust peeti silmas ka kontserdikohtade valikul: moodne Tulivee salapiirituseveo muuseumis mere kaldal, Kohtla-Järve renoveeritud kultuurikeskus, Tartu Ülikooli Narva kolledž ajaloolisel raeplatsil, Kohtla-Nõmme laululava, maaliline Toila Oru park ja muidugi Jõhvi kontserdimaja.

„Tänavu suvel, mil maailm on ootamatult väiksem ning võimalused reisimiseks ahtad või keerulised, tasub kindlasti rohkem Eestit avastada ning Ida-Virumaa väärib tähelepanu. Eesti Kontsert annab veel ühe toreda lisapõhjuse siia tulemiseks,“ ütles Jõhvi kontserdimaja juht Piia Tamm.

Festivali „7 linna“ eriprogramm algab neljapäeval, 2. juulil Kohtla-Järvelt Orthodox Singersi ja dirigent Valeri Petrovi kontserdiga „Damaskuse kirikukellad“. Päev hiljem, 3. juulil ootab Raivo Tafenau kvartett muusikasõpru Narva kolledžisse džässiõhtule „Põhjala kontrastid“ ning Vaiko Eplik ja Jaan Pehk samal ajal Purtsesse Tulivee villasse. Järgnevatel päevadel kõlab Ida-Virumaal Norah Jonesi ja Michael Bublé looming Birgit Sarrapi ja Lauri Liivi esituses, toimub väelaulude öökontsert, Stefani ja Ingeri piknikukontsert ning Erki Pärnoja soolokontsert „Leva“, kuuleb filmimuusikapärle, Siim Aimla ja Eleryn Tiidu funki ja Helin-Mari Arderi bossanovat ning Toila Oru pargis näeb isegi öökino. Kokku leiab kavast 11 omanäolist kontserti, paljud neist tasuta. Festivali ajal toimub Jõhvi kinos ka tasuta Euroopa filmide eriprogramm „Loovus“.

„Tuletan kõigile meelde, et juulis kehtivate tervisenõuete tõttu on kohtade arv piiratud nii sise- kui ka välikontsertidel. Soovitan piletid osta eelmüügist ning saabuda tasuta üritustele aegsasti,“ lausus Tamm. „Et kontsertide külastamine oleks ohutu, palume kinni pidada kolmes reeglist: hoiame distantsi, peseme käsi ning jääme haigena koju.“

Festivali eriprogramm toimub koostöös Jõhvi, Toila ja Alutaguse vallavalitsuste, Kohtla-Järve linnavalitsuse, Aseri rahvamaja, TÜ Narva kolledži, Põhjamaade Ministrite Nõukogu, Toila Valge Villa, Tulivee villa, Toila Pargi kohviku, Ida-Viru Kutsehariduskeskuse ja Europe Direct Infokeskusega Jõhvis.

Valiku fotosid esinejatest leiate siit: https://bit.ly/3hDhyik

Vaata lisa:
www.eestikontsert.ee/7linna
www.idaviru.ee

 

Andri Maimets
Eesti Kontserdi kommunikatsioonijuht
5620 1117
andri.maimets@concert.ee
Skype: andrimaimets

Pärast kolm kuud kestnud pausi avab Eesti Kontsert esmaspäeval, 8. juunil jälle kontserdimajade uksed ning algab suvekontsertide piletimüük. Tavapärasest erinevas suvekavas on uus kammermuusikasari Tallinnas, siseturismile kutsuvad kontserdid Ida-Virumaal ning erilised kontserdiõhtud Kuressaares ja Haapsalus pühendusega Saaremaa ooperipäevade ja Tšaikovski festivali austajatele.

„Tänavune kevad oli kõigile keeruline ning tavalise elurütmi taastumine võtab muidugi aega. Tahame omalt poolt aidata inimestel möödunut kiiremini selja taha jätta, et jälle natuke rõõmsamalt suvele vastu minna,“ rääkis Eesti Kontserdi juht Kertu Orro. „Eks kõikvõimalikud nutiseadmed olid karantiini ajal möödapääsmatu aseaine, kuid ma tean, et inimesed igatsevad elusa muusikaelamuse järele. Juulis ja augustis on Eesti Kontserdi kvaliteedimärgiga kontserdiõhtud tagasi ning nii jääb üle oma publikule kõikjal Eestis öelda vaid üht: „Vaheaeg on läbi, palume saali!“

Eesti Kontserdi suveprogramm algab Tallinnas Taani Kuninga aias: 1. juulil annab seal tasuta kontserdi Hortus Musicus, kelle tänavu kümneseks saava festivali „In Horto Regis“ eriprogrammis järgnevad kontserdiõhtud aiaäärses Väravatornis ja Niguliste kirikus.

Alates 2. juulist on kõik muusikasõbrad palutud neljapäeviti Kadriorgu kammerkontsertidele. Sarja „Suveklassika Kadriorus“ avaõhtul, 2. juulil peetakse Kadrioru lossi lilleaias ühtlasi „In Horto Regise“ sünnipäeva. Eeskava kannab intrigeerivat pealkirja „Eurohitid sajandite tagant“ ning Hortus Musicuse esituses kuuleb populaarseid palu keskajast barokini. Ansambli kunstiline juht Andres Mustonen ütleb kava kohta, et kuulsad muusikamenukid pole ühelgi ajastul riigipiiridest pidanud. „Tõsi, iganädalasi edetabeleid siis ei koostatud, aga ometi on siin tõelisi hitte, mida teati, lauldi ja mängiti Lissabonist Uppsalani, Prahast Londonini – täpselt nagu tänagi,“ selgitab Mustonen.

Suvemuusika kõlab Kadriorus seitsmel neljapäeval, 2. juulist 13. augustini. Sarja lõpetab kontserdiõhtu „Armastuskirjad“, kus kõlab kõige enam soololaule kirjutanud eesti helilooja Mart Saare looming, katkeid helilooja kirjadest oma südamedaamidele loeb Anu Lamp.

Samal päeval, 2. juulil saab Ida-Virumaal alguse igasuvise „Seitsme linna muusika“ eriprogramm, mis on tänavu löönud käed Ida-Virumaa turismiklastriga. „See suvi on igas mõttes teistsugune ja tavapäraste välisreiside asemel nuputavad paljud, kuidas mõnusalt Eestis aega veeta. Millal veel, kui mitte sel aastal saada põhjalikumalt tuttavaks Ida-Virumaaga,“ sõnas Kertu Orro. Kontserdid toimuvad erinevates kohtades üle Ida-Virumaa, sealhulgas moodsas Tulivee salapiirituseveo muuseumis mere kaldal, Kohtla-Järve renoveeritud kultuurikeskuses, Narva linnas, Kohtla-Nõmme laululaval, maalilises Toila Oru pargis ja muidugi Jõhvi kontserdimajas. Kuulajaid rõõmustavad tõeliselt head muusikud: Raivo Tafenau, Erki Pärnoja, Birgit Sarrap, Lauri Liiv, Siim Aimla, Eleryn Tiit, Puuluup, Vaiko Eplik ja Jaan Pehk, Helin-Mari Arder ja paljud teised armastatud artistid. Festivali „Seitsme linna muusika“ kontserdid toimuvad 2.–18. juulini. Vaata lisa: eestikontsert.ee/7linna

Kuigi tänavused Saaremaa ooperipäevad ja Haapsalu Tšaikovski festival lükkusid uude aastasse, korraldab Eesti Kontsert nende kahe festivali vaimust kantud kaks erilist kontserdiõhtut – 25. juuli õhtul Kuressaare lossi hoovis ning 21. augustil Haapsalu toomkirikus ja linnuse hoovis. „Mõlemal pool oodati neid traditsioonilisi suvefestivale väga, aga koroonaviirus tõmbas meiegi plaanidele kriipsu peale. Väga hea meel on tänu piirangute järkjärgulisele leevenemisele pakkuda saarlastele ja haapsallastele omalt poolt midagi positiivset ja loodetavasti meeldejäävat. Nad väärivad seda,“ rääkis Orro.

Laupäeva, 25. juuli hilisõhtul oodatakse publikut Kuressaare lossi hoovi öisele erakordsele ooperipiknikule. Haapsalu Tšaikovski festival toob publikuni põneva õhtu omanäolise kontserdiprogrammiga reedel, 21. augustil. Tallinna Kammerorkestri esituses saab kontserdi esimeses pooles Haapsalu toomkiriku võlvide all kuulata Tšaikovski unustamatut „Serenaadi keelpillidele“, mis on üks 19. sajandi muusika tähtteoseid, kirjutatud helilooja südamest otse publiku südamesse. Kontserdi teises osas kõlab Haapsalu kaunilt renoveeritud linnuse müüride vahel hoogne ja muretu merelaulude õhtu koos Marko Matvere ja Tõnu Kaljustega. Peale armastatud ja kõigile tuttavate merelaulude kostuvad ka muusikalised repliigid Haapsalu ja Tšaikovskiga seotud teemadel.

Suveprogrammi lõpetavad kolm kontserti laupäeval, 29. augustil Tallinn Music Week’il Kai Kunstikeskuses. Tegemist on žanripiire murdvate sümbioosidega, kus löökpillivirtuoosid võistlevad akustilistel ja VR-simulatsiooni pillidel ning seotakse kokku helid, mis pole kunagi varem koos kõlanud: klavessiin, eesti kannel, plokkflööt ja analoogsüntesaatorid. Üles astub ka kammerkoor Collegium Musicale.

Eesti Kontsert on vastutustundlik kontserdikorraldaja, kes hoolib oma publikust, esinejatest ja töötajatest. Kõikjal kontserdipaikades järgitakse terviseameti kehtivaid ettekirjutusi. Publikul palume hoida distantsi, pesta ja desinfitseerida käsi ning haigena koju jääda.

Esmaspäeva, 8. juunil avatavad kontserdimajade kassad on juunis lahti järgmistel aegadel: Estonia kontserdisaali kassa tööpäevadel kella 11–17, Pärnu kontserdimaja kassa tööpäevadel kella 10–15 ning Jõhvi kontserdimaja kassa tööpäevadel kella 12–18. Jõhvi kontserdimaja avab 10. juunist jälle ka oma kinosaali. Tartu Vanemuise kontserdimaja on sel suvel remondi tõttu suletud.

Andri Maimets
Eesti Kontserdi kommunikatsioonijuht
5620 1117
andri.maimets@concert.ee
Skype: andrimaimets

EESTI KONTSERDI PRESSITEADE

05.05.2020

Eelmise aasta algul uue juhi valinud SA Eesti Kontsert lõpetas 2019. majandusaasta 675 548 eurose tegevustulemiga, mis on organisatsiooni viimaste aastate võimsaim finantssaavutus. Sihtasutuse tulud kokku olid läinud aastal 9 470 268 ja kulud 8 794 720 eurot. Eesti Kontsert korraldas mullu 1179 üritust, mida külastas ligi 200 000 külastajat.

Eesti Kontserdi nõukogu kinnitas ühehäälselt sihtasutuse 2019. aasta majandusaasta aruande, avaldades mullu jaanuaris organisatsiooni uueks juhiks valitud Kertu Orrole ja tema meeskonnale möödunud aasta eest tunnustust. „Kui meenutada 2019. aasta algust, mil organisatsioon oli finantsiliselt, avaliku maine ja sisemise motiveerituse poolest krahhi äärel, siis täna saan öelda üht – palju õnne Kertule ja Eesti Kontserdile, see töö on olnud muljetavaldav,“ ütles sihtasutuse nõukogu esimees Toomas Siitan.

Eesti Kontserdi juht Kertu Orro tõdes, et oli 2019. aasta veebruaris juhina alustades teadlik, mis seisus oli organisatsioon. 2018. aasta lõpus ilmnenud rahaliste raskustega toimetulekuks maksti Eesti Kontserdile toona 2019. aasta eelarvest avansina ligikaudu 300 000 eurot, mistõttu oli selge, et ees ootas tavapärasest veelgi pingelisem finantsiline dieediaasta. Ametisse asudes tuli esmalt eesmärgistada organisatsiooni põhitegevus, korrastada tegevusmudel ning tagada regulaarse ja range eelarvejuhtimisega finantsiline stabiilsus.

„Nii majandusliku stabiilsuse, organisatsioonisisese rahu kui ka ajaloolise rekordtulemi saavutamine on meie jaoks omamoodi sarikapidu, mis annab kinnitust, et oleme jätkuvalt professionaalne ja väga arvestatav riiklik muusikaelu edendaja ning usaldusväärne partner nii muusikutele, publikule kui ka lepingupartneritele,“ ütles Orro. Ta tänas kõiki Eesti Kontserdi töötajaid Tallinnas, Tartus, Pärnus, Jõhvis ja Peterburis, kelle ühtehoidmiseta poleks sellist tulemust saavutatud.

Range kokkuhoiupoliitika juures ei tehtud 2019. aastal allahindlust ei kunstilisele kvaliteedile ega investeeringutele. Kontserte suudeti korraldada eelarvetega, millega hoiti nõutaval tasemel omatulu teenimine ning suudeti majandada tõhusalt oma põhitegevust ehk korraldada kontserte, muusikaetendusi, festivale, konkursse ning kultuuri- ja haridusprojekte.

Eesti Kontsert korraldas eelmisel aastal 1179 üritust Eestis ja välismaal, mida külastas ühtekokku 197 428 inimest. Populaarseimad kontserdid olid kevadhooajal Kristjan Järvi Baltic Sea Philharmonicu ja Paavo Järvi Eesti Festivaliorkestri esinemised ning Jeruusalemma sümfooniaorkestri esimene, sügisel Andras Schiffi ja Ain Angeri soolokontserdid, Peterburi Filharmooniaorkestri kontsert, Raimo Kangro „Põhjaneitsi“ kontsertettekanne ja paljud kammerkontserdid. Aasta-aastalt on Eesti Kontsert edukalt panustanud ka muusikakultuurialase teadlikkuse kasvatamisse. Selle tunnistuseks olid mullu aina enam populaarsust kogunud koolikontsertide sari ning ääretult sooja vastuvõtu osaks saanud esimene rahvusvaheline lastefestival BigBang Tallinn 2019.

2019. aasta investeeringute maht oli 559 468 eurot. Olulisemate töödena taastati täielikult Estonia kontserdisaal ja selle fuajeed ning vahetati välja Tartu Vanemuise kontserdimaja saali helivõimendus. „Kapitaalselt uuenenud helisüsteem tõstis oluliselt Vanemuise kontserdimaja konkurentsivõimet Lõuna-Eesti piirkonna kontserdi- ja konverentsikeskusena. Nii võib eelmist aastat igati kordaläinuks lugeda,“ kommenteeris Tartu Vanemuise kontserdimaja juht Kulvo Tamra.

Sihtasutus Eesti Kontsert on Euroopas ainulaadne kontserdiorganisatsioon, kes haldab unikaalset kontserdisaalide võrgustikku ning on taristu tõttu kõige laiema repertuaarivalikuga kõrgetasemeline kontserdikorraldaja Eestis ning usaldusväärne korralduspartner välismaal. Eesti Kontserdi koosseisus on kaks resideerivat loomingulist kollektiivi: Eesti Rahvusmeeskoor (asutatud aastal 1944) ja vanamuusika ansambel Hortus Musicus (asutatud aastal 1972).

 

Andri Maimets
Eesti Kontserdi kommunikatsioonijuht
5620 1117
andri.maimets@concert.ee
Skype: andrimaimets

Seoses eriolukorra pikenemisega jätab Eesti Kontsert ära kõik maikuusse plaanitud kontserdid. Kõik suvised suurfestivalid nagu Saaremaa ooperipäevad, Haapsalu Tšaikovski festival ja festivalid „Seitsme linna muusika“ ja „In Horto Regis“ lükkuvad järgmisesse aastasse. Piletid kehtivad järgmistel festivalidel. Järgmised Pärnu ooperipäevad toimuvad aastal 2022.

Eesti Kontserdi juht Kertu Orro tunnistas, et valitsuse sõnumid eriolukorra pikendamisest ja signaalid võimalike regionaalsete piirangute kohta suvel ei anna kindlust tänavuste suurürituste ettevalmistustega edasi liikuda. „Nii tuli meil raske südamega otsus langetada ja armastatud festivalid ära jätta, sest meie oma publiku ja esinejate tervist ohtu ei sea, niisamuti oleks edasiste finantsriskide võtmine vastutustundetu. Tänan ka kõiki kohalikke omavalitsusi, eelkõige Saaremaa valda ja Haapsalu linna igakülgse ja asjaliku koostöö eest,“ lausus Orro. Eesti Kontsert tänab ka Olerex AS-i, kes on kinnitanud, et vaatama keerulistele aegadele on ettevõte ka 2021. aasta Saaremaa ooperipäevade peatoetaja.

Orro selgitas, et mais ära jäävate kontsertide ja alles ülejärgmisel aastal toimuvate Pärnu ooperipäevade pääsmed ostetakse soovi korral tagasi esmajärjekorras. Teiste suvefestivalide programmid jäävad samaks ning juba ostetud festivalipääsmed kehtivad samadel tingimustel ka aasta pärast. „Oleme tänulikud kõigile, kes pileteid kohe tagasi müüma ei kiirusta. Kes aga järgmise aastani oodata ei taha, saavad need ikka tagasi müüa, kuid palume inimestelt mõistvat suhtumist ja varuda pisut kannatust,“ lausus Orro. Kõigi ärajäävate sündmuste puhul leitakse inimesele parim võimalik lahendus, informatsioon piletite tagasiostu kohta avaldatakse Eesti Kontserdi kodulehel www.concert.ee.

Viimastel nädalatel on Eesti Kontsert pidanud läbirääkimisi oma olulisemate väliskülalistega, et järgmise aasta festivalid saaksid toimuda samadel tingimustel nagu tänavu ehk programmid ei muutuks. Käed on löödud Horvaatia rahvusteatriga Zagrebis, kes pidanuks olema Saaremaa ooperipäevade tänavune külalisteater. „Seoses keerulise olukorraga maailmas ei ole meil tänavu võimalik Eestisse tulla ja jagada teiega oma kirge hea muusika vastu. Küll aga on mul hea meel, et näeme Saaremaal juba aasta pärast,“ ütles teatri kunstiline juht Marcello Mottadelli oma videopöördumises. Teiste hulgas on oma jaa-sõna on öelnud ka Saaremaa ooperipäevadel esinev Taani trupp Sew Flunk Fury Wit ning Haapsal u Tšaikovski festivali üks peaesinejaid, populaarne Terem kvartett Peterburist jt.

Horvaatia Rahvusteatri Zagrebis kunstilise juhi Marcello Mottadelli videopöördumine Eesti ooperisõpradele täispikkuses on alla laaditav siit: https://bit.ly/3amUAan

Kõik festivalid saavad endale uue järjekorranumbri, et 2020. aasta eriolukord jääks alatiseks meelde:

  • IV Haapsalu Tšaikovski festival toimub 1.–4. juulini 2021
  • XIV Saaremaa ooperipäevad toimuvad 20.–25. juulini 2021
  • XXIII festivali „Seitsme linna muusika“ ja XI vanamuusikafestivali „In Horto Regis“ 2021. aasta kuupäevad on selgumisel
  • Pärnu ooperipäevad toimuvad 2022. aasta juuli alguses

 

Andri Maimets
Eesti Kontserdi kommunikatsioonijuht
5620 1117
andri.maimets@concert.ee
Skype: andrimaimets

EESTI KONTSERDI PRESSITEADE 12.03.2020

Eesti Kontsert jätab kuni 31. märtsini ära kõik suurkontserdid ja väliskülaliste kontserdid

Lähtudes vabariigi valitsuse soovitusest jätta koroonaviirusega seoses lähiajal ära kõik enam kui 100 osavõtjaga avalikud üritused jätab Eesti Kontsert kuni märtsi lõpuni ära kõik suurkontserdid ja välisesinejate kontserdid Tallinnas ning Tartu Vanemuise, Pärnu ja Jõhvi kontserdimajades.

„Meie publiku, esinejate ja töötajate tervis on meie jaoks esmatähtis ning nii võtsime täna vastu otsuse jätta ära kõik kontserdid oma suurtes saalides kuni selle kuu lõpuni. Juba müüdud kontsertide piletid ostame loomulikult tagasi, kuid palume kõigil tutvuda tagasiostu korraga Eesti Kontserdi kodulehel ja Facebookis,“ selgitas Eesti Kontserdi juht Kertu Orro.

Ühtlasi on Estonia kontserdisaal kuni 31. märtsini (kaasa arvatud) suletud. Tartu Vanemuise, Pärnu ja Jõhvi kontserdimajades jäävad märtsi lõpuni ära kõik Eesti Kontserdi korraldatavad üritused, kõigi teiste sündmuste puhul tuleks ühendust võtta ürituse korraldajaga.

Ära jäävad järgmised Eesti Kontserdi kontserdid:

  • Madeleine Belli (USA) ja Concertgebouw’ (Holland) kontserdid „Tribuut. Ray Charles ja Stevie Wonder“ Tartus 13. märtsil ja Tallinnas 14. märtsil;
  • Kontserdisarja „i nagu interpreet“ kontsert (Robert Traksman, viiul, Marcel Johannes Kits, tšello, Rasmus Andreas Raide, klaver) 17. märtsil Estonia kontserdisaalis;
  • Kontserdisarja „Lõunamuusika“ kontsert „Vene romanss“. Priit Volmer (bass, Rahvusooper Estonia), René Soom (bariton, Rahvusooper Estonia), Jaanika Rand-Sirp (klaver) 18. märtsil Estonia kontserdisaalis;
  • Kontserdisarja „i nagu interpreet“ kontsert „Kummardus Georg Otsale“ (Mati Turi, tenor, Martti Raide, klaver) 19. märtsil kell 19 Jõhvi kontserdimajas;
  • „Entel-tentel 50“ kontsert märtsil Pärnu kontserdimajas, 21. märtsil Vanemuise kontserdimajas, 22. märtsil Estonia kontserdisaalis ja 23. märtsil Jõhvi kontserdimajas;
  • Moskva Helikon-Opera kontsertlavastus „Mr. Georg Ots“ märtsil Alexela kontserdimajas;
  • Eesti Rahvusmeeskoori ja dirigent Grete Pederseni (Norra) kontsert märtsil Estonia kontserdisaalis ja 29. märtsil Tartu Ülikooli aulas;
  • Ansambli Dialogos kontsert märtsil Tallinna Suurgildi hoones ja 25. märtsil Pärnu kontserdimaja kammersaalis;
  • Sergei Tanejevi nimelise keelpillikvarteti (Peterburi) kontsert märtsil Tallinna raekojas.

Lisaks jätab Eesti Kontsert kuni 1. aprillini ära kõik koolikontserdid üle Eesti.

Ära jäävate kontsertide piletid ostetakse tagasi kuni 17. aprillini.

Piletilevist ostetud e-piletite tasu tagastatakse automaatselt 7 tööpäeva jooksul, Piletilevi müügipunktidest ostetud piletid saab tagastada kõikidesse Piletilevi müügipunktidesse, välja arvatud Circle-K teenindusjaamades.

Piletimaailmast ostetud e-piletite tagastamiseks palume saata oma pilet e-posti aadressile tagasiost@concert.ee koos tagastuse saaja nime ja pangaandmetega. Juhul, kui olete ostnud paberpileti Piletimaailma müügipunktist, siis palume võimalusel saata oma piletist foto e-posti aadressile tagasiost@concert.ee koos tagastuse saaja nime ja pangaandmetega.

Eesti Kontserdi kontserdimajade kassad teostavad piletite tagasiostu sularaha eest vastavalt oma lahtiolekuaegadele. Tartu Vanemuise, Pärnu ja Jõhvi kontserdimajade kassad on avatud tavapärastel aegadel, Estonia kontserdisaali kassa avatakse 1. aprillil.

Eesti Kontsert vabandab ebamugavuste pärast ja loodab publiku mõistvale suhtumisele.

Hoidke oma tervist!

 

Andri Maimets
Eesti Kontserdi kommunikatsioonijuht
5620 1117
andri.maimets@concert.ee
Skype: andrimaimets

Moskva Helikon-Opera lavastus „Mr. Georg Ots“ jääb ära, piletid ostetakse tagasi

Seoses Moskva Helikon-Opera otsusega loobuda trupi tervise huvides ettevaatusabinõuna kõigist välislähetustest jääb laupäeval, 21. märtsil ära Alexela kontserdimajas toimuma pidanud Saaremaa ooperipäevade ja Moskva Helikon-Opera kontsertetendus „Mr. Georg Ots“.

Kõik 21. märtsi kontsertetendusele „Mr. Georg Ots“ Piletilevi müügikeskkonnast ostetud piletid ostetakse tagasi. E-pileti eest kantakse raha automaatselt tagasi ostja pangaarvele 7 tööpäeva jooksul. Piletilevi müügipunktidest ostetud piletid saab kuni 4. aprillini tagastada kõikidesse Piletilevi müügipunktidesse, välja arvatud Circle-K teenindusjaamades.

Eesti Kontsert vabandab ebamugavuste pärast ja loodab publiku mõistvale suhtumisele.

 

Andri Maimets
Eesti Kontserdi kommunikatsioonijuht
5620 1117
andri.maimets@concert.ee
Skype: andrimaimets

Eelmisel  suvel Saaremaa ooperipäevadel esietendunud Moskva Helikon-Opera kontsertlavastus „Mr. Georg Ots“ etendub sel kevadel taas Eesti publiku ees. Etendust mängitakse ainult ühe korra – Georg Otsa sünniaastapäeval 21. märtsil Tallinnas Alexela kontserdimajas. Piletid on müügis Piletilevis.

Nii Eestis kui ka Venemaal on ooperipublik „Mr. Georg Otsa“ soojalt vastu võtnud, väljamüüdud esietenduste järel Saaremaal on lavastust mitmel korral mängitud täismajale Moskvas Helikon-Opera suures teatrisaalis, pälvides nii Eesti kui ka Vene kriitikute tunnustuse.

„Mr. Georg Ots“ on žanripiire ületav vaimustav etendus, milles põimitakse ühtseks tervikuks dialoogid ja ooperifragmendid, elav esitus ja fonogrammilt kõlavad originaalesitused, ilukirjandus ja tõsielu. Kontsertetendusel kõlavad Georg Otsa legendaarseks lauldud „Saarema valss“, aaria filmist „Mister X“, „Don Quijote võitluslaul“ ja paljud teised armastatud palad.

Eesti Kontserdi juhi Kertu Orro sõnul on Helikon-Opera lavastus „Mr. Georg Ots“ igale Georg Otsa austajale tõeliseks kingituseks. „Mäletame tänini, kuidas publik mullu lavaloo hetkega omaks võttis ja kuidas lõpuks kõik ühiselt Georg Otsa menulaule kaasa laulsid. Usun, et see on üks südamlikumaid võimalusi suurlegendi meenutamiseks,“ rääkis Orro.

Helikon-Opera „Mr. Georg Ots“ etendub 21. märtsil kell 19 Tallinnas Alexela kontserdimajas. Peaosades säravad Rahvusooper Estonia solistid Rene Soom ja Juuli Lill, kaastegevad on Natalja Zagorinskaja, Anu Kaal, Aleksei Issajev jt ning Helikoni ooperiteatri sümfooniaorkester ja koor.

Lavastaja Dmitri Bertmani sõnul on tema „Mr. Georg Otsa“ näol tegemist kummardusega eesti ooperikunsti suurkujule, kelle 100. sünniaastapäeva tähistatavad tänavu märtsis nii Eesti kui ka Venemaa muusikaringkonnad. Lavastaja on öelnud: „Seda lavastust ette valmistades tabasin end pidevalt võrdlemas Georg Otsa elukäiku oma lähedase sõbra Dmitri Hvorostovski elusaatusega, kes oma eluajal pidas Otsa suureks eeskujuks. Just see, kui üksildastena võivad miljonite poolt armastatud suurkujud end päriselus tunda.“

Suurlavastuse produtsent on Eesti Kontsert, toetavad Tallinna ja Moskva linnavalitsused ja kultuuriministeerium.

Ainulaadse muusikalavastuse piletid on saadaval Piletilevis.

 

Andri Maimets
Eesti Kontserdi kommunikatsioonijuht
5620 1117
andri.maimets@concert.ee
Skype: andrimaimets