Vanemuise kontserdimaja tähistab 20. sünnipäeva kontsertlavastuse esmaettekandega

Neljapäeval tähistab Vanemuise kontserdimaja 20. sünnipäeva ning sel puhul jõuab esmakordselt Eesti publiku ette Leonhard Bernsteini koomilise opereti kontsertlavastus “Candide”.

25. augustil möödus sada aastat armastatud helilooja, dirigendi, muusiku ja kultuurisaadiku Leonard Bernsteini sünnist. Helilooja 99. sünniaastapäevast 101. sünniaastapäevani kantakse ülemaailmsel festivalil ette Bernsteini rohkem ja vähem tuntud teoseid. Rahvusooper Estonia liitub juubeliprogrammiga nüüd ja toob kontserdilavale Eestis seni kõlamata teose “Candide”. Sellega tähistatakse 8. novembril Vanemuise kontserdimaja 20. sünnipäeva.

“Candide” viib publiku armastuse, õnne ja ideaalse maailma otsirännakule läbi sõja, maavärinate, nälja ja südamevalu, pildudes ühtlasi kriitikanooli kommete, poliitika, ebausu ja pidurdamatu optimismi pihta.

Bernstein kirjutas paralleelselt “Candide’ile” ka “West Side Storyt”, mis tingis mõningaid üllatavaid muusikalisi vahetusi kahe teose vahel. Näiteks pidi Tony ja Maria duett “One Hand, One Heart” kõlama algselt Candide’i ja Cunegonde esituses. Pulmaduett “O Happy We” oli aga Tony ja Maria teejoomisstseeni muusika, mis leidis oma koha hoopis “Candide’is”.

“”Candide” on eriline teos, see mängib žanrite piirimail, ühendades endas suurepärase muusika ja koomilise süžee. Kõlavad tuntud ja tundmata meloodiad, mis teevad teose kuulajale põnevaks,” ütles dirigent Vello Pähn.

Neljapäeva õhtul kell 19 Vanemuise kontserdimaja lavale jõudva “Candide” lavastaja on Marko Matvere, dirigent Vello Pähn. Osades mängivad David Astorga (Costa Rica), Margarita Levtšuk (Valgevene), Marko Matvere, René Soom, Juuli Lill, Janne Ševtšenko, Mehis Tiits, Aare Saal, Mart Madiste, Raiko Raalik, Vjatšeslav Reznitšenko, Matti Juhani Vartti, Tomi Kuusisto, Aare Kodasma, Rene Alas, Sven Tarlap ja Tiit Kaljund.

Foto: pressimaterjalid

Lugupidamisega
Silver Kuusik
Eesti Kontsert
silver.kuusik@concert.ee

Ulmeliselt põnevad tehnoloogiasaavutused ootavad publikut 8. novembril kell 12-21 Estonia kontserdisaali fuajees. Kõige põnevamad eksponaadid on mõttejõul juhitav robot ja 3D-prinditud toit.

Sarja “Tehnoloogia ja muusika” avakontserdi puhul, mis toimub sama päeva õhtul, on Estonia kontserdisaali fuajees seatud üles tehnoloogianäitus, kus saab tutvuda Eestis tegutsevate asutuste põnevamate uute saavutustega. Saab katsetada nn füüsilist, kehaga kuulamist, sest Soomest on kohal  audiotehnoloogia firma, mis toob kaasa kuulamispadja. Teisest äärmusest on oma plaksulambi ning ukselukuga esindatud ka meie lapsleiutaja, 10-aastane Rapla poiss Kert Vahtre.

Samuti saab Estonia kontserdisaali fuajees minna läbi pildi, siseneda interaktiivsesse seina, kõndida ringi eelajalooliste loomade seas, tantsida robot Pepperiga, vaadata tehisintellekti trummi mängimas ja imetleda maailma esimest võistlusdroonidest tehtud pilli. Leiutised on verivärsked. Näiteks Robotex on kohal oma uusima saavutusega, mida selle näituse külalised näevad juba enne suurt Robotexi messi. Palju on muusikaga seotud põnevaid leiutisi ja Eesti Kontsert tuleb välja interaktiivse pillide teemalise veebimänguga.

Oma saavutustega on kohal Hansab, TTÜ Mektory, E&T, Insplay, Maru VR, Robotex, Digital Sputnik, noor leiutaja Kert Vahtre, Audiokinetica, droonispetsid Glen Pilvre, droonipood ja Nemo Vunk, Operose, Flexound (Soome) , Eesti Kultuuriministeerium, Eesti Loodusmuuseum, Eesti Teadusagentuur ja Rakett 69, Virtuaalruum, 3DFoodlab.

Sissepääs tasuta!

Lisainfo: Heili Vaus-Tamm – sarja “Tehnoloogia ja muusika” autor ning produtsent. Tel: 5256322

Foto: pressimaterjalid

———

Lugupidamisega

Silver Kuusik

silver.kuusik@concert.ee

13. novembril avab pärast pikka vaikelu uksed legendaarne Narva Aleksandri kirik. Viimati ületas kirik häälekalt uudiskünnist 2015. aastal, kui kogudus kuulutas välja pankroti. Aasta hiljem panid võlausaldajad kiriku enampakkumisel müüki ning 2016. aasta juunikuus ostis riik koos Eesti Evangeelse Luterliku Kirikuga Narva Aleksandri kiriku pankrotipesast välja. Sellele järgnes morn vaikus. Nüüd, kaks aastat hiljem, ärkab kirik uuele elule ja avab oma uksed.

Projektiga “Aleksandri hääl” astutakse suur ja optimistlik samm edasi ning Aleksandri kiriku saal taasavatakse inimestele. Saalist eemaldatakse varisemisoht, saali täiendatakse nüüdisaegse tipptehnikaga ning avatakse installatsioon “Taevas Narva kohal”. Uhke installatsioon kuvatakse otse kiriku võlvide alla ning inimesed saavad seda jälgida spetsiaalselt selleks kohandatud toolidest, suunates pilgu veerand tunniks ajalooliste võlvide alla, kus taaselustub Narva värvikas ajalugu. Taasavatud kirikuruumis hakkavad aga kaikuma muusikute ja lauljate hääled nagu ei iial varem – tippteosed ja esinejad tulevad meilt ning piiri tagant ja löövad kõlama kiriku eriliselt hea akustikaga võlvide all.

Narva Aleksandri kiriku taasavamist tähistatakse nelja kontserdiga 13.-16. novembrini, kus esinevad Moskva Novaja Opera sopran Natalia Kreslina, The Pocket Symphony of Sankt Peterburg, kammerkoor Collegium Musicale, pianist Kalle Randalu ning Eesti Rahvusmeeskoor ja Eesti Politsei ja Piirivalve Puhkpilliorkester.

Ainulaadse videokunsti ja kontsertkeskkonna loomise üle on rõõmus ka peapiiskop Urmas Viilmaa. “Võiks öelda, et see lahendus on täiesti uus tase kogu Eesti ja ehk ka Euroopa kontekstis,” ütleb ta.

Narva Aleksandri Kirik on juba teine hoone Narvas, mis tõuseb tuhast ja saab uue hingamise kultuuri võõrustajana. Legendaarne Kreenholmi manufaktuur on end viimase aasta jooksul tõestanud ideaalse kontserdipaigana. Sama helge saatus ootab ees ka Aleksandri kirikut, kus omal ajal pidasid jumalateenistust justnimelt Kreenholmi luterlastest töölised.

Foto: pressimaterjalid

Fotosid Narva Aleksandri kirikust leiab siit: https://www.dreamstime.com/stock-image-alexander-s-lutheran-church-narva-estonia-2-image8385281

———

Lugupidamisega
Silver Kuusik
Eesti Kontsert
silver.kuusik@concert.ee

SA Eesti Kontsert kinnitab veel kord, et Laine Randjärvega ei ole sõlmitud lepingut tema asumiseks juhatuse liikme kohale. SA Eesti Kontsert korraldab juhatuse liikme leidmiseks uue konkursi pärast seda, kui uus nõukogu on kinnitanud konkursi tingimused.

Vandeadvokaat Maria Mägi-Rohtmets esitas 4. novembril 2018 ajalehes Postimees seisukohti SA Eesti Kontsert juhatuse liikme leidmiseks korraldatud konkursi ning konkursil osalenud Laine Randjärvega peetud läbirääkimiste kohta. Artiklis kinnitas advokaat, et Laine Randjärv on endiselt valitud SA Eesti Kontsert juhatuse liikmeks. See väide ei ole õige.

24. oktoobril 2018 otsustas Eesti Kontserdi nõukogu mitte volitada nõukogu esimeest Laine Randjärvega juhatuse liikme lepingut sõlmima. Samuti otsustati tühistada varasem, 13. septembri otsus, millega Randjärv valiti juhatuse liikme leidmiseks korraldatud konkursi võitjaks ning nõukogu otsustas korraldada uue konkursi. Kuigi otsused ei olnud konsensuslikud, on need kehtivad. Otsuste põhjendused on välja toodud 24. oktoobri 2018 nõukogu koosoleku protokollis ning neid on ajakirjanduses korduvalt kajastatud.

“Kuigi Laine Randjärv tegi vahetult enne 24. oktoobri nõukogu koosolekut oma varasemates tingimustes järeleandmisi, ei ole SA Eesti Kontsert teinud Laine Randjärvele ettepanekut juhatuse liikme teenistuslepingu sõlmimiseks ega SA Eesti Kontsert juhataja ametiülesannete täitmisele asumiseks. 24. oktoobri koosolekul tehtud otsused on juriidiliselt kehtivad. Ainult läbirääkimistest lepingut ei teki,” kinnitas Eesti Kontserti esindav Ellex Raidla vandeadvokaat Gerli Kilusk. “Vaatamata sellele, et teemat saadab suur avalik huvi, ei pea me praeguses faasis korrektseks juriidilise teema detailset arutelu meedias,” lisas Kilusk.

Ühtlasi saatsid Eesti Kontserdi nõukogu liikmed Tea Varrak, Madli-Liis Parts, Marika Tuusis ja Margus Pärtlas 1. novembril Eesti Kontserdi töötajatele kirja. Selles kinnitasid neli nõukogu liiget, kes avaldasid soovi ka kogu nõukogu laiali saata, et juhatuse liikme konkursi käigus ei ole nad saanud mingeid poliitilisi suuniseid ega tundnud kellegi survet või soovi konkursi käiku muuta.

———

Lugupidamisega
Silver Kuusik
Eesti Kontsert
+372 569 156 89
silver.kuusik@concert.ee

EESTI KONTSERDI PRESSITEADE 16.10.2018

Täna hommikul saabusid Eestisse Moskva tippmuusikud kammerorkestrist Musica Viva, et anda suurepärased kontserdid Tartus, Tallinnas ja Jõhvis.

Musica Viva on tippmuusikutest koosnev orkester, kes on kogunud rahvusvahelist tuntust programmide ajastutruude interpretatsioonidega. Orkester on teinud koostööd maailma parimate solistidega ning andnud kontserte kõikjal mainekates saalides.

Tänavu tähistab Musica Viva kaht juubelit – orkester on tegutsenud 40 aastat ning viimased 30 aastat on koosseisu juhatanud dirigent Aleksander Rudin.

Rudin on Venemaa muusikaavalikkuse säravaim täht. Maailmas tunnustatud tšellist, dirigent, pianist, erakordne ansamblist, Moskva konservatooriumi professor, vanamuusika asjatundja, orkestreerija ja paljude kontserdisarjade looja – ja kõikides nendes rollides on ta olnud võrdselt edukas.

Eesti publiku ette jõuab võrratu kammerorkestri esituses Beethoveni, Haydni ja Mozarti looming.

Musica Viva annab täna õhtul kell 19 kontserdi Tartus Vanemuise kontserdimajas. Homme kell 19 esineb Musica Viva Tallinnas Estonia kontserdisaalis ning neljapäeva õhtul Jõhvi kontserdimajas.

——

Silver Kuusik
Eesti Kontsert
silver.kuusik@concert.ee

 

 

29. septembri õhtul avab Eesti Kontserdi sügishooaja Tallinnas Estonia kontserdisaalis Konzerthausorchester Berlin dirigent Juraj Valčuha juhtimisel. Soleerib organist Iveta Apkalna.

Sügishooaja avakontserdil on kavas Otto Nicolai avamäng ooperile “Windsori lõbusad naised”, Joseph Jongeni Sinfonia concertante orelile ja orkestrile ning Ludwig van Beethoveni sümfoonia nr 3.

Konzerthausorchester Berlin on kõrgelt hinnatud orkester üle kogu maailma. Orkester annab üle saja kontserdi aastas, esineb nii oma kodusaalis Berliini Konzerthausis kui ka tuuridel Aasias, USAs ja Euroopa riikides. Konzerthausorchester inspireerib publikut uute kontserdiformaatidega ning ebatavaliste ja põnevate projektidega. Eelmisel aastal tunnustati orkestrit Saksa orkestrite fondi innovaatilise orkestri auhinnaga.

Juraj Valčuhalisaks, kes juhatab orkestri Tallinna kontserti, on Konzerthausorchester Berlini esimene külalisdirigent. Aastatel 2009–2016 oli ta Torino Sinfonica Nazionale della Rai peadirigent. Kõrge tunnustuse on välja teeninud ka kontserdi solist, Läti organist Iveta Apkalna. Ta vaimustab oma sügava muusikalise arusaamise, briljantse tehnika ja tugeva muusikalise tunnetusega. Tema missioon on olnud viia orelimuusika kontserdisaalidesse. Alates kontserdist Berliini Filharmoonikutega Claudio Abbado juhatusel on ta esinenud prestiižsete orkestrite ja nimekate dirigentidega kogu maailmas.

Konzerthausorchester Berlin esineb Estonia kontserdisaalis 29. septembril kell 19. Kontserti korraldab Eesti Kontsert. Pärast Tallinna kontserti esineb orkester käesoleva tuuri raames ka Riias ja Vilniuses ning teeb nii kingituse Balti riikide 100. sünnipäevaks.

Tuuri toetavad Saksamaa välisministeerium, kontsertreisi ametlik lennupartner on Lufthansa.

Foto: Marco Borggreve

—————

Silver Kuusik
Eesti Kontsert
silver.kuusik@concert.ee

Ajakirja Gramophone poolt maailma parimaks orkestriks tunnistatud Royal Concertgebouw Orchestra tähistab tänavu 130. tegutsemisaastat ning jõuab sel puhul lõpule kontsertreiside sarjaga “RCO meets Europe”. Enneolematu turnee käigus annab hinnatud orkester meeldejääva kontserdi ka Eestis.

Kontsertreiside sari sai alguse 2016. aastal ning selle raames külastab orkester kõiki Euroopa Liidu liikmesriike. Tänavu saab sari lõpuakordi ning orkester annab meeldejäävad kontserdid Küprosel, Poolas, Leedus, Lätis, Soomes, Rootsis, Taanis ja Horvaatias. Eesti publikule esineb maailma hinnatuim orkester 9. novembril Tallinnas Estonia kontserdisaalis.

Orkester on võtnud südameasjaks noorte muusikute kaasamise ning turnee jooksul viiakse läbi kaasamisprojekt “Side by Side” – igas külastatavas riigis esitab maailmakuulus Royal Concertgebouw Orchestra ühe teose kohalike noorte muusikutega. Eestis saavad legendaarse orkestriga koos musitseerida Tallinna Muusikakeskkooli Sümfooniaorkestri noored.

Piletid Royal Concertgebouw Orchestra kontserdile tulevad müügile 25. septembril kell 12. Kontserti korraldab Eesti Kontsert.

Foto autor: Anne Dokter

Eesti Rahvusmeeskoor esineb esmakordselt oma pika ajaloo jooksul Jaapanis. 12.-29. septembrini toimuva kontserdireisi jooksul tähistatakse Eesti 100. aastapäeva, antakse mitmeid a cappella kontserte, osaletakse suurvormi ettekannetel ning antakse panus ülemaailmse koristuspäeva õnnestumiseks.

Rikkaliku kontsertreisi sissejuhatuseks annab rahvusmeeskoor 13. septembril Toride linnas kaks meeleolukat koolikontserti. 15. septembril osaleb koor aga ülemaailmsel koristuspäeval, millele pannakse pärastlõunal muusikaline punkt.

Rahvusmeeskoori turneeprogrammi mahub ühtekokku seitse a cappella kontserti, kus kantakse ette nii maailma suurte heliloojate kui ka Eesti heliloojate loomingut. Esitamisele tulevad Felix Mendelssohn Bartholdy, Franz Schuberti, Sergei Rahmaninovi, Ko Matsushita, Naoki Nishimura ja Giovanni Bonato teosed. Kontsertide teises pooles kõlab armastatud helilooja Veljo Tormise looming. Kontsertidel juhatab koori peadirigent Mikk Üleoja, kaastegevad on Jaapani flötist Noriko Takaichi ja meie tšellist Aare Tammesalu.

21. ja 22. septembril esitavad Eesti Rahvusmeeskoor ja Jaapani ringhäälinguorganisatsiooni sümfooniaorkester (NHK Symphony Orchestra) peadirigent Paavo Järvi dirigeerimisel Tokyo NHK kontserdimajas Jean Sibeliuse loomingut. Kontserdil kõlavad kantaadid „Laulu Lemminkäiselle“, „Sandels“ja „Finlandia“ ning soomlaste rahvuslik uhkus „Kullervo-sümfoonia“(solistid Johanna Rusanen ja Ville Rusanen).

Mainekas ja tunnustatud NHK sümfooniaorkester loodi 1926. aastal ja oma pika tegutsemisaja jooksul andnud kontserte nii Euroopas, Ameerika Ühendriikides kui ka Aasias. 2015. aasta sügisest on orkestri peadirigent Paavo Järvi.

2004. aastal võitsid maestro Paavo Järvi, Eesti Rahvusmeeskoor, tütarlastekoor Ellerhein ja ERSO Sibeliuse kantaatide salvestusega Eesti esimese Grammy. „Kullervo“ on teos, mida rahvusmeeskoor on esitanud korduvalt üle kogu maailma, viimati märtsikuus Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks Hongkongi kunstide festivalil. Maestro Paavo Järviga seob Rahvusmeeskoori pikaajaline ja tihe koostöö, koos on esinetud ning nii Euroopas kui USAs.

Jaapani turnee jooksul annab Eesti Rahvusmeeskoor 11 kontserti.

———

Silver Kuusik
Eesti Kontsert
silver.kuusik@concert.ee

Sügishooajal rõõmustab Eesti Kontsert publikut uute kontserdisarjadega, mis pakuvad rännakuid kaugetesse aegadesse, paitavad kõrva kaunite romanssidega, seovad üheks muusika ja tehnoloogia tippsaavutused ning pakuvad põnevat elamust alateadvuse ja muusika ühendamisel.

Sügishooajal avab äsja renoveeritud Maarjamäe lossis uksed romantiline vene salong, kus põimitakse kokku sõna- ja helikunst, luues atmosfääri, mis pakub elamusi nii silmale kui ka kõrvale. Vene romanss on sümbioos vene heliloomingust ning luulest. Publikuni jõuab muusika ja poeesia imeline sulam, milles kehastub ehtne vene hing – see kaebleb ja kahetseb, juubeldab ja kannatab, valutab maailma pärast südant ja naudib põhjani oma hingevalu. Ometi ei mõju muusika ülepaisutatult ega ebausutavalt, vastupidi, see on erakordselt siiras ja sugestiivne.

Kontserdisarja avaõhtul, 15. septembril kell 17 esitavad Priit Volmer, René Soom ja Jaanika Rand-Sirp Sviridovi, Tšaikovski, Dargomõžski, Rahmaninovi laule, aga ka vene rahvamuusikat. Seda kontserti on igati sobilik nimetada muusikaliseks etenduseks oma ajastu salongi võtmes, rahvusooperi suurepärased solistid Priit Volmer ja René Soom on igati veenvad ja nauditavad laval ka näitlejatena.

Sarja „Vene salong“ teine kontsert toimub Maarjamäe lossis 1. detsembril ning siis esitab romansse tenor Vjatšeslav Reznitšenko, luulet loeb Jaak Jõekallas ning klaveril musitseerib Riina Pikani. Kõlavad Rahmaninovi, Tšaikovski, Fomini, Prozorovski, Vertinski romansid ning Puškini ja Severjanini luule. Vjatšeslav Reznistšenko on kõrgelt hinnatud rahvusvaheliste konkursside laureaat, keda on esile tõstetud just vene romansside tundeküllase esitajana. Jaak Jõekallas lisab aga võimeka näitleja ning lauljana romansikontserdile poeesianüansi. Publiku ette jõuab meeldejääv sümbioos muusikast ja luulest kogu selle rikkuses ning ilus.

Sarja järgmised kaks kontserti jõuavad Maarjamäe lossis publiku ette kevadhooajal. Kontserdisari valmib koostöös Eesti Ajaloomuuseumiga.

Eesti sajanda sünnipäeva puhul jõuab kuulajate ette kontserdisari „Eesti ajastud“, mis käsitleb olulisi perioode meie maa ajaloos ning muusikat, mis on kodumaal kõlanud. Eesti Ajaloomuuseum juhib kontsertidel tähelepanu mõnele tutvustatava perioodi iseloomulikule esemele. Sõnalise sissejuhatuse kultuuri- ja muusikaruumi teeb igal kontserdil ajaloolane Jaak Juske.

Uus kontserdisari võtab esimesena luubi alla Rootsi aja. 20. septembri õhtul kell 19 esineb Tallinnas Suurgildi hoones ansambel Triskele, kes tutvustab rootsi ja rannarootsi muusikat, mille mõjud on meie rahvamuusikas, eriti Lääne-Eestis ja saartel, laialt levinud. Ansambel on 20 tegutsemisaasta jooksul töötanud läbi erinevate maade ja rahvaste muusikatraditsioonid, loonud oma unikaalse kõlapildi ning muljetavaldava pillikogu. Lisaks rahvapärasele laulmisviisile kõlavad eesti, aga ka Euroopa keskaja instrumendid.

Sarja teine kontsert on publiku ees 22. novembril, kui Suurgildi hoones esineb hansa-aja muusikaga ansambel Rondellus. Kavas on muusika, mis kõlas hansaliidu aegadel nii Tallinna kaupmeeste gildides kui ka tänavatel. Nii nagu kaupmehed rändasid ühest maailma otsast teise, nii oli parim muusika renessansiaegses Euroopas rahvusvaheline. Kuigi tolle aja inimesel ei olnud kasutada meiega võrreldavaid transpordi- ja kommunikatsioonivahendeid, levisid kõige tuntumad laulud üle merede, maade ja riigipiiride. Nii võib mõnest populaarsest meloodiast leida versioone kümnetes erinevates väljaannetes ja käsikirjades üle terve Euroopa. Sageli inspireerisid need viisid heliloojaid omi seadeid looma ja nii on meloodia algset autorit mõnikord lausa võimatu kindlaks teha.

Kevadhooajal saavad kuulajad sarjas „Eesti ajastud“ osa venestusperioodi muusikast ning ärkamisaegsest koorimuusikast. Kontserdisari valmib koostöös Eesti Ajaloomuuseumiga.

Alateadvus ja tehnoloogia sümbioosis muusikaga

Kontserdisari „Mängud alateadvusega“ ühendab muusika psühholoogia ja ajuteadusega. Eesti inimene huvitub enesearengust, vaimsest tervisest ja hakkamasaamisest elus ning nüüd seotakse psühholoogia muusikaga. Uues sarjas on muusika ja sõnumi vastuvõtuks loodud head tingimused, kus kõik segav on viidud miinimumini.

Sarja esimene osa kannab pealkirja „Muusika ja aju“ ning jõuab publiku ette 24. oktoobril kell 19 Vaba Lava saalis, kus ajuteadlane Jaan Aru räägib huvitavaid ja naljakaid lugusid sellest, kuidas meie aju toimib. Toredaid näiteid ja võrdlusi jagub nii tuntud inimeste kui ka laste ja loomade kohta. Aru viib kohapeal publikuga läbi ka eksperimente. Muusikat teevad Silvia Ilves tšellol ja hollandi viiuldaja ning uue festivalisuuna edukas korraldaja Anastasia de Haan. Muusikast ja lugudest on moodustatud sisulised paarid, mida ilmestab visuaal. See on omamoodi sissejuhatus järgnevatele kontsertidele, mis toimuvad koostöös Muusikateraapia Keskusega.

Hooaja jooksul on tulemas kuus kontserti, mille muusika paneb jooksma elavad kujutluspildid: „Skrjabin – värvid ja ekstaas“, „Bach ja marimba – meditatsioon“, „Chopin ja Liszt – romantism ja tunded“, „Beethoven – revolutsioon ja dramatism“, „Kodumaastikud“, „Helirännakud ruumis – džäss-vokaal-improvisatsioon“. Esinejateks on valitud need, kes kõige eredamalt seda muusikat teevad.

Igale kontserdile teeb sissejuhatuse muusikaterapeut Alice Pehk, kes viib kuulajad muuhulgas vastuvõtlikumasse, teadvust avardavasse seisundisse, mis võimaldab paremini iseendasse vaadata, ulatudes teadvuse sügavamate kihtideni, kuhu argirütmis ei pruugi küündida.

Kontserdisari „Tehnoloogia“ toob aga publiku ette kaksikpaketi: uusimad tehnoloogilised lahendused ja nendega koos loodud või haakuv muusika.

Sarja avapäeval, 8. novembril, on Estonia kontserdisaalis avatud tehnoloogianäitus, kus tutvustatakse Eestis tegutsevate tehnoloogiafirmade põnevaid tooteid. Näitusel on mitu alajaotust: teadus, mängud, muusika, õpe. Kõiki eksponaate saab ise proovida ja nendega midagi kohapeal ka valmis teha (nt 3D printimine, mõtte abil roboti juhtimine, virtuaalreaalsusprillide uute võimaluste katsetamine jpm). Koolidel on võimalik eelregistreerimisega tulla ka klasside kaupa. Fuajees liugleb ringi ja tervitab rahvast Hansabi robot, kes hakkab mängima halastajaõde ja laulma elektroonilises ooperis. Audiokinetica esitleb aga trummi, mida mängib tehisintellekt. Näitus on kõigile tasuta.

Kuna selle sarja kontserdid on loomult väga erinevad, toimuvad need erinevates Tallinna saalides: Erinevate Tubade Klubis, Telliskivi keskuse Mustas saalis, Kultuurikatlas, Estonia kontserdisaalis.

Sarja avab 8. novembril kell 18 Estonia kontserdisaalis kontsert „Vaata enda ümber, vaata enda sisse“, kus musitseerib ansambel U: ning elamust pakub virtuaalreaalsus. Eesti heliloojad Tatjana Kozlova-Johannes, Märt-Matis Lill ja Liisa Hirsh kirjutavad ansamblile U: kohaspetsiifilised teosed, mis on inspireeritud valitud kohtadest Eesti looduses. Need kohad filmitakse 360 kraadi kaamerate abil ning materjalist sünnib koos muusikaga hoolikalt kujundatud terviklik kunstiteos. Publik saab kontserdil kasutada VR-peaseadmeid, mille abil on kuulajatel võimalik viibida looduses, kaugel kontserdisaalist – vaadata ringi, vaadelda detaile, süveneda valguse vahetusele ning kohtade meeleoludele. Samas mängivad U: muusikud kontserdisaalis kohapeal ning kuulajaid ümbritsevad ka eelsalvestatud või elektrooniliselt kujundatud helid. Tulemus on mitte pelgalt põnev eksperiment, vaid sügav, sissepoole suunduv ja kunstiliselt tugev personaalne kogemus.

Sarja järgmised kontserdid on publiku ees kevadhooajal.

Foto: Ansambel Triskele

——

Silver Kuusik
Eesti Kontsert
silver.kuusik@concert.ee

 

 

Teadaolevalt esimese festivalina Eestis saab Saaremaa Ooperipäevadel toimunust ülevaate läbi leedu kunstniku joonistuste.

MEDILĖ ŠIAULYTYTĖ on Roomas elav ja töötav Leedu teatri- ja kostüümikunstnik kes viljeleb ainulaadset kunstireportaažide žanri. Ta on lõpetanud Roomas Itaalia Rahvusliku Kinematograafiakooli ning Leedu Kunstiakadeemia teatrikunstniku erialal. 2010 ja 2015 võitis ta Leedu teatri aastaauhinna.

Medile viibis Saaremaa Ooperipäevadel koos Shanghai Ooperiteatriga ning jäädvustas 47 pildil kõik enda ümber toimuva, nii laval, lava taga kui ka Ooperipäevade „köögipoolel“. Tema joonistatud pildid kingitakse festivali lõpul ooperipäevade toetajatele ning koostööpartneritele.

Medile joonistustega saab tutvuda siin: JOONISTUSED

www.medile.me

Ooperipäevade kavaga saab tutvuda siin: https://www.saaremaaopera.com/

Pidevalt täienev Ooperipäevade fotoblogi asub aadressil: https://bit.ly/2JA72WR

Fotod: Gunnar Laak, salasõna: sop2018

Lauri Aav
Eesti Kontsert
50 22 177
lauri.aav@concert.ee
www.concert.ee
skype: lauriaav