Pärnu ooperipäevade külalisteater on Poola Kuninglik Ooper

EESTI KONTSERDI PRESSITEADE 3.12.2019

Pärnu ooperipäevade külalisteater on Poola Kuninglik Ooper

2020. aasta Pärnu ooperipäevade külaline on Poola Kuninglik Ooper, kes toob publiku ette kullaprooviga lavateosed. Nädalavahetusel jõudsid müügile soodushinnaga piletid.

2017. aastal asutatud teater tegutseb pika ooperitraditsiooniga hoones, endises Poola kuningapere suveresidentsis Łazienki Królewskie’s. Kuningas Stanisław August Poniatowski asutas sinna ooperiteatri, mis avati 1788. aastal. Poola Kuninglik Ooper on üks vähestest tänaseni säilinud autentsetest 18. sajandi õukonnateatritest Euroopas.

Tänapäeval on teater pälvinud publiku tähelepanu Wolfgang Amadeus Mozarti ja Poola heliloojate ooperite esitamisega, mida on silmas peetud ka Pärnu ooperipäevade lavastuste valikul. Ette kantakse W. A. Mozarti „Don Giovanni“ ja Eestis vähe tuntud Stanisław Moniuszko „Õudne mõis“.

„Õudne mõis” jõudis Poola Kuningliku Ooperi lavale 2019. aastal, mis on Poolas kuulutatud helilooja Stanisław Moniuszko aastaks. Ühtlasi tähistatakse lavastusega Poola iseseisvuse taastamise 100. aastapäeva. „Õudne mõis“ esietendus Varssavis 1865. aastal. Publiku soojast vastuvõtust hoolimata eemaldati ooper kavast juba kolme etenduse järel. Tsaari tsensuuri häiris nii Jan Chęciński koostatud libreto kui ka Moniuszko muusika rahvuslik meelsus. Ooperi aariates ja koorilauludes leidub viiteid pärimuskultuurile, romantiliste laulude traditsioonile, ning kasutatud on Poola tantsudele iseloomulikke rütme.

Pärnu ooperipäevad algavad 9. juulil ning lõppevad traditsiooniliselt uhke galakontserdi ja õhtusöögiga festivali viimasel päeval, 11. juulil.

Pärnu ooperipäevad on ooperigurmaanide kohtumispaik. Eesti ühe parema akustikaga saalis saab näha ja kuulda maailma muusikateatreid, kes astuvad Eestis üles esimest korda. Ettekandele tuleb vähemalt üks ooper, mida pole siin varem esitatud või mis on meie saalidesse sattunud üliharva.

———
Silver Kuusik
Eesti Kontsert
56915689
silver.kuusik@concert.ee

EESTI KONTSERDI PRESSITEADE 15.11.2019

Pühapäeval esietendub kontsertlavastus „Unehaldjailm“

Pühapäeval kell 12 esietendub Tallinnas Kultuurikatlas äsja valminud kontsertlavastus „Unehaldjailm“, mis kutsub suuri ja väikseid avastama meloodiate ja varjuteatri salapärast maailma.

Klassikalise muusika kooslus Duo Telluur, visuaal-poeetilise teatrikeelega lavastaja Helen Rekkor ning nukunäitleja Sandra Lange loovad meloodilise ja maagilise visuaalrännaku uneilma aladele.

„Varjuteater kui tuhandeid aastaid vana teatriesteetika on üllatusi ja avastusi pakkuv mängumaa veel tänapäevalgi. Valguse ja varju ning muusika sümbioosis sündiv maailm on maagiline ja mänguline. Ka selline olmeline ese nagu kahvel võib varjuteatri unenäoilmas saada täieõiguslikuks tegelaseks. Eraldi rõhutamist nõuab tõsiasi, et ükski lavastuses kasutatav visuaal ei ole eelsalvestatud, vaid kõik, mida vaataja näeb, sünnib nn lives,“ rääkis lavastaja Helen Rekkor.

„Idee koostööks varjuteatriga tuli Duo Telluuri muusikale ja omapärasele sumedale kõlale mõeldes. Tahtsime lastele mõeldud kontserdi siduda visuaaliga ja soovisime, et see harmoneeruks samas ka meie stiili ja suunaga. Varjuteater on ju samamoodi elavas esituses nagu meie muusikagi. Ja loomulikult, kui on juba varjud, siis on öö. See tõigi meid koos lavastaja Helen Rekkoriga seiklema unehaldja maailma,“ lisas muusik Heli Ernits.

Kontsertlavastuses kõlab Gustav Holsti, René Eespere, Modest Mussorgski ja teiste heliloojate kaunis muusika. Etendus kestab pool tundi ning traditsiooniliste toolide asemel istub publik vaipadel ja patjadel. Nii avaneb unehaldja maailm täies hiilguses.

Lavastus „Unehaldjailm“ jõuab publiku ette rahvusvahelise laste ja noorte muusikafestivali Big Bang programmis ning seda saab näha pühapäeval kell 12 ja kell 14.30 ning esmaspäeval kell 11.30 ja kell 13.00. Festival Big Bang ootab suuri ja väikseid muusikasõpru Kultuurikatlasse pühapäevast esmaspäevani.

———
Silver Kuusik
Eesti Kontsert
silver.kuusik@concert.ee

EESTI KONTSERDI PRESSITEADE 11.11.2019

Ansambel Puuluup läks ümbermaailmareisile

Ansambel Puuluup teeb kahe nädala jooksul eri kontinentidel toimuva kaheksa kontserdiga maailmale tiiru peale.

Kontserdireis algab esmaspäeval, 11. novembril. Eesti Kontserdi korraldusel osaleb Puuluup Hiinas Chengdus toimuval esimesel China-CEEC Music Week festivalil. See on Hiina kultuuriministeeriumi algatatud festival, kus peale eesti ansambli on esinejaid Lätist, Horvaatiast, Makedooniast, Bulgaariast ja mujalt.

Puuluubi neli kontserti toimuvad Chengdu suurimates saalides ning muuseumides, samuti Deyangi lennuakadeemias. Sichuani provintsi pealinnal, ligi 10 miljoni elanikuga Chengdul on ambitsioonikas plaan saada lähitulevikus Hiina muusikapealinnaks. Tiitli võitmise nimel on viimastel aastatel rajatud linna arvukalt uusi teatri- ja kontserdisaale.

Hiinast suundub Puuluup Kanadasse, Torontosse ja Hamiltoni, et osaleda 14.–17. novembrini eesti muusika nädalal, mis toimub koostöös IT-konverentsiga Latitude 44. Kõrvuti Puuluubiga on Eestist kohal NOËP, Ansambel: U, Kadri Voorand, Vaiko Eplik ja Kanada artistid.

Torontole järgnevad kontserdid Saksamaal. Berliinis antakse kontsert P.A.N.D.A. teatris ning Frankfurt am Oderil, samuti osaleb ansambel festivalil transVOCALE.

Puuluubi kontserdituur toimub mitme korraldaja koostöös ning Kultuuriministeeriumi ja Kultuurkapitali toetusel.

———
Silver Kuusik
Eesti Kontsert
silver.kuusik@concert.ee

EESTI KONTSERDI PRESSITEADE 7.11.2019

Big Bang murrab müüdid ja kutsub lapsed festivalile

17.–18. novembrini täitub Kultuurikatel kontsertide, etenduste, töötubade ja installatsioonidega. Kultuurikatlast saab laste ja noorte peastaap, sest Eestisse jõuab esimest korda festival Big Bang.

Festival on mõeldud kõigile, kes soovivad avastada muusikamaailma mängulises võtmes. Kontserdid, etendused, muusikatoad, installatsioonid – see ei ole ainult kuulamine ja vaatamine, vaid saab ise kaasa teha. Ajakava on üles ehitatud nii, et päeva jooksul on võimalik osa saada mitmest sündmusest – muusika keskel võib veeta kasvõi terve päeva. Paljud kontserdid on lühikesed, kuni 30 minutit. Kultuurikatla vahetänaval toimuvad mõlemal päeval ka tasuta kontserdid ning kontsertide vahel saab Katelde saalis katsetada ja uurida põnevaid muusikainstallatsioone.

Kaasahaarava keharütmisõuga võlub vaatajaid festivali peaesineja Soleo – kolme prantslase enneolematu lavastus, milles kehapillidele tulevad appi päris pillid. Publik saab osa etendusest, kus kohtuvad muusika ja koreograafia, huumor ja uskumatud imed.

Noorele vaatajale pühendatud kontsertlavastus „Unehaldjailm“ kutsub publikut kogema meloodiate ja varjuteatri salapärast maailma. Klassikalise muusika kooslus Duo Telluur, visuaal-poeetilise teatrikeelega lavastaja Helen Rekkor ning nukunäitleja Sandra Lange loovad meloodilise ja maagilise visuaalse rännaku uneilma.

Muusikatubades jämmivad koos lastega Laura Põldvere ja Silver Sepp. Laura Põldvere ja Kusti Lemba juhatavad lapsed popmuusika, džässi, elektroonika ja improvisatsiooni maailma, kus imesid saadab korda luuper. Silver Sepp aga võlub muusika välja naeltest. Kõik algab vaikusest ja peaaegu mitte millestki. Rahva keskel on vaid üks nael. Keegi lööb naela puu sisse, ja siis lähebki lahti. Muusikahääli teevad, nii koos kui eraldi, võrguhargist naelapill ja pakust tehtud naelapill, jalgrattatrummid, veega täidetud kausstrummid, mulliveega täidetud plastpudelid, suusad, kohvitopsid, kanalisatsioonitorud ja mis kõik veel, jäädes alati rütmiliseks, lahedaks ja heakõlaliseks.

Kontserdil „Nomad: joonistatud helid“ saab kuulda põnevate tämbrite ja rütmidega noorte improorkestrit, mida juhendab Türgi/Saksa koreograaf, kasutades reaalajas komponeerimise keelt – soundpainting’ut. Nutitöötoas saavad tehnikahuvilised lapsed proovida, kuidas suunata muusikat ja heli oma nutitelefoni või iPadiga.

Kultuurikatla üks ruum aga on täidetud pisikeste südamekujuliste salvestusseadmetega – see on installatsioon „Armastuse laul“. Sajad eesti lapsed on salvestanud oma „armastuse laulu“. Nii täitub saal kümnete südamlike lugudega, mida saab kuulata. Kõige väiksemaid muusikasõpru aga köidab omalaadne lõbus installatsioon pneumaphone, mis ühendab õhkpadjad ja muusikainstrumendid ning muusika loomiseks pole vaja muud kui hüpata patjadel.

Euroopa suurimaid laste ja noorte muusikafestivale sai alguse 1990. aastate lõpus Belgias ning on tänaseks laienenud 13 Euroopa linna, samuti Kanadasse. Koostöös Eesti Kontserdiga on Big Bang nüüd esimest korda Tallinnas. Festival toimub Kultuurikatlas 17. ja 18. novembril kogu päeva vältel. Projekti toetab Euroopa Liidu programm „Loov Euroopa“.

Fotod: pressimaterjalid
———
Silver Kuusik
Eesti Kontsert
56915689
silver.kuusik@concert.ee

EESTI KONTSERDI PRESSITEADE 17.10.2019

Eesti Rahvusmeeskoor tähistab 75. sünnipäeva

Novembris tähistab Eesti Rahvusmeeskoor väärikat 75. sünnipäeva. Sel puhul kõlavad kontserdid „Sügav rahu”, kus kuulajad saavad veenduda juubilari kadestamisväärses vormis ja nautida kaunist muusikat.

Nõudliku kavaga kontsertide fookuses on eelkõige homne päev. Neid võib nimetada ka muusikaliseks promeneerimiseks romantismiajast kaasaega, saatjaks võimas meeskoor. On puhast ilu, on žongleerivat osavust, on süvenemist ja sügavaid mõtteid ning virtuoosset jõudemonstratsiooni. Muusikaline geograafia ulatub Jaapanist Eestini ning kõrvuti paari sajandi vanuste meistritöödega kõlab muusika, mis on komponeeritud just selleks silmapilguks.

Juubelikontsertidel on kavas Felix Mendelssohn Bartholdy „Responsorium et Hymnus” („Vespergesang”) tšellole ja meeskoorile, Ko Matsushita kolmeosaline teos „Cantate Domino“, Riho Esko Maimetsa „Salve Regina“, Max Regeri neli osa tsüklist „Kümme laulu meeskoorile”, Juste Janulyte „Now I’m Nowhere“ (esiettekanne, kirjutatud spetsiaalselt rahvusmeeskoori 75. sünnipäevaks), Francis Poulenci „Chanson à boire“ ja Giovanni Bonato „Sügav rahu“.

Rahvusmeeskoor on oodatud esineja nii Eestis kui ka välismaal. Viimase viie aasta eredaimaks hetkeks on kindlasti 2015. aasta veebruari kontsert Peterburi Filharmoonia suures saalis maailma absoluutsesse tippu kuuluva Peterburi Filharmoonia Sümfooniaorkestriga. Legendaarse vene dirigendi Juri Temirkanovi juhatamisel esitati Šostakovitši sümfoonia nr 13. Sama aasta jaanuaris toodi teos ettekandele Hannoveris. 2016. aasta aprillis külastas rahvusmeeskoor Armeeniat. Peadirigent Mikk Üleojale anti Armeenia kultuuriministeeriumi kuldmedal armeenia kultuuri toetamise ja populariseerimise eest. Aasta teine pool viis rahvusmeeskoori taas Venemaale, Moskva kuulsasse Tšaikovski-nimelisse kontserdisaali, kus kanti ette John Adamsi ooper-oratoorium „El Niño”. 2018. aasta jaanuaris osales rahvusmeeskoor Leedu Kammerorkestriga Eesti, Läti ja Leedu 100 kontserdiprogrammis „Muusikaline Balti kett”. Esiettekandes kõlas Juste Janulyte teos „Here at the quiet limit“ ning Erkki-Sven Tüüri „Questions“. Sama aasta augustis kutsus dirigent Hannu Lintu rahvusmeeskoori Helsingi Muusikkitalosse, et teha Soome 100 puhul kaasaegse kõlapildiga kvaliteetsalvestis Jean Sibeliuse „Kullervo-sümfooniast”. Juba septembris esitas koor sama teost Tōkyōs NHK Halli kontserdisaalis. Tänavuste suurte esinemiste hulka kuuluvad osalemine Brucknerfestil Linzis koos Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga ning Tonhalle Sümfooniaorkestri uue hooaja avakontserdid oktoobrikuu alguses, mida kandis üle ka Mezzo Live.

Rahvusmeeskoori sünnipäevakontserdid kõlavad 16. novembril kell 17 Tallinnas Estonia kontserdisaalis, 21. novembril kell 19 Tartu Ülikooli aulas ja 30. novembril kell 19 Pärnu kontserdimajas.

Foto autor: Jaan Krivel
———
Silver Kuusik
Eesti Kontsert
56915689
silver.kuusik@concert.ee

EESTI KONTSERDI PRESSITEADE 30.09.2019

Eesti Rahvusmeeskoor esineb oma 75. hooajal kontsertidega Zürichis

Eesti Rahvusmeeskoor esineb oma 75. hooajal kontsertidega Zürichis Tonhalle Maagi kontserdisaalis. Kontsertidega avatakse Tonhalle sümfooniaorkestri uus hooaeg ja tähistatakse maestro Paavo Järvi ametisseastumist orkestri peadirigendi ja kunstilise juhina.

Alates hooajast 2019/2020 on Paavo Järvi Zürichi Tonhalle sümfooniaorkestri peadirigent ja kunstiline juht. Oma esimesel hooajal Tonhalle sümfooniaorkestri peadirigendina keskendub Järvi Põhjamaade heliloojate loomingu tutvustamisele. Hooaja avakontserdil kõlavad Arvo Pärdi teose “Wenn Bach Bienen gezüchtet hätte…” uue versiooni esiettekanne ja Jean Sibeliuse looming – soomlaste rahvuslik uhkus “Kullervo-sümfoonia” ning kantaat “Laulu Lemminkäiselle”.

Rahvusmeeskoori ja Paavo Järvit seob pikk koostöö. 2004. aastal võitis rahvusmeeskoor koorimuusika kategoorias Eesti esimese Grammy. Auhinna tõi Sibeliuse kantaatide salvestus Paavo Järvi juhatamisel.

Sibeliuse “Kullervo-sümfooniat” esitas Eesti Rahvusmeeskoor Paavo Järvi dirigeerimisel esmakordselt 1997. aastal Rootsis Stockholmis ja sellest koostööst valmis toona CD. Praegustel kontsertidel on “Kullervo-sümfoonia” solistideks õde-venda Johanna Rusanen ja Ville Rusanen, kellega koos on esitatud teost nii Eestis, Soomes kui ka Jaapanis. Sibeliuse teoste ettekandel osaleb lisaks Eesti Rahvusmeeskoorile (koormeister Mikk Üleoja) ka Zürcher Sing-Akademie (koormeister Florian Helgath).

2. oktoobril Eesti aja järgi kell 20.15 teeb kontserdist otseülekande Mezzo Live, kontserdi salvestab ja kannab 6. oktoobril üle SRF (Schweizer Radio und Fernsehen).

Kontserdid toimuvad 2., 3. ja 4. oktoobril Tonhalle Maagi moodsas ja kaunis kontserdisaalis.

EESTI KONTSERDI PRESSITEADE 28.09.2019

Kontsertlavastus “Mr. Georg Ots” etendus Moskva Helikon-Opera teatris

Sel nädalal etendus Moskvas Helikon-Opera teatris suvel Saaremaa ooperipäevadel esietendunud kontsertlavastus “Mr. Georg Ots”.

25. ja 26. septembri õhtu tõi Moskva Helikon-Opera teatri suure saali publikut täis. Saal oli viimse kohani välja müüdud ning kontsertetendus “Mr. Georg Ots” pälvis sooja vastuvõtu. Unustamatu Georg Otsa elust jutustav etendus paljastas nii mõnegi saladuse ning andis põhjaliku ülevaate legendaarse laulja keerulisest eluteest. Muusika, mis etendusel kõlas, puudutas publikut ning kutsus esile liigutuspisara.

Ühtviisi soojalt võeti vastu etenduses kõlanud “Saaremaa valss”, filmist “Mister X” tuttav aaria, “Don Quijote võitluslaul” ja teised unustamatud palad. Kontsertetendus lõppes tormilise aplausi ning kestvate bravo-hüüete saatel. Eesti solistidest särasid Helikoni ooperiteatri laval Heli Veskus ja René Soom, kelle muusikaline virtuoossus pälvis publiku tänu ja tunnustuse.

Kontsertlavastus “Mr. Georg Ots” esietendus sel suvel Saaremaa ooperipäevadel ning valmis Eesti Kontserdi ja Moskva Helikon-Opera koostöös. Etenduse lavastas Dmitri Bertman.

Fotod: Moskva Helikon-Opera

———
Silver Kuusik
Eesti Kontsert
56915689
silver.kuusik@concert.ee

EESTI KONTSERDI PRESSITEADE 13.09.2019

Uus kontserdisari toob kuulajateni sajanditevanused keelpillid

Eesti Kontsert ja Eesti Pillifond alustavad sel pühapäeval uut kontserdisarja “Pillifondi aarded”, mis tutvustab kuulajatele sajanditevanuseid keelpille. Sarja avavad prantsuse heliloojate loominguga tšellistid Theodor Sink ja Leho Karin.

“Avakontserdil on muusikasõpradel erakordne võimalus kuulda koos kõlamas prantsuse pillimeistrite paarisaja aasta eest valmistatud tšellosid. Keelpillid on ainuke pilliliik, mille kõlaomadused ajaga paranevad ja see muudab ajaloolised keelpillid väga hinnaliseks,” rääkis Eesti Pillifondi juhatuse liige Marje Lohuaru.

ERSO esitšellist Theodor Sink musitseerib 1842. aastal keelpillimeister Auguste Sébastien Bernardeli (Père) valmistatud tšellol, millel on ülemheliderikas kõla ja tundlik ning rikkalik kõlapalett. Tallinna Kammerorkestri tšellorühma kontsertmeister Leho Karin mängib 1798. aastal valmistatud tšellol, mille autor on meister François Fourrier Nicolas, kes valmistas ka kõik Napoleoni õukonnaorkestri keelpillid.

Eesti Pillifondi kollektsiooni pillid kuuluvad valdavalt erainvestoritele, kes annavad instrumendid fondi vahendusel tähtajaliselt muusikute kasutusse. Eesti Pillifondi pillide hulka kuulub kuus viiulit, altviiul, kolm tšellot ja kaks poognat. Unikaalsed muusikainstrumendid on valmistanud peamiselt Itaalia ja Prantsuse meistrid aastatel 1610 kuni 1904. Kollektsiooni vanim pill on ligikaudu 400 aasta vanune Itaalia meistri Giovanni Paolo Maggini viiul.

Eesti Kontserdi ja Eesti Pillifondi koostöös on muusikasõpradel võimalus kuulda Pillifondi kollektsiooni meistripillide erakordseid kõlaomadusi viiel kontserdil kogu 2019/2020 hooaja vältel. “Sarja raames tulevad esitlusele kõik kümme hinnalist keelpilli erinevates ansamblikoosseisudes, kõlavad väga eriilmelised kammerkavad parimate eesti interpreetide esituses. Loodame väga, et tulevikus on veelgi enam neid eesti muusikuid, kes saavad võimaluse musitseerida neil harukordsetel pillidel,” sõnas Eesti Kontserdi produtsent Svea Ideon-Marks.

Sarja avakontsert kõlab pühapäeval, 15. septembril kell 18 Tallinna Raekojas.

EESTI KONTSERDI PRESSITEADE 4.09.2019

Eesti Kontserdi sügishooaeg toob lavale maailmatähed ja kodumaise muusikaloo parimad palad

Eesti Kontsert alustab uut hooaega. Sel sügisel jõuavad publiku ette maailmalavadel tormilisi aplause pälvinud artistid ning põnevad palad kodumaise helikunsti varasalvest.

13. septembril saab Tartus alguse Vanemuise kontserdimaja uus hooaeg. Dirigent Paul Mägi juhatamisel on publiku ees Vanemuise Sümfooniaorkester ja ooperikoor ning Tartu Noortekoor. Solistidena astuvad üles sopran Maria Fontosh, metsosopran Helen Lepalaan, tenor Boldizsár László ja bass Tuncay Kurtoğlu; kavas on Benjamin Britteni ja Gioachino Rossini helilooming.

Pärnu kontserdimaja hooaja avab 14. septembril Eesti Riiklik Sümfooniaorkester koos viiulivirtuoos Ye-Eun Choiga. Choi puhul on märkimisväärne ülimalt instinktiivne muusikatunnetus. Tema mentor Anne-Sophie Mutter on öelnud, et Choi mitte ei esita teost, vaid teeb selle läbinisti enda omaks. Dirigent Mihhail Gertsi juhatusel kõlab hooaja avakontserdil Heino Elleri, Jean Sibeliuse ja Anton Bruckneri looming.

Tallinnas Estonia kontserdisaalis avab 21. septembril hooaja legendaarne pianist András Schiff. Maailmalavadel regulaarselt esinev Schiff on pälvinud ohtralt auhindu, nende hulgas Grammy, Gramophone Award ja International Classical Music Award. Kriitikud on tõstnud esile tema filigraanset ettevalmistust – iga Schiffi kontsert on viimse detailini viimistletud elamusbukett, mis tungib otse hinge. András Schiff esineb vaid isiklikel klaveritel ning üksikutel instrumentidel, mille ta on heaks kiitnud. Konkreetse instrumendi valib ta repertuaarist lähtudes, sest igal pillil on oma kõla ja iseloom. Nii reisivad klaverid mööda Euroopat, saatjaks isiklik klaverimeister. Tallinna kontserdi pill tuleb Viini filharmooniast. Tallinna kontserdil kõlab Ludwig van Beethoveni ja Robert Schumanni looming.

Jõhvi kontserdimaja hooaeg algab 2. oktoobril, kui dirigent Nikolai Aleksejevi juhatamisel esinevad maailmakuulus Peterburi Filharmooniaorkester ja viiuldaja Sergei Dogadin, tänavuse Tšaikovski konkursi võitja. Silmapaistev karjäär on viinud Dogadini suurtele lavadele, nende hulgas Viini Musikvereini Kuldne saal, Berliini, Kölni, Varssavi filharmooniate saalid, Concertgebouw saal Amsterdamis ning Suntory saal Tōkyōs. Kavas on Pjotr Tšaikovski ja Sergei Rahmaninovi looming. Tallinnas Estonia kontserdisaalis saab Peterburi Filharmooniaorkestri esinemist nautida 3. oktoobril.

Septembri lõpp toob Tartu, Tallinna ja Kuressaare kontserdisaalidesse bass Ain Angeri. Oktoobri alguses rõõmustavad Pärnu, Tallinna, Paide ja Jõhvi publikut Jean-Marc Foltz ja Stéphan Oliva, kes toovad publikuni George Gershwini menukite džässilikud tõlgendused. 25. oktoobril rullub Estonia kontserdisaalis lahti eesti ooperiloomingu üheksa aastakümne lugu. Noor dirigent Ingrid Roose on pannud kokku kava “Vikerlastest sündinud ooper”, mis toob lavale põhjusel või teisel unustusse vajunud kodumaiste ooperite menulood. Galaõhtul jõuab publiku ette värvikas valik alates Evald Aava “Vikerlastest” ning lõpetades Manfred MIMi ooperiga “Eesti ajalugu. Ehmatusest sündinud rahvas”.

3. novembril annab Tallinnas Estonia kontserdisaalis kolm tundi vältava kontserdiõhtu Euroopa kuulsamaid metsosopraneid Anne Sofie von Otter. Koos temaga astuvad lavale viiuldaja Hugo Ticciati, kitarrist Marzi Nyman, pianist Nataša Kudritskaja ja keelpillisekstett O’Modernt. Publik saab osa kuuvalgusest inspireeritud kavast, mis rõõmustab nii romantilise ja hilisromantilise muusika kui ka popiseadetega, pakkudes korraga äratundmisrõõmu ja avastamist. Taasavastamise rõõmu pakub 9. novembri õhtu, kui kontserdilavale jõuab 1980. aastal etendunud ja rohkesti sensatsiooni tekitanud rokkooperi “Põhjaneitsi” muusika. Nii uskumatu kui see ka ei tundu – kunagine publikulemmik pole kuulajate ette jõudnud ligi nelikümmend aastat. Nüüd tuleb ta taas, sedapuhku kontsertettekandes. Dirigent Kristjan Järvi juhatamisel on laval Mikk Tammepõld, Tamar Nugis, Tanel Padar, Nele-Liis Vaiksoo, Kärt Tomingas, Rahvusooper Estonia ooperikoori naisrühm, Eesti Rahvusmeeskoor ja Eesti Riiklik Sümfooniaorkester ning igihaljad menukid.

5.–11. septembrini on valik pileteid müügil soodushinnaga. Pileteid saab osta Piletilevi ja Piletimaailma online-müügikeskkondadest ja piletimüügipunktidest üle kogu Eesti ning Eesti Kontserdi kassadest. Sügishooaja kavaga saab täpsemalt tutvuda aadressil www.concert.ee.

———
Silver Kuusik
Eesti Kontsert
56915689
silver.kuusik@concert.ee

“Mister Georg Ots” lisaetendusega pühapäeva päeval lõppesid 12. Saaremaa ooperipäevad

Tänavuste Saaremaa ooperipäevade märgiliseks sündmuseks kujunes Moskva Helikon Opera ja Dmitri Bertmani lavastuse “Mister Georg Ots” esietendus. Muusikalavastus, mis Bertmani sõnul ei allu otseselt ühelegi žanrimääratlusele, tegi kummarduse eesti ooperikunsti suurkujule, kelle 100. sünniaasta juubelit tähistavad järgmise aasta märtsis mitte ainult kogu Eesti, vaid ka kogu Venemaa muusikaringkonnad. “Selle lavastuse jaoks materjali kogudes ja tükki lavastades tabasin end pidevalt võrdlemas Georg Otsa elukäiku oma lähedase sõbra Dmitri Hvorostovski elusaatusega, kes oma eluajal pidas Otsa suureks eeskujuks. Just see kui üksildastena võivad miljonite poolt armastatud suurkujud end päriselus tunda,” rääkis Bertman.

Saaremaal toimunud “Mister Georg Otsa” etendused ei jää ainsateks. 24. ja 25. septembril toimuvad esietendused Moskvas ning plaanis on pikem turnee ooperiteatrites üle Venemaa.

Võrratu Helikon Opera pani ooperipäevade publiku hinged helisema Tšaikovski “Padaemanda”, Verdi “Nabucco” ja Poulenci “Karmeliitide dialoogide” lavastustega ning loomulikult Eri Klasile pühendatud Ooperigalaga, mida publik ja kriitikud pidasid üksmeelselt Saaremaa ooperipäevade läbi aegade parimaks galakontserdiks.

2020. aasta Saaremaa ooperipäevade külaline on Horvaatia ooperielu keskpunkt – Horvaatia Rahvusteater Zagrebis, kes toob külalisetendustena kaasa ooperimuusika kuldse klassika. Rossini “La Donna Del Lago”, Mozarti “Võluflööt”, Donizetti “Lucia di Lammermoor” ja Puccini “Madama Butterfly” on lavastused, mis sündinud või alles sündimas Horvaatia rahvusteatri koostöös maailma mainekate festivalide ja ooperimajadega nagu Fondazione Arena di Verona või Opéra de Lausanne.

Tänavuste ooperipäevade aegu osteti eelmüügist ära ligi 30% järgmise aasta pääsmetest.

Ooperipäevade kavaga saab tutvuda siin: https://www.saaremaaopera.com/

FOTOD: https://www.dropbox.com/sh/4wnsto2o89iu32d/AABZi0dnXlJdT5l_GWFUjHDta?dl=0

Salasõna: sop2019

Autor: Gunnar Laak

———

Lauri Aav

Eesti Kontsert

Peaprodutsent/Saaremaa ooperipäevade meediajuht

5022177

lauri.aav@concert.ee

———

Silver Kuusik

Eesti Kontsert

silver.kuusik@concert.ee