Moskva Helikon Opera laulis “Saaremaa valssi” eesti keeles

“Mister Georg Ots” lisaetendusega pühapäeva päeval lõppesid 12. Saaremaa ooperipäevad

Tänavuste Saaremaa ooperipäevade märgiliseks sündmuseks kujunes Moskva Helikon Opera ja Dmitri Bertmani lavastuse “Mister Georg Ots” esietendus. Muusikalavastus, mis Bertmani sõnul ei allu otseselt ühelegi žanrimääratlusele, tegi kummarduse eesti ooperikunsti suurkujule, kelle 100. sünniaasta juubelit tähistavad järgmise aasta märtsis mitte ainult kogu Eesti, vaid ka kogu Venemaa muusikaringkonnad. “Selle lavastuse jaoks materjali kogudes ja tükki lavastades tabasin end pidevalt võrdlemas Georg Otsa elukäiku oma lähedase sõbra Dmitri Hvorostovski elusaatusega, kes oma eluajal pidas Otsa suureks eeskujuks. Just see kui üksildastena võivad miljonite poolt armastatud suurkujud end päriselus tunda,” rääkis Bertman.

Saaremaal toimunud “Mister Georg Otsa” etendused ei jää ainsateks. 24. ja 25. septembril toimuvad esietendused Moskvas ning plaanis on pikem turnee ooperiteatrites üle Venemaa.

Võrratu Helikon Opera pani ooperipäevade publiku hinged helisema Tšaikovski “Padaemanda”, Verdi “Nabucco” ja Poulenci “Karmeliitide dialoogide” lavastustega ning loomulikult Eri Klasile pühendatud Ooperigalaga, mida publik ja kriitikud pidasid üksmeelselt Saaremaa ooperipäevade läbi aegade parimaks galakontserdiks.

2020. aasta Saaremaa ooperipäevade külaline on Horvaatia ooperielu keskpunkt – Horvaatia Rahvusteater Zagrebis, kes toob külalisetendustena kaasa ooperimuusika kuldse klassika. Rossini “La Donna Del Lago”, Mozarti “Võluflööt”, Donizetti “Lucia di Lammermoor” ja Puccini “Madama Butterfly” on lavastused, mis sündinud või alles sündimas Horvaatia rahvusteatri koostöös maailma mainekate festivalide ja ooperimajadega nagu Fondazione Arena di Verona või Opéra de Lausanne.

Tänavuste ooperipäevade aegu osteti eelmüügist ära ligi 30% järgmise aasta pääsmetest.

Ooperipäevade kavaga saab tutvuda siin: https://www.saaremaaopera.com/

FOTOD: https://www.dropbox.com/sh/4wnsto2o89iu32d/AABZi0dnXlJdT5l_GWFUjHDta?dl=0

Salasõna: sop2019

Autor: Gunnar Laak

———

Lauri Aav

Eesti Kontsert

Peaprodutsent/Saaremaa ooperipäevade meediajuht

5022177

lauri.aav@concert.ee

———

Silver Kuusik

Eesti Kontsert

silver.kuusik@concert.ee

EESTI KONTSERDI PRESSITEADE 21.07.2019

Saaremaa ooperipäevad teevad kummarduse Georg Otsale

12. ooperipäevade keskseks sündmuseks saab kaheldamatult olema Helikon Opera esietendus „Mister Georg Ots“.

Tänavuste ooperipäevade külalisteater on Moskva Helikon Opera – ainus välisteater, kes kutsutud Saaremaa ooperipäevadele teistkordselt. Oodatuim sündmus on teatri juhi Dmitri Bertmani muusikalavastuse „Mister Georg Ots“ esietendus. Olgugi, et esietendus on juba kolmapäeval, varjutab kõike lavastusega seonduvat senini salapärasuse loor.

Bertmani sõnul oli Georg Ots veetleva näitleja võrdkuju, kellesse armusid kõik pealtvaatajad, kohe ja igaveseks. „Mul on kodus alles foto Georg Otsaga, mis on tehtud pärast tema kontserti Moskvas. Sellel fotol olen ma koos oma isaga (mina olin sel ajal veel väike poiss) legendi kõrval. See foto on minu reliikvia,“ lisas Bertman.

Kõik piletid 24. juulil toimuvale maailma esietendusele, millele on oma käe külge pannud meie aja üks andekamaid ooperilavastajaid, olid  juba kevadel läbi müüdud. Seetõttu otsustas teater anda Saaremaal lisaetenduse pühapäeval, 28. juulil.

Lisaks esietendusele toob Helikon Opera Saaremaale Vene ooperiliteratuuri tippu kuuluva Pjotr Tšaikovski ooperi „Padaemand“, Giuseppe Verdi „Nabucco“ ning Francis Poulenci „Karmeliitide dialoogid“.  Uudisena on ooperipäevade kavas hilisõhtune Ööooper pärast õhtust etendust. Tänavuseks lavastuseks on Kurt Weilli ja Berthold Brechti „Seitse surmapattu“.

Ooperipäevade kunstiline juht Arne Mikk on kindel, et teised Helikoni lavastused ei jää tänavuse esietenduse varju, kuna Dima Bertman oskab igast klassikateosest teha intrigeeriva ja kaasajale arusaadava lahenduse. „Ta õnneks ei keera oma lavastusi kunagi üle võlli, et tuua tingimata ooperite süžeed tänapäeva. Klassika ongi sellepärast klassika, et ta kõnetab meid üle aegade,“ lisas Mikk.

Ooperipäevade avamine toimub esmaspäeval kell 12 Kuressaares, tuliuues Thule Kojas. Avamisele traditsiooniliselt kuulutatakse välja järgmise aasta külalisteater, kirjutatakse alla leping külalisteatri juhiga ning müügile tulevad 2020. aasta ooperipäevade kõik piletid. Senini on usaldav publik ooperipäevade toimumise aegu ette ostnud ligi 25% järgmise aasta piletitest.

Ooperipäevade kavaga saab tutvuda siin: https://www.saaremaaopera.com/

FOTOD:

Ooperipäevade esitlus 20. märtsil kohvikus Moskva

https://www.dropbox.com/sh/35gfep0l7e67m8f/AABR3FsMdbIilywYt0rA9F_sa?dl=0

password: sop

2019. aasta Helikoni lavastuste fotod: https://yadi.sk/d/wD7rA71uzXl7Sg

Lisainfo:
Lauri Aav
Eesti Kontsert
Peaprodutsent/Saaremaa ooperipäevade meediajuht
5022177
lauri.aav@concert.ee
www.concert.ee
skype: lauriaav

———
Silver Kuusik
Eesti Kontsert
56915689
silver.kuusik@concert.ee

EESTI KONTSERDI PRESSITEADE 28.06.2019

Eesti Kontsert viib Itaaliasse viis Eesti muusikakollektiivi

Iga-aastasel muusikafestivalil Suoni Mobili on tänavu tähelepanu Eestil. Üle kuu aja vältaval suvisel muusikapeol Itaalias annavad eesti muusikud Maarja Nuut, Tuulikki Bartosik, Kirke Karja Kvartett, Duo Telluur ning Estonian Voices kokku 11 kontserti.

Eesti muusikud esinevad festivali eriprogrammis Suona Estonia (tõlkes Eesti kõla). Kõrvuti eesti esinejatega on festivali programmi fookuses ka Šveits. Koostööprojekti algataja ning korraldaja Eestis on Eesti Kontsert. Produtsent Svea Ideon-Marks märgib, et festivali huvi tutvustada eesti muusikat ja muusikuid on põhjalik ja siiras ning eriprogrammi ettevalmistustööd on kestnud terve aasta.

Festival hõlmab Itaalia Lecco, Lombardy, Milano, Monza, Brianza ja Lissone piirkondi. Kontserdid toimuvad väga erilistes paikades – villades, hoovides, tänavatel, väljakutel, galeriides, teatrites, kirikutes ning isegi tenniseväljakutel, ujulates jne. Algselt klassikalisele muusikale pühendatud festival on tänaseks hõlmanud ka džässi, bluusi, folki, elektroonilist muusikat ja teisi valdkondi. Ka festivali nimes on viidatud mobiilsusele (Mobili). Nii on festival jätkuvalt otsimas ja avastamas uusi põnevaid kontserdipaiku.

Festivali algataja ja kunstiline juht Saul Beretta sõnul on Suoni Mobili festivalist kujunenud eriline sündmus Itaalia kultuurielus. Kümnes tegutsemisaasta on tõestuseks, et festival on kasvanud laia võrgustikuga rahvusvaheliseks sündmuseks. Kõik kontserdid on publikule tasuta, sissepääsuks aga võib soovi korral teha annetuse, mille osas on publik suhteliselt helde, sest festival on oma kõrgetasemeliste kontsertidega saavutanud kuulajate usalduse.

Festivali külastab igal aastal ligikaudu 20 000 inimest. Esinejad saabuvad festivalile üle kogu maailma – Rootsist, Eestist, Prantsusmaalt, Hispaaniast, Šveitsist, Portugalist, USA-st ja teistestki riikidest. Ühtekokku kõlab 25 kontserdipaigas 67 konserti.

Festival algab 28. juunil ning tähistab tänavu 10. toimumisaastat.

———
Lugupidamisega
Silver Kuusik
Eesti Kontsert
56915689
silver.kuusik@concert.ee

EESTI KONTSERDI PRESSITEADE 25.06.2019

Haapsalu Tšaikovski festival toob lavale põnevad väliskülalised, armastatud klassikatähed ja graatsilise balleti

27. juunil algab kolmas Haapsalu Tšaikovski festival, mis toob nelja päeva jooksul publiku ette värvikad külalised välismaalt, armastatud klassikatähed ning graatsilised balletinumbrid.

Festivali avab 27. juuni õhtul eesti pianismi päikesepoiss Johan Randvere, kes toob Läänemaa Ühisgümnaasiumis kuulajate ette Tšaikovski klaverimuusika kogu oma tundelisuses, võimsuses ja hapruses. Klaverihelide saatel elustuvad mälestused Haapsalust ning helilooja Pjotr Tšaikovski kirglikust loometeest. Samal õhtul kostitavad kuulajaid rikkaliku kavaga ka Peterburi Kammerooperi solistid Valentina Fedenjova ja Aleksei Pašijev, keda on pärjatud rohkete rahvusvaheliste auhindade ja tunnustustega. Tšaikovski festivalil esitavad nad kava 19. sajandi vene ja itaalia heliloojate aariate ning romanssidega. Kava seob tervikuks harf – suurejooneline pill, mida meie lavadel nii väljapaistvas positsioonis kuigi sageli ei kohta. Festivali avapäeva lõpetab kontsert “Tšaikovski puiesteel”, kus musitseerivad Evelin Samuel-Randvere, Marten Altrov ja Johan Randvere. Üllatusena kõlavad kontserdil Johan Randvere seaded Tšaikovski “Aastaaegadest”.

28. juunil esinevad Uuemõisa mõisas telekonkursilt “Klassikatähed” tuttavad virtuoosid Marcel Johannes Kits ja Sten Heinoja, kes on viimastel aastatel teinud suurejoonelisi tegusid maailmalavadel ning pälvinud publiku tunnustuse ja heakskiidu. Haapsalu toomkirikus aga annab dirigent Mikk Üleoja juhatamisel suurejoonelise kontserdi Eesti Rahvusmeeskoor. Tundevärvidest tulvil kontserdil “Hing igatseb taevasse” kõlab Pjotr Tšaikovski, Cyrillus Kreegi, Georgi Sviridovi ja Tõnu Kõrvitsa looming.

Karismaatilistest väliskülalistest saab Haapsalu Tšaikovski festivalil 29. juuni õhtul kuulda värvika ajalooga Vene Sarveorkestrit, kes musitseerib 106 käsitsi valmistatud sarvel. Kõlab omaaegne õukonnamuusika ning seaded armastatud klassikateostest. Üllatusi pakub Poolast külla saabuv orkester Capella Cracoviensis, kes paistab silma ebatavaliselt põnevate ettevõtmistega. Muuhulgas on värvikas orkester kandnud ühe päeva jooksul ette kõik Ludwig van Beethoveni sümfooniad, esitanud piimabaarides madrigalikomöödiaid ning korraldanud Mozarti karaokekontserte. Haapsalu toomkiriku paneb orkester helisema Tšaikovski aegumatu keelpilliserenaadi ning Mozarti “Jupiteri” sümfooniaga, mille kohta on Robert Schumann öelnud nii: “Maailmas on asju, mille kohta pole midagi lisada.”.

Kaunist balletti esitavad festivali viimasel päeval, 30. juunil, Tallinna Balletikooli ja Ida Tantsukooli andekad noored. Näha saab aegumatuid numbreid nii Tšaikovski loomingust kui ka teistest klassikalistest ballettidest. Muusikaliselt täiendavad etendust Tallinna Muusikakeskkooli õpilased.

Festivalile paneb punkti Rakvere teatri lavastus “Kui seda metsa ees ei oleks”. Urmas Lennuki ja Eili Neuhausi lavateos toob publiku ette helilooja Pjotr Tšaikovski maguskibeda elutee – tema loomingulise põlemise, pidevad eneseotsingud, valusad vastuolud ning meeletu kire muusika ja loomise vastu. Tundeküllases teatritükis mängivad Ülle Lichtfeldt, Eduard Salmistu, Madis Mäeorg ning Margareth Villers.

Haapsalu Tšaikovski festival kestab 27.–30. juunini. Festivali kavaga saab tutvuda siin: https://tchaikovskyfestival.ee

———
Lugupidamisega
Silver Kuusik
Eesti Kontsert
56915689
silver.kuusik@concert.ee

10. juulil algab suvefestival 7 linna muusika, mis täidab Ida-Virumaa kaunite meloodiatega svingist rokini ja vanamuusikast bluusini. 15 suvisel kontserdil astub publiku ette terve rida värvikaid muusikuid, kes pakuvad elamusi klassikast popini.

Festivali avab romantilise orkestrimuusika õhtu 10. juulil Jõhvi kontserdimajas. Eesti Sinfonietta toob kuulajateni Arenski, Atterbergi, Griegi ja Tšaikovski loomingu. Kaunis keelpillikõla pakub põhjamaiselt kargeid meeleolusid, mis vahelduvad vene muusika avatud tundelisusega ning täidavad õhtu rikkaliku meloodiavärvinguga.

11. juuli õhtul saab Tartu Ülikooli Narva kolledžis nautida ETV tütarlastekoori kontserti “Kodumaastikud”. Kõlab muusika Gustav Ernesaksast ja rahvalauluseadetest moodsate autorite – Kadri Vooranna, Rasmus Puuri ja Pärt Uusbergi loominguni. Kontsert heliseb publiku ümber ja vahel – nii avaneb erakordne võimalus tunda elavat ettekannet vahetus läheduses. Muusikale lisab värvi Laura Lindpere kandlemäng.

13. juulil toob Belgia ansambel HaftCraft publiku ette muusikat, riike ja ajastuid liitva programmi, mis loob silla ida ja lääne vahele. Iraani heliloojate loomingut, milles on äratuntavad ka rahvamuusika sugemed, esitavad klassikalise haridusega Euroopa muusikud. Sopran Ana Naqe eriline hääletämber ja Farsi keeles laulmine jutustavad kuulajatele vanu muinasjutte ja äratavad üles mälupilte, sidudes need kokku tänapäevaga. Peeter Vähi loob oma põneva uudisteose Umar Hajjami farsikeelsetele “Nelikvärssidele”. “Üheksa sajandit tagasi elanud pärsia poeedi, filosoofi ja astronoomi Umar Hajjami luules ühinevad sufism, epikuurlus, pessimism, nihilism ja fatalism. Luua muusikat neile vastuolulistele tekstidele osutub suureks väljakutseks,” ütles helilooja mõned kuud enne esiettekannet.

Lisaks klassikale kõlab 7 linna muusika festivalil rohkesti ka poppi ja rokki. Kuulajaid rõõmustavad Hanna-Liina Võsa ja Lauri Liiv, kes esitavad Marilyn Monroe ja Frank Sinatra laule, Uku Suviste, Liisi Koikson ja Joel Remmel, Laura Põldvere ja Jakko Maltis, Sofia Rubina, Tanel Ruben, Hendrik Sal-Saller, Ott Lepland ja paljud teised. Mitmed kontserdid on külastajatele tasuta.

Südasuvise festivali lõpetab 21. juulil kontsert “Suvine Sving”, kus musitseerivad Lembit Saarsalu, Olav Ehala, Ain Agan, Toivo Unt, Toomas Rull ja Nele-Liis Vaiksoo. Kavas on armastatud laululooming svingi ja popi klassikast.

Fotod: pressimaterjalid

———

Silver Kuusik

Eesti Kontsert

56915689

silver.kuusik@concert.ee

 

EESTI KONTSERDI PRESSITEADE 17.05.2019

Eesti Kontserdi hooaja Tallinnas lõpetab Jeruusalemma sümfooniaorkester

25. mail kell 19 kõlab Tallinnas Estonia kontserdisaalis Eesti Kontserdi hooaja lõppkontsert. Dirigent Andres Mustoneni juhatamisel esineb Jeruusalemma sümfooniaorkester, soleerib pianist Tom Borrow. Kaastegev on Tallinna huvikeskuse Kullo tütarlastekoor Ellerhein.

Hooaja lõppkontserdil on kavas fragmendid Mendelssohni “Suveöö unenäost” (vokaalsolistid Arete Kerge ja Kadri-Liis Kukk), Beethoveni klaverikontsert nr 3 c-moll ja Brahmsi sümfoonia nr 4 e-moll – teosed, mille ettekanne annab ilmeka ülevaate orkestri ja solisti virtuoossusest.

2000. aastal sündinud pianist Tom Borrow on tõeline imelaps. Ta alustas klaveriõpinguid viieaastasena ning on praeguseks esinenud edukalt rohketel muusikafestivalidel. Solistina on Borrow musitseerinud mitme kuulsa sümfooniaorkestri ees, nende seas Jeruusalemma sümfooniaorkester, Iisraeli Rishon LeZioni sümfooniaorkester ja Ashdodi sümfooniaorkester. Ta on end täiendanud meistrikursustel, teiste seas on teda juhendanud tunnustatud muusikud ja pedagoogid Murray Perahia, Tatiana Zelikman, Joseph Kalichstein, Gilbert Kalish ja Boris Slutski.

Tom Borrow’ ülimalt meisterlik ja peensusteni viimistletud mäng on pälvinud palju tunnustust. Triumfide hulka kuulub esimene koht Iisraeli Raadio ja Jeruusalemma sümfooniaorkestri noorte muusikute konkursil, samuti on ta võitnud kolmel korral ja kolmes eri vanuserühmas esikoha Iisraeli rahvuslikul konkursil Piano Forever. Alates 2012. aastast on Borrow Ameerika ja Iisraeli kultuurifondi stipendiaat.

Dirigent Andres Mustonen kinnitab, et tegemist on virtuoosiga, kellest on võrsumas maailmalavade superstaar. “Ta on värske, noor ja intelligentne muusik, kelle esitus on uskumatult küps ja läbitunnetatud,” iseloomustab Mustonen. “Tema virtuoossus on enneolematu. Mitte ühtegi viga terve Beethoveni kontserdi jooksul, ka mitte kõige pisemat eksimust!”

Jeruusalemma sümfooniaorkester, kellega koos noor pianist esineb, tähistab sel hooajal 80. musitseerimisaastat. Orkestril on väga oluline panus oma maa heliloojatelt uue muusika tellimises, esitamises ja salvestamises. Jeruusalemma 3000. aasta tähistamiseks telliti ja esmaesitati ühe tänapäeva suurima helilooja Krzysztof Penderecki oratoorium “The Seven Gates of Jerusalem”, teost dirigeeris maestro Lorin Maazel.

Pika tegutsemisaja jooksul on orkestri ees musitseerinud arvukalt legendaarseid interpreete, nende hulgas Igor Stravinski, Arthur Rubinstein, Yehudi Menuhin, Isaac Stern, Yo-Yo Ma, Pierre Boulez, Martha Argerich ja Radu Lupu. Igal hooajal antakse kontserte ka Euroopas ja Ameerikas. Hiljutised turneed on viinud orkestri esinema Brasiiliasse ja Jaapanisse.

Pärnu kontserdimajas saab Jeruusalemma sümfooniaorkestrit kuulda 23. mail, Tartus Vanemuise kontserdimajas 24. mail. Tartu kontserdil on kaastegev Tartu Ülikooli kammerkoor.

Foto: pressimaterjalid

———
Silver Kuusik
Eesti Kontsert
56915689
silver.kuusik@concert.ee

EESTI KONTSERDI PRESSITEADE 13.05.2019

Eesti Kontsert ootab uusi koolikontsertide kavu

Eesti Kontsert ootab hooajaks 2019/20 uusi koolikontsertide kavu.

Kava kestusega 45 minutit peaks olema sisu poolest hariv, vaheldusrikas, humoorikas, kaasahaarav ja mänguline. Esinejatelt eeldame väga head lastega suhtlemise oskust. Kavad on oodatud kõikides muusikažanrides: pop-, folk-, džäss- ja klassikaline muusika ning tantsukavad eri vanuseastmetele, sealhulgas alg- ja põhikool ning gümnaasium.

Ootame kavu koos lühikese videotutvustusega hiljemalt 17. maiks aadressile ylle.lehtmae@concert.ee.

Eesti Kontsert korraldas lõppenud hooajal 408 koolikontserti, millega püstitati uus rekord. Varem pole koolikontsertide arv 400 piiri ületanud. Möödunud hooaja populaarsemad koolikontsertide kavad ja esinejad olid ansamblid Brassical ja Äge Brass, Maarja Nuut, klassikatähed Johannes Põlda, Ingely Laiv ja Tanel-Eiko Novikov, ansambel Kolm Musketäri (Muusikakeskkooli noormehed G. Otsa kavaga), Tanja Mihhailova ning Mihkel Mattisen. Rikkalike kavadega koolikontserdid on toimunud kõikides Eesti maakondades.

Koolikontsertide hooaeg pälvis rohkesti positiivset tagasisidet. Kontserdid andsid hea kogemuse ka muusikutele, kel avanes võimalus panustada praeguse ja tulevase publiku kasvatamisse ning suurendada noorte huvi muusika vastu.

———
Lugupidamisega
Silver Kuusik
Eesti Kontsert
56915689
silver.kuusik@concert.ee

2017. aastal rohkesti riske võtnud SA Eesti Kontsert lõpetas möödunud majandusaasta plusspoolel. Käive kasvas enam kui miljoni euro võrra, sihtasutuse puhaskasum oli 18 705 eurot.

Eesti Kontserdi 2018. aastale andis positiivse akordi EV100 juubeliprogramm. See väljendus riigi toetusel suurenenud muusikaekspordis. Eesti Rahvusmeeskoor käis oma kontsertidega viiel välisreisil ja andis kokku 21 kontserti. Ansambel Hortus Musicus esines Varssavis, Roomas, Rootsis, Venemaal, Mallorcal ja Armeenias. Vokaalansambel Estonian Voices esines mainekatel festivalidel New Yorgis ja Londonis. Eesti Kontserdi välissündmuste seas olid olulised ka Arvo Pärdi ja Robert Wilsoni ühisteose “Aadama passioon” etendused Berliini Konzerthausis.

2018. aasta oli Eesti Kontserdi jaoks turbulentne, kuid lõppes positiivselt. “Aasta algas suhteliselt ilmetu ja hüpliku kevadhooajaga ning jätkus märksa sisukama sügishooajaga, kus oli siiski probleeme külastatavusega mitmete kontsertide juures,” tunnistab Eesti Kontsert majandusaasta aruandes. Lisaks varjutas sügishooaega organisatsiooni uue juhatuse liikme konkurss, mis venis ootamatult pikaks.

Kasumisse jõudis Eesti Kontsert üle mitme aasta. Sihtasutuse käive on viimastel aastatel järjest suurenenud: 2016. aastal oli see ligikaudu 8,4 miljonit, 2017. aastal 8,8 miljonit ja möödunud aastal 9,8 miljonit eurot. SA Eesti Kontsert aastaaruande bilansimaht oli aastalõpu seisuga ligi 20,1 miljonit eurot.

Eesti Kontserdis oli mullu 161 töötajat. Aasta jooksul anti 1175 kontserti, kuulajaid oli kokku 228 025, nende hulgas 78 välismaal antud kontserti enam kui 44 000 kuulajaga.

———

Silver Kuusik

Eesti Kontsert

silver.kuusik@concert.ee

Tänavu toimub 12. korda Jõhvi balletifestival ning sel aastal on ürituse peaesinejad Itaalia Balletto di Milano ning meie oma Eesti Rahvusballett. Festivali avab Teet Kase lavastatud Pjotr Tšaikovski ballett “Anna Karenina” Balletto di Milano esituses.

29. aprilli õhtul pakub festivalil elamust Teet Kase lavastatud Pjotr Tšaikovski ballett “Anna Karenina”. Lavastus kombineerib klassikalise ja kaasaegse balleti elemente ning loob publikule lummava koosluse muusikast ja tantsust. Balletto di Milano on balletitrupp, mille repertuaari kuuluvad nii Itaalia kui ka Euroopa mastaabis unikaalsed teosed. Trupi liikmeteks on tiheda valikusõela läbinud tantsijad, kes esitavad spetsiaalselt trupi jaoks loodud teoseid. Balletitrupp tegutseb erakapitalil põhineva teatri juures, mis on aga balletimaailmas erakordne. Teatri tase on kõrge ning vaatajad saavad osa meeldejäävast elamusest.

Festivali teine tõmbenumber on 4. mai õhtul etenduv Nancy Meckleri ja Annabelle Lopez Ochoa lavastatud ballett “Tramm nimega Iha” (Tennessee Williamsi samanimelise näidendi ainetel). Tennessee Williamsi Pulitzeri auhinnaga pärjatud näidendi “Tramm nimega Iha” 65. ilmumisaastapäevaks valmis Šoti Balletil teosest särav balletiversioon. Võimsa dramaturgia ja tantsujoonisega loo tõid lavale rahvusvaheliselt tunnustatud koreograaf Annabelle Lopez Ochoa ning lavastaja ja režissöör Nancy Meckler. Peaosas säras eesti baleriin Eve Mutso.

“”Tramm nimega Iha” on eriline lavastus, sest selle loomisel töötasid koos koreograaf ja draamalavastaja. Balleti aluseks ei ole muinasjutt, vaid üks 20. sajandi silmapaistvamaid näidendeid. Blanche on kõige keerulisem roll, mille ma loonud olen, tema tantsimine on suur väljakutse. Selles lavastuses on midagi, mis teeb ta ka täna oluliseks,” ütles Eve Mutso.

2. mai on päev, mis kergitab balletilt saladuseloori. Kell 10 saab Jõhvi kontserdimajas tutvuda balleti ajalooga ning näha erinevaid balletinumbreid. Lapsed saavad proovida varvaskingi ja balletiseelikuid ning õppida Eesti Rahvusballeti tantsijate juhendamisel selgeks ühe tantsu. Kell 11 saab aga Sillamäe Kultuurikeskuses ja kell 13 Jõhvi kontserdimajas osaleda haridusprojektis “Kuidas mõista balletti”. Projekt on mõeldud gruppidele, kes tulevad esmakordselt balletti vaatama. Tunni vältel keskendutakse küsimustele, mis on ballett, missugune on balleti ajalooline taust ja kuidas seda mõista ning missugune on Eesti Rahvusballeti tantsija elu.

Balletifestivali programmis on mitmeid traditsioonilisi üritusi, mis pakuvad põnevust kogu perele. Kavas on laste galakontsert, meistriklassid ja mitmed haridusprojektid, samuti moeshow, kus saab imetleda Iris Janvieri ja Diana Arno moemaja kollektsioone. Festivali programm on rikkalik ning lisaks Jõhvile saab programmist osa ka Sillamäel ja Rakveres (eriprogramm). Festivali viimasel päeval, 5. mail, saab aga Jõhvi kontserdimajas osaleda kogupereseminaril “Me armastame balletti”. Üritus on kõigile tasuta.

XII Jõhvi balletifestival kestab 27. aprillist 5. maini.

Foto: “Anna Karenina”/pressimaterjalid

Lisainfo:

Nadežda Skatško

Jõhvi kontserdimaja müügijuht

nadezda.skatsko@concert.ee

tel 334 2007

 

———

Silver Kuusik

Eesti Kontsert

silver.kuusik@concert.ee

Laupäeval esineb Estonia kontserdisaalis The Swedish Wind Ensemble. Rootsi parimatest puhkpillimängijatest koosnev orkester toob publiku ette Läänemere-äärsete maade heliloomingu ning joonistab välja Eesti ja Rootsi vastastikused tihedad muusikalised mõjutused.

Kontserdi kava keskendub kahele ajastule. Neist esimene viib kuulajad Teise maailmasõja aastatesse ning pakub kuulamiseks kolme väga erineva saatusega helilooja – Eduard Tubina, Hugo Alfvéni ja Grażyna Bacewiczi teoseid. Kava teine osa on pühendatud tänapäevale ning seal kõlavad kolme Rootsi nüüdishelilooja – Molly Kieni, Benjamin Staerni ja Andrea Tarrodi helitööd.

Omanäolise orkestri ees soleerib Eestist pärit löökpillimängija Lauri Metsvahi, kes on viimased aastad elanud ja töötanud Rootsis. Ta kannab kontserdil ette Benjamin Staerni äsja valminud teose „Konnakol-Variations for Percussion“, mis võlub põnevate rütmikäikude ja eksootilise kõlaga. Kava joonistab ilmekalt välja ka Eesti ja Rootsi muusikalised suhted. „Mul on ääretult suur au olla Benjamin Staerni löökpillkontserdi esmaesitaja. Helilooja isa oli dirigent Gunnar Staern, kes oli Eduard Tubina väga hea tuttav ning mängis oma kontsertidel tihti tema teoseid. Meie esituses kuuleb publik ka spetsiaalselt selleks kontserdiks arranžeeritud uut seadet Tubina „Krati“ süidist. See kõik näitab, kui tihedad on kahe riigi muusikalised sidemed juba pikki aastakümneid,“ rääkis Lauri Metsvahi.

Löökpillimängijana peab ta puhkpillisümfoonikutega musitseerimist privileegiks. „Selles koosseisus mängimine on tunduvalt sündmusrohkem kui sümfooniaorkestris musitseerimine. Materjal on huvitav ja annab tihti võimaluse soleerida,“ selgitas Metsvahi.

Metsvahi sõnul muudab The Swedish Wind Ensemble’i eriliseks võime häälestuda erinevatele muusikastiilidele. „See orkester on väga võimekas paljudes muusikastiilides. Meil on tihti kontserte, kus orkester muutub justkui bigbändiks ning vaskpillid ja kontrabass peavad oskama näiteks džässi improviseerida. Samuti on moodustatud orkestrisiseselt erinevaid ansambleid – kapell, kvintett, kvartett –, kes esitavad veenvalt kõike, alates lasteaialastele suunatud muusikast kuni Argentina tangodeni. Orkester seab löökpillimängijatele suuri nõudmisi, sest pädev peab olema erakordselt laias spektris. Peale timpanite ja tavaliste orkestrilöökpillide tuleb vahel mängida ka keerulisi marimba- ja vibrafonipartiisid, trummikomplekti eri stiilides ning kongasid.

The Swedish Wind Ensemble ja löökpillisolist Lauri Metsvahi on publiku ees 23. märtsil kell 19 Tallinnas Estonia kontserdisaalis.

Foto: The Swedish Wind Ensemble (autor: Elinor Wermeling)

———

Silver Kuusik

Eesti Kontsert

56915689

silver.kuusik@concert.ee