Eesti Kontsert jätab kuni 31. märtsini ära kõik suurkontserdid ja väliskülaliste kontserdid

EESTI KONTSERDI PRESSITEADE 12.03.2020

Eesti Kontsert jätab kuni 31. märtsini ära kõik suurkontserdid ja väliskülaliste kontserdid

Lähtudes vabariigi valitsuse soovitusest jätta koroonaviirusega seoses lähiajal ära kõik enam kui 100 osavõtjaga avalikud üritused jätab Eesti Kontsert kuni märtsi lõpuni ära kõik suurkontserdid ja välisesinejate kontserdid Tallinnas ning Tartu Vanemuise, Pärnu ja Jõhvi kontserdimajades.

„Meie publiku, esinejate ja töötajate tervis on meie jaoks esmatähtis ning nii võtsime täna vastu otsuse jätta ära kõik kontserdid oma suurtes saalides kuni selle kuu lõpuni. Juba müüdud kontsertide piletid ostame loomulikult tagasi, kuid palume kõigil tutvuda tagasiostu korraga Eesti Kontserdi kodulehel ja Facebookis,“ selgitas Eesti Kontserdi juht Kertu Orro.

Ühtlasi on Estonia kontserdisaal kuni 31. märtsini (kaasa arvatud) suletud. Tartu Vanemuise, Pärnu ja Jõhvi kontserdimajades jäävad märtsi lõpuni ära kõik Eesti Kontserdi korraldatavad üritused, kõigi teiste sündmuste puhul tuleks ühendust võtta ürituse korraldajaga.

Ära jäävad järgmised Eesti Kontserdi kontserdid:

  • Madeleine Belli (USA) ja Concertgebouw’ (Holland) kontserdid „Tribuut. Ray Charles ja Stevie Wonder“ Tartus 13. märtsil ja Tallinnas 14. märtsil;
  • Kontserdisarja „i nagu interpreet“ kontsert (Robert Traksman, viiul, Marcel Johannes Kits, tšello, Rasmus Andreas Raide, klaver) 17. märtsil Estonia kontserdisaalis;
  • Kontserdisarja „Lõunamuusika“ kontsert „Vene romanss“. Priit Volmer (bass, Rahvusooper Estonia), René Soom (bariton, Rahvusooper Estonia), Jaanika Rand-Sirp (klaver) 18. märtsil Estonia kontserdisaalis;
  • Kontserdisarja „i nagu interpreet“ kontsert „Kummardus Georg Otsale“ (Mati Turi, tenor, Martti Raide, klaver) 19. märtsil kell 19 Jõhvi kontserdimajas;
  • „Entel-tentel 50“ kontsert märtsil Pärnu kontserdimajas, 21. märtsil Vanemuise kontserdimajas, 22. märtsil Estonia kontserdisaalis ja 23. märtsil Jõhvi kontserdimajas;
  • Moskva Helikon-Opera kontsertlavastus „Mr. Georg Ots“ märtsil Alexela kontserdimajas;
  • Eesti Rahvusmeeskoori ja dirigent Grete Pederseni (Norra) kontsert märtsil Estonia kontserdisaalis ja 29. märtsil Tartu Ülikooli aulas;
  • Ansambli Dialogos kontsert märtsil Tallinna Suurgildi hoones ja 25. märtsil Pärnu kontserdimaja kammersaalis;
  • Sergei Tanejevi nimelise keelpillikvarteti (Peterburi) kontsert märtsil Tallinna raekojas.

Lisaks jätab Eesti Kontsert kuni 1. aprillini ära kõik koolikontserdid üle Eesti.

Ära jäävate kontsertide piletid ostetakse tagasi kuni 17. aprillini.

Piletilevist ostetud e-piletite tasu tagastatakse automaatselt 7 tööpäeva jooksul, Piletilevi müügipunktidest ostetud piletid saab tagastada kõikidesse Piletilevi müügipunktidesse, välja arvatud Circle-K teenindusjaamades.

Piletimaailmast ostetud e-piletite tagastamiseks palume saata oma pilet e-posti aadressile tagasiost@concert.ee koos tagastuse saaja nime ja pangaandmetega. Juhul, kui olete ostnud paberpileti Piletimaailma müügipunktist, siis palume võimalusel saata oma piletist foto e-posti aadressile tagasiost@concert.ee koos tagastuse saaja nime ja pangaandmetega.

Eesti Kontserdi kontserdimajade kassad teostavad piletite tagasiostu sularaha eest vastavalt oma lahtiolekuaegadele. Tartu Vanemuise, Pärnu ja Jõhvi kontserdimajade kassad on avatud tavapärastel aegadel, Estonia kontserdisaali kassa avatakse 1. aprillil.

Eesti Kontsert vabandab ebamugavuste pärast ja loodab publiku mõistvale suhtumisele.

Hoidke oma tervist!

 

Andri Maimets
Eesti Kontserdi kommunikatsioonijuht
5620 1117
andri.maimets@concert.ee
Skype: andrimaimets

Moskva Helikon-Opera lavastus „Mr. Georg Ots“ jääb ära, piletid ostetakse tagasi

Seoses Moskva Helikon-Opera otsusega loobuda trupi tervise huvides ettevaatusabinõuna kõigist välislähetustest jääb laupäeval, 21. märtsil ära Alexela kontserdimajas toimuma pidanud Saaremaa ooperipäevade ja Moskva Helikon-Opera kontsertetendus „Mr. Georg Ots“.

Kõik 21. märtsi kontsertetendusele „Mr. Georg Ots“ Piletilevi müügikeskkonnast ostetud piletid ostetakse tagasi. E-pileti eest kantakse raha automaatselt tagasi ostja pangaarvele 7 tööpäeva jooksul. Piletilevi müügipunktidest ostetud piletid saab kuni 4. aprillini tagastada kõikidesse Piletilevi müügipunktidesse, välja arvatud Circle-K teenindusjaamades.

Eesti Kontsert vabandab ebamugavuste pärast ja loodab publiku mõistvale suhtumisele.

 

Andri Maimets
Eesti Kontserdi kommunikatsioonijuht
5620 1117
andri.maimets@concert.ee
Skype: andrimaimets

Eelmisel  suvel Saaremaa ooperipäevadel esietendunud Moskva Helikon-Opera kontsertlavastus „Mr. Georg Ots“ etendub sel kevadel taas Eesti publiku ees. Etendust mängitakse ainult ühe korra – Georg Otsa sünniaastapäeval 21. märtsil Tallinnas Alexela kontserdimajas. Piletid on müügis Piletilevis.

Nii Eestis kui ka Venemaal on ooperipublik „Mr. Georg Otsa“ soojalt vastu võtnud, väljamüüdud esietenduste järel Saaremaal on lavastust mitmel korral mängitud täismajale Moskvas Helikon-Opera suures teatrisaalis, pälvides nii Eesti kui ka Vene kriitikute tunnustuse.

„Mr. Georg Ots“ on žanripiire ületav vaimustav etendus, milles põimitakse ühtseks tervikuks dialoogid ja ooperifragmendid, elav esitus ja fonogrammilt kõlavad originaalesitused, ilukirjandus ja tõsielu. Kontsertetendusel kõlavad Georg Otsa legendaarseks lauldud „Saarema valss“, aaria filmist „Mister X“, „Don Quijote võitluslaul“ ja paljud teised armastatud palad.

Eesti Kontserdi juhi Kertu Orro sõnul on Helikon-Opera lavastus „Mr. Georg Ots“ igale Georg Otsa austajale tõeliseks kingituseks. „Mäletame tänini, kuidas publik mullu lavaloo hetkega omaks võttis ja kuidas lõpuks kõik ühiselt Georg Otsa menulaule kaasa laulsid. Usun, et see on üks südamlikumaid võimalusi suurlegendi meenutamiseks,“ rääkis Orro.

Helikon-Opera „Mr. Georg Ots“ etendub 21. märtsil kell 19 Tallinnas Alexela kontserdimajas. Peaosades säravad Rahvusooper Estonia solistid Rene Soom ja Juuli Lill, kaastegevad on Natalja Zagorinskaja, Anu Kaal, Aleksei Issajev jt ning Helikoni ooperiteatri sümfooniaorkester ja koor.

Lavastaja Dmitri Bertmani sõnul on tema „Mr. Georg Otsa“ näol tegemist kummardusega eesti ooperikunsti suurkujule, kelle 100. sünniaastapäeva tähistatavad tänavu märtsis nii Eesti kui ka Venemaa muusikaringkonnad. Lavastaja on öelnud: „Seda lavastust ette valmistades tabasin end pidevalt võrdlemas Georg Otsa elukäiku oma lähedase sõbra Dmitri Hvorostovski elusaatusega, kes oma eluajal pidas Otsa suureks eeskujuks. Just see, kui üksildastena võivad miljonite poolt armastatud suurkujud end päriselus tunda.“

Suurlavastuse produtsent on Eesti Kontsert, toetavad Tallinna ja Moskva linnavalitsused ja kultuuriministeerium.

Ainulaadse muusikalavastuse piletid on saadaval Piletilevis.

 

Andri Maimets
Eesti Kontserdi kommunikatsioonijuht
5620 1117
andri.maimets@concert.ee
Skype: andrimaimets

EESTI KONTSERDI PRESSITEADE 17.12.2019

Alati eriline MustonenFest tuleb taas võimsa programmiga

31. korda toimuv MustonenFest toob peagi saalidesse Eesti juhtivad  muusikakollektiivid ja staaresinejad. 31. jaanuarist 8. veebruarini vältav festival pakub ka seekord ajatut kvaliteetklassikat ning uue muusika erilaadseid pärle.

Traditsioon tuua kokku ainulaadsed solistid ja instrumentaalkooslused ning kõrgetasemelised Eesti koorid jätkub. Festivali avakontserdil esineb kaasaaja väljapaistvamaid briti pianiste Barry Douglas koos Eesti Rahvusmeeskoori ja ERSO-ga. Kontsert „Ülestõusmine ja elu“ paneb kokku klassika kuldvaramusse kuuluva Luigi Cherubini reekviemi ja Krzysztof Penderecki märgilise tähendusega klaverikontserdi „Resurrection“.

Johann Sebastian Bachi sooloviiulimuusika kontserdil astub publiku ette Clara-Jumi Kang. Kõikjal maailmas juhtivate orkestrite ja dirigentidega esinev viiulivirtuoos mängib 1708. aasta Stradivari Ex-Straussi viilulil.

Suurejooneliseks tõotab kujuneda Novosibirski kammerorkestri esinemine. Kuulda saab Beethoveni „Kolmikkontserti“, Tšaikovski, Mendelssohni ja Kantšeli teoseid ning Bardanašvili uudisteose esiettekannet.

Selle aasta MustonenFestile lisab vürtsi mitu väliskooslust. Ludovice Ensemble Portugalist viib kuulajad rännakule Pariisist Lissaboni. Sel teekonnal põimitakse prantsuse barokkheliloojate loomingusse eri rahvaste muusika müstilisi noote.

Juudi muusikat, palvet ja meditatsiooni pakub Iisraeli vokaalinstrumentaalduo, kelle loomingut on peale kodumaa muusika mõjutanud vene, keldi, tansaania ja teiste rahvaste kultuurid. Samuti saab kuulata siinmail harva esitatavaid sünagoogilaule kantor Israel Nachmani esituses.

Üheksa päeva kestev MustonenFest toob sel korral kuulajateni 12 kontserti üheksas Eesti esinemispaigas. MustonenFesti detailse kavaga saab tutvuda siin: cutt.ly/orqS8vp

———
Silver Kuusik
Eesti Kontsert
56915689
silver.kuusik@concert.ee

EESTI KONTSERDI PRESSITEADE 16.12.2019

XIII Jõhvi balletifestivali peaesineja on Peterburi Riiklik Akadeemiline Balletiteater

19. aprillil saab hoo sisse XIII Jõhvi balletifestival ning tänavu on festivali peaesineja Leonid Jakobsoni nimeline Peterburi Riiklik Akadeemiline Balletiteater, kes kostitab publikut rikkalike elamustega.

Leonid Jakobsoni nimeline Peterburi Riiklik Akadeemiline Balletiteater on tõeline pärl kogu maailma kultuuriruumis. Teatril on tähtis koht riigi tugevaimate balletitruppide seas – trupp osaleb suurtel rahvusvahelistel festivalidel ning seda on tunnustatud rohkete auhindadega, nende seas Venemaa kõrgeim riiklik teatripreemia Kuldne Mask, Peterburi kõrgeim teatripreemia Kuldne Sofitt ja Euroopa Taglioni balletipreemia. Teater tunneb uhkust oma 50-aastase ajaloo üle ja kannab auga oma asutaja, koreograaf Leonid Venjaminovitš Jakobsoni nime.

Jõhvi balletifestivalil saab publik osa rikkalikust programmist ning lisaks peakülalisele rõõmustavad külastajaid ka kodumaised esinejad. Vanemuise teater toob festivalile Mai Murdmaa lavastatud „Armastuse tango ehk aegade lõpus“. Teos on inspireeritud Gabriel Garcia Marqueze loomingust ning see on loodud Astor Piazolla muusikale.

Festivali peakülalise esituses jõuavad esmakordselt Eestis publiku ette „Vene balleti šedöövrid“ – Leonid Jakobsoni koreograafilised miniatuurid, mille taastamisel osalesid kunagi maestroga koos töötanud pedagoogid ja repetiitorid ning tuntud teatrikunstnikud. Programm koosneb šedöövritest tsüklist „Koregraafilised miniatuurid“, mis on juba pikemat aega osa Vene koreograafia ajaloost. „Koreograafiliste miniatuuride“ hulka kuuluvad „Pas de quatre“ (V. Bellini muusikale), „Armunud“ (S. Kagani muusikale), „Sekstett“ (W. A. Mozarti muusikale), „Viini valss“ (J. Straussi muusikale), „Külakellad“ (Š. Aranovi muusikale), „Pas de deux“ (G. Rossini muusikale) ja ühevaatuseline ballett „Pulmarong“ (D. Šoštakovitši muusikale), „Baba-Jagaa“ (M. Mussorgski muusikale), „Podhalim“ (V. Tsitovitši muusikale), „Küla Don Juan“ (J. Zaritski muusikale), „Polichinelle“ (S. Rahmaninovi muusikale) ja „Lumehelbeke“ (S. Prokofjevi muusikale).

Lisaks miniatuuridele rõõmustab Peterburi Riiklik Akadeemiline Balletiteater publikut Adolphe Adami kultusteosega „Giselle“. Romantiline ballett esietendus 1841. aastal Pariisi ooperiteatri laval ning sellel oli vapustav edu. Kohe hakkasid selle vastu huvi tundma kõik Euroopa juhtivad balletilavad. Aegumatu koreograafilise šedöövri alus on legend vilidest – armastatute reetlikkuse tõttu südamevalusse surnud neidude hingedest. Öösiti lahkuvad nad oma haudadest, et eksinud rändureid surnuks tantsitada. Legendi pani kirja Saksa luuletaja Heinrich Heine, prantslane Théophile Gauthier lõi selle põhjal libreto balletile, mille lavastasid Adolphe Adami muusikale Jean Coralli ja Jules Perrot. Praeguseks on sellest saanud kultuslik lavateos, mida publik hindab ja tunnustab.

Lisaks on Jõhvi balletifestivali programmis laste balletigala „Tuleviku tähed“, mis toob lavale enam kui 200 balletilast üle Eesti. Avatud on näitused, linastub Euroopa filmide eriprogramm „Loovus“ ning nautida saab Eesti tippdisainerite moesõud.

Jõhviballetifestival kestab 19.-26. aprillini. Festivali pääsmed on müügil siin: cutt.ly/Zrqu3KS

———
Silver Kuusik
Eesti Kontsert
56915689
silver.kuusik@concert.ee

EESTI KONTSERDI PRESSITEADE 11.12.2019

Eesti-Austria-Saksa muusikute ja robotifirma koostöös sünnib muusikateatri lavastus

Täna esitleti EMTA uues multimeediakeskuses lavastust „Tarkovski. 8. film“. See on elektrooniline ooper legendaarse filmirežissööri Andrei Tarkovski viimasest, tegemata jäänud filmist.

Teose põhiteema on enda ümbritsemine virtuaalreaalsuse „turvalise“ kilbiga, robotite inimmaailma integreerimine ja selle tagajärjed. Kusjuures tegemist pole sugugi vaid noorte probleemiga. Vastupidi, just vana, haige ja ühe käega Tarkovski suhtleb oma lähedastega Skype’i teel, lahutab meelt chatboti-tüdrukuga vesteldes ja uurib robotkätt.

Aktuaalne teema, mis ei tunne vanuse- ega rahvusepiire, tõi teosele ka Euroopa uute balleti- ja ooperiideede konkursil Fedora Prize 2018 hinnatud nominatsiooni. Eesti Kontsert seisis nominentide galal projekti ühe autorina kõrvuti Euroopa kuulsaimate teatritega.

Koostöös muusikaakadeemiaga toimunud esitlusel astusid teose katkendiga üles Eesti elektronmuusikud Taavi Kerikmäe, Tarmo Johannes ja Ekke Västrik, teose idee autor Thomas Desi ja laulev näitleja Gilbert Handler Austriast.

Esiettekandeni jõuab „Tarkovski. 8. film“ septembris Viinis festivalil Musiktheatertage Wien. Sellele järgnevad etendused Itaalias, Teatro della Tosses ja Eestis PÖFFil. Läbirääkimised käivad ka Linzi, Karlsruhe ja Luxemburgi teatritega.

Thomas Desi keskendub oma töödes küsimustele, mis on inimese elu eesmärk ja mida teenib kunst. Seepärast köidab teda ka Tarkovski teema. Desi selgitab, miks ta kaasas ooperisse just KUKA-roboti: „Kõigepealt seetõttu, et humanoidrobotit on võõrastav ja ebamugav vaadata, teisalt aga tema hirmuäratava realistlikkuse tõttu.“ Saksamaal Augsburgis loodud kuue mootoriga KUKA teeb ka häält, suudab öelda sõnu ning osaleda muusika esitamises. Nii muutub ta otsekui osaks Tarkovskist endast.  „Robustne KUKA on päris hea näitleja ja ta on osalenud juba mitmes kultuuriprojektis üle maailma,“ kiidab Desi oma lemmikut.

“Sellised projektid, kus on lisaks filmiteemale ka elav teater ja muusika, ajavad mind täiesti pöördesse. Aga see esitlus oli mulle üllatus, sest kogu eelneva kirjelduse põhjal ma ei uskunud, et see nii hea saab olema,“ rääkis Tiina Lokk ning lisas, et just see annab julgust projektis kaasa lüüa.

Link fotodele: (fotograaf Karl Johanson): https://www.flickr.com/photos/poffihunt/albums/72157712158061711

Esitlus toimus koostöös Muusika-ja Teatriakadeemiaga, teose loomist finantseerib Eesti Kultuuriministeerium, ettekannet toetab PÖFF.

Täiendavatele küsimustele vastab produtsent Heili Vaus-Tamm (tel 525 6322)

Eesti Kontsert ja PÖFF

EESTI KONTSERDI PRESSITEADE 3.12.2019

Pärnu ooperipäevade külalisteater on Poola Kuninglik Ooper

2020. aasta Pärnu ooperipäevade külaline on Poola Kuninglik Ooper, kes toob publiku ette kullaprooviga lavateosed. Nädalavahetusel jõudsid müügile soodushinnaga piletid.

2017. aastal asutatud teater tegutseb pika ooperitraditsiooniga hoones, endises Poola kuningapere suveresidentsis Łazienki Królewskie’s. Kuningas Stanisław August Poniatowski asutas sinna ooperiteatri, mis avati 1788. aastal. Poola Kuninglik Ooper on üks vähestest tänaseni säilinud autentsetest 18. sajandi õukonnateatritest Euroopas.

Tänapäeval on teater pälvinud publiku tähelepanu Wolfgang Amadeus Mozarti ja Poola heliloojate ooperite esitamisega, mida on silmas peetud ka Pärnu ooperipäevade lavastuste valikul. Ette kantakse W. A. Mozarti „Don Giovanni“ ja Eestis vähe tuntud Stanisław Moniuszko „Õudne mõis“.

„Õudne mõis” jõudis Poola Kuningliku Ooperi lavale 2019. aastal, mis on Poolas kuulutatud helilooja Stanisław Moniuszko aastaks. Ühtlasi tähistatakse lavastusega Poola iseseisvuse taastamise 100. aastapäeva. „Õudne mõis“ esietendus Varssavis 1865. aastal. Publiku soojast vastuvõtust hoolimata eemaldati ooper kavast juba kolme etenduse järel. Tsaari tsensuuri häiris nii Jan Chęciński koostatud libreto kui ka Moniuszko muusika rahvuslik meelsus. Ooperi aariates ja koorilauludes leidub viiteid pärimuskultuurile, romantiliste laulude traditsioonile, ning kasutatud on Poola tantsudele iseloomulikke rütme.

Pärnu ooperipäevad algavad 9. juulil ning lõppevad traditsiooniliselt uhke galakontserdi ja õhtusöögiga festivali viimasel päeval, 11. juulil.

Pärnu ooperipäevad on ooperigurmaanide kohtumispaik. Eesti ühe parema akustikaga saalis saab näha ja kuulda maailma muusikateatreid, kes astuvad Eestis üles esimest korda. Ettekandele tuleb vähemalt üks ooper, mida pole siin varem esitatud või mis on meie saalidesse sattunud üliharva.

———
Silver Kuusik
Eesti Kontsert
56915689
silver.kuusik@concert.ee

EESTI KONTSERDI PRESSITEADE 15.11.2019

Pühapäeval esietendub kontsertlavastus „Unehaldjailm“

Pühapäeval kell 12 esietendub Tallinnas Kultuurikatlas äsja valminud kontsertlavastus „Unehaldjailm“, mis kutsub suuri ja väikseid avastama meloodiate ja varjuteatri salapärast maailma.

Klassikalise muusika kooslus Duo Telluur, visuaal-poeetilise teatrikeelega lavastaja Helen Rekkor ning nukunäitleja Sandra Lange loovad meloodilise ja maagilise visuaalrännaku uneilma aladele.

„Varjuteater kui tuhandeid aastaid vana teatriesteetika on üllatusi ja avastusi pakkuv mängumaa veel tänapäevalgi. Valguse ja varju ning muusika sümbioosis sündiv maailm on maagiline ja mänguline. Ka selline olmeline ese nagu kahvel võib varjuteatri unenäoilmas saada täieõiguslikuks tegelaseks. Eraldi rõhutamist nõuab tõsiasi, et ükski lavastuses kasutatav visuaal ei ole eelsalvestatud, vaid kõik, mida vaataja näeb, sünnib nn lives,“ rääkis lavastaja Helen Rekkor.

„Idee koostööks varjuteatriga tuli Duo Telluuri muusikale ja omapärasele sumedale kõlale mõeldes. Tahtsime lastele mõeldud kontserdi siduda visuaaliga ja soovisime, et see harmoneeruks samas ka meie stiili ja suunaga. Varjuteater on ju samamoodi elavas esituses nagu meie muusikagi. Ja loomulikult, kui on juba varjud, siis on öö. See tõigi meid koos lavastaja Helen Rekkoriga seiklema unehaldja maailma,“ lisas muusik Heli Ernits.

Kontsertlavastuses kõlab Gustav Holsti, René Eespere, Modest Mussorgski ja teiste heliloojate kaunis muusika. Etendus kestab pool tundi ning traditsiooniliste toolide asemel istub publik vaipadel ja patjadel. Nii avaneb unehaldja maailm täies hiilguses.

Lavastus „Unehaldjailm“ jõuab publiku ette rahvusvahelise laste ja noorte muusikafestivali Big Bang programmis ning seda saab näha pühapäeval kell 12 ja kell 14.30 ning esmaspäeval kell 11.30 ja kell 13.00. Festival Big Bang ootab suuri ja väikseid muusikasõpru Kultuurikatlasse pühapäevast esmaspäevani.

———
Silver Kuusik
Eesti Kontsert
silver.kuusik@concert.ee

EESTI KONTSERDI PRESSITEADE 11.11.2019

Ansambel Puuluup läks ümbermaailmareisile

Ansambel Puuluup teeb kahe nädala jooksul eri kontinentidel toimuva kaheksa kontserdiga maailmale tiiru peale.

Kontserdireis algab esmaspäeval, 11. novembril. Eesti Kontserdi korraldusel osaleb Puuluup Hiinas Chengdus toimuval esimesel China-CEEC Music Week festivalil. See on Hiina kultuuriministeeriumi algatatud festival, kus peale eesti ansambli on esinejaid Lätist, Horvaatiast, Makedooniast, Bulgaariast ja mujalt.

Puuluubi neli kontserti toimuvad Chengdu suurimates saalides ning muuseumides, samuti Deyangi lennuakadeemias. Sichuani provintsi pealinnal, ligi 10 miljoni elanikuga Chengdul on ambitsioonikas plaan saada lähitulevikus Hiina muusikapealinnaks. Tiitli võitmise nimel on viimastel aastatel rajatud linna arvukalt uusi teatri- ja kontserdisaale.

Hiinast suundub Puuluup Kanadasse, Torontosse ja Hamiltoni, et osaleda 14.–17. novembrini eesti muusika nädalal, mis toimub koostöös IT-konverentsiga Latitude 44. Kõrvuti Puuluubiga on Eestist kohal NOËP, Ansambel: U, Kadri Voorand, Vaiko Eplik ja Kanada artistid.

Torontole järgnevad kontserdid Saksamaal. Berliinis antakse kontsert P.A.N.D.A. teatris ning Frankfurt am Oderil, samuti osaleb ansambel festivalil transVOCALE.

Puuluubi kontserdituur toimub mitme korraldaja koostöös ning Kultuuriministeeriumi ja Kultuurkapitali toetusel.

———
Silver Kuusik
Eesti Kontsert
silver.kuusik@concert.ee

EESTI KONTSERDI PRESSITEADE 7.11.2019

Big Bang murrab müüdid ja kutsub lapsed festivalile

17.–18. novembrini täitub Kultuurikatel kontsertide, etenduste, töötubade ja installatsioonidega. Kultuurikatlast saab laste ja noorte peastaap, sest Eestisse jõuab esimest korda festival Big Bang.

Festival on mõeldud kõigile, kes soovivad avastada muusikamaailma mängulises võtmes. Kontserdid, etendused, muusikatoad, installatsioonid – see ei ole ainult kuulamine ja vaatamine, vaid saab ise kaasa teha. Ajakava on üles ehitatud nii, et päeva jooksul on võimalik osa saada mitmest sündmusest – muusika keskel võib veeta kasvõi terve päeva. Paljud kontserdid on lühikesed, kuni 30 minutit. Kultuurikatla vahetänaval toimuvad mõlemal päeval ka tasuta kontserdid ning kontsertide vahel saab Katelde saalis katsetada ja uurida põnevaid muusikainstallatsioone.

Kaasahaarava keharütmisõuga võlub vaatajaid festivali peaesineja Soleo – kolme prantslase enneolematu lavastus, milles kehapillidele tulevad appi päris pillid. Publik saab osa etendusest, kus kohtuvad muusika ja koreograafia, huumor ja uskumatud imed.

Noorele vaatajale pühendatud kontsertlavastus „Unehaldjailm“ kutsub publikut kogema meloodiate ja varjuteatri salapärast maailma. Klassikalise muusika kooslus Duo Telluur, visuaal-poeetilise teatrikeelega lavastaja Helen Rekkor ning nukunäitleja Sandra Lange loovad meloodilise ja maagilise visuaalse rännaku uneilma.

Muusikatubades jämmivad koos lastega Laura Põldvere ja Silver Sepp. Laura Põldvere ja Kusti Lemba juhatavad lapsed popmuusika, džässi, elektroonika ja improvisatsiooni maailma, kus imesid saadab korda luuper. Silver Sepp aga võlub muusika välja naeltest. Kõik algab vaikusest ja peaaegu mitte millestki. Rahva keskel on vaid üks nael. Keegi lööb naela puu sisse, ja siis lähebki lahti. Muusikahääli teevad, nii koos kui eraldi, võrguhargist naelapill ja pakust tehtud naelapill, jalgrattatrummid, veega täidetud kausstrummid, mulliveega täidetud plastpudelid, suusad, kohvitopsid, kanalisatsioonitorud ja mis kõik veel, jäädes alati rütmiliseks, lahedaks ja heakõlaliseks.

Kontserdil „Nomad: joonistatud helid“ saab kuulda põnevate tämbrite ja rütmidega noorte improorkestrit, mida juhendab Türgi/Saksa koreograaf, kasutades reaalajas komponeerimise keelt – soundpainting’ut. Nutitöötoas saavad tehnikahuvilised lapsed proovida, kuidas suunata muusikat ja heli oma nutitelefoni või iPadiga.

Kultuurikatla üks ruum aga on täidetud pisikeste südamekujuliste salvestusseadmetega – see on installatsioon „Armastuse laul“. Sajad eesti lapsed on salvestanud oma „armastuse laulu“. Nii täitub saal kümnete südamlike lugudega, mida saab kuulata. Kõige väiksemaid muusikasõpru aga köidab omalaadne lõbus installatsioon pneumaphone, mis ühendab õhkpadjad ja muusikainstrumendid ning muusika loomiseks pole vaja muud kui hüpata patjadel.

Euroopa suurimaid laste ja noorte muusikafestivale sai alguse 1990. aastate lõpus Belgias ning on tänaseks laienenud 13 Euroopa linna, samuti Kanadasse. Koostöös Eesti Kontserdiga on Big Bang nüüd esimest korda Tallinnas. Festival toimub Kultuurikatlas 17. ja 18. novembril kogu päeva vältel. Projekti toetab Euroopa Liidu programm „Loov Euroopa“.

Fotod: pressimaterjalid
———
Silver Kuusik
Eesti Kontsert
56915689
silver.kuusik@concert.ee