Pärnu ooperipäevad toovad Eestisse Arne Miku Moskvas lavastatud “Frida ja Diego”

Üle aasta toimuvate Pärnu ooperipäevade külalisteater on tänavu Moskva Boriss Pokrovski nimeline Kammermuusikateater, mis on alates 1. juunist Moskva Suure Teatri filiaal. Kammermuusikateatri lõi 1972. aastal nimekas vene lavastaja Boriss Pokrovski ning see on Venemaal tuntud kaasaegsete ooperite esmaesitajana. Pärnusse tullakse kahe väga värske ooperiga, mis esietendusid vähem kui aasta tagasi.

Eelmise aasta novembris etendus Moskvas Kalevi Aho ooper “Frida ja Diego”, mille tõi lavale Arne Mikk. 
Eesti ooperisõpradel on võimalik lavastust näha Pärnus 5. juulil. “Frida ja Diego” on tõestisündinud lool põhinev ooper, mis räägib Mehhiko kunstnikepaarist Diego Riverast ja Frida Kahlost. Tegevus leiab aset Mehhikos poliitiliselt rahututel aastatel 1939-1940, mil Frida võõrustas Vene revolutsionääri Lev Trotskit ja tema abikaasat. Trotski ei ole selles lavastuses lihtsalt vana emigrandist revolutsionäär, vaid ka kirglik armastaja.

Oma lubaduse ooperipäevi külastada on andnud ka Soome helilooja Kalevi Aho. Vahetult enne etendust toimub ooperisõprade vestlusring helilooja ning lavastaja Arne Mikuga .

Lisaks “Fridale ja Diegole” tuuakse 6. juulil Pärnusse Gioachino Rossini “Türklane Itaalias”. See on Rossini elurõõmus, meloodiline ja teravmeelne ooper tema varasemast loomingust, mille tegevustiku virvarris põimuvad mustlaste, türklaste ja itaallaste intriigid ning armulood.

Ooperipäevad lõpevad traditsioonilise galakontserdi ja õhtusöögiga, mis kannab tänavu pealkirja “Maailma maitsed”. Õhtut juhib Anu Välba.

Kolmeteistkümnendad Pärnu ooperipäevad toimuvad Pärnu kontserdimajas 5.-7. juulini. Üle aasta toimuvad ooperipäevad on maiuspalaks ooperigurmaanidele, sest Eestisse jõuavad meie lavadel harva esitatud või suisa esmakordselt etenduvad ooperid.

Foto: Pressimaterjalid (lavastus “Frida ja Diego”)

—-

Lugupidamisega
Silver Kuusik
silver.kuusik@concert.ee

Ida-Virumaa suvine muusikafestival “Seitsme linna muusika” tähistab tänavu 20. sünnipäeva ning rõõmustab kuulajaid 20 kauni ja eriilmelise kontserdiga.

Festivali tänavune kava on justkui tagasivaade ürituse ajaloole, kus leidub midagi igale maitsele. Tuttavad kohad ja armastatud esinejad pakuvad muusikasõpradele rikkalikku programmi, mis ulatub kaunist klassikast igihalja popmuusikani.

“Seitsme linna muusika” avab 29. juunil Iisaku kirikus Peterburi Riiklik Akadeemiline Koorikapell. Peterburi linnaga samal ajal rajatud kapell on professionaalsete vene muusikakollektiivide alustala. Koor esitab vene koorimuusika kuldrepertuaari – kõlab Tšaikovski, Rahmaninovi ja Sviridovi koorimuusika.

30. juuni õhtul saab Jõhvi kontserdimajas nautida Arvo Leiburi, Terje Terasmaa ja Heiki Mätliku esituses klassikahittide kontserti, mille kavas kuuleb ungari tantsu, tangot, mustlasviise, sambat ja palju muud meeldejäävat. 1. juuli õhtul rõõmustab kuulajaid Jõhvi kontserdimajas aga rikkalik “Tšaikovski Gala Grande”, kus dirigent Gennadi Tšernovi juhtimisel esitavad Pjotr Tšaikovski loomingut Peterburi Suur Sümfooniaorkester (Loode-Venemaa), pianist Peeter Laul ja viiulivirtuoos Lev Klõtškov.

Margus Vaheri esituses saab festivalil nautida Urmas Alenderi loomingut, merest ja armastusest laulavad Liisi Koikson ja Marko Matvere, armastatud hittidega rõõmustab kuulajaid Birgit Sarrap ning igihalja ansambli ABBA loomingu toovad publikuni Lauri Liiv ja Jakko Maltis. Lisaks neile esinevad festivalil Järsumäe Virve pereansambel, Hedvig Hanson, Hortus Musicus, vokaalansambel Others, René Soom, Mari Jürjens jpt.

20. suvine muusikafestival “Seitsme linna muusika” algab 29. juunil ning kestab 15. juulini. Festivali kavaga saab lähemalt tutvuda SIIN.

Fotod: pressimaterjalid

—-

Lugupidamisega
Silver Kuusik
Eesti Kontsert
silver.kuusik@concert.ee

Seoses juhatuse liikme tähtajalise lepingu lõppemisega kuulutab SA Eesti Kontsert välja avaliku konkursi juhatuse liikme ametikohale. Konkursil osalemise tähtaeg on 24. august 2018.

Sihtasutus Eesti Kontsert on Eesti suurim kontserdikorraldaja, kelle ülesanne on organiseerida kontserte ja festivale, algatada uusi muusikaprogramme ning koordineerida Eesti Rahvusmeeskoori ning Hortus Musicuse tegevust. Tähtsal kohal on rahvusvahelised koostööd. Aastas korraldatakse ligemale 1300 kontserti nii Eestis kui ka välismaal.

Eesti Kontsert haldab ka Eesti suuremaid kontserdisaale: Estonia kontserdisaali Tallinnas, Vanemuise kontserdimaja Tartus, Pärnu ja Jõhvi kontserdimaju ning Peterburi Jaani kirikut.

SA Eesti Kontserdi juhatuse liikme ülesanne on juhtida ja esindada SA Eesti Kontserti ning tagada organisatsiooni põhikirjalistele eesmärkidele tugineva arengukava koostamine ja täitmine.

Kandidaat peab omama kõrgharidust, ta peab tundma Eesti muusikavaldkonda ning orienteeruma rahvusvahelises muusikaelus. Oluline on vähemalt 3-aastane organisatsiooni või suurema struktuuriüksuse juhtimise kogemus ning eesti, inglise ja vene keele oskus. Kandidaadilt eeldatakse võimekust luua ja viia ellu visiooni ning müügi- ja finantsalast teadlikkust.

Kandideerijatel palutakse esitada elulookirjeldus, motiveeritud avaldus ning kõrgharidust tõendav dokument koos 1-2 lehekülje pikkuse visiooniga SA Eesti Kontserdi arengust aastani 2024. Dokumendid tuleb esitada hiljemalt 24. augustil 2018 kella 16.00-ks valimiskomisjonile aadressil SA Eesti Kontsert, Estonia pst 4, Tallinn, 10143 või digitaalselt allkirjastatuna e-posti aadressile konkurss@concert.ee. Lisainfot konkursi tingimuste kohta saab telefonil 5659035.

Uue juhatuse valib SA Eesti Kontserdi nõukogu. Konkursi võitjast teavitatakse hiljemalt 5. oktoobril toimuval nõukogu koosolekul.

——-

Lugupidamisega
Silver Kuusik
Eesti Kontsert
silver.kuusik@concert.ee

Eile õhtul esietendus Tartus Raadi lennukiangaaris ansambli Trad.Attack! ja lavakunstikooli 28. lennu ühislavastus “Eesti mängud. TÖNK”. Vägevatest visuaalefektidest, trikkidest ja kostüümidraamast pungil esietendus anti täismajale ning emotsioone jagus küllaga. Etenduse lõpus tõusis publik püsti, et tänada truppi tormilise aplausiga.

Verivärske lavateos räägib loo inimesest läbi mängude maailma. Kogu elu on mäng – reeglite ja toimimise süsteem, milles on oma võitjad ja kaotajad. Mängu võlu ulatub kaugete sajandite taha, sest mäng oma rikkusega on sama vana kui inimene. Nii ongi publiku ees lugu, mis ulatub tänasest päevast kaugesse minevikku ning pakub ühel ajal nii mõnusat äratundmist kui ka sügavamat mõtlemisainet, sest ammused ja unustatud ajad on tänapäevale kohati lausa uskumatult sarnased, kui vaid osata vaadata.

Miks otsustas meie ratsionaalse olekuga esivanem raisata talvel raskelt kättetulnud energiat mõttetustega? Ta ajas harjavarre läbi vammusevarruka ning puges pimedal õhtul ise selle alla, et mängida kaelkirjakut, või tegi tarbeesemetest töngi, täiesti kasutu asja. Mida räägivad rahvamängud meie ühiskonnast, unistustest, üksindusest? Sellele kõigele lavastus vastust pakubki.

“Eesti mängud. TÖNK” valmis Eesti Kontserdi ja Von Krahli Teatri koostöös. Lavastaja Peeter Jalaka jaoks on see kolmas kokkupuude eesti mängudega. Eelmised olid “Eesti mängud. Kaelkirjak liigub edasi” 1990. aastal ja “Eesti mängud. Pulm” 1996. aastal.

“Eesti mängud. TÖNK” etendused toimuvad Tartus Raadi lennukiangaaris 11., 12., 13., 14., 15. ja 16. juunil kell 20.

Fotod: Pressimaterjalid

 

Tänavustel Saaremaa ooperipäevadel üllatavad publikut ajaloos esimest korda Eestis esinevad Ungari Riigiooper ja eksootiline Shanghai ooperiteater. Publik saab osa nii kullaprooviga klassikast, suurejoonelisest tantsugalast kui ka Eestis esietenduvast uudisteosest. Selleks, et muusikasõbrad pääseks mugavalt tagasi mandrile, on Saaremaa ooperipäevade puhul pandud käima ööpraamiliiklus.

Lennufirma Nordica toob kahe lennukiga Budapestist otse Saaremaale tänavuste ooperipäevade erikülalise Ungari Riigiooperi, mis rõõmustab kuulajaid-vaatajaid Mozarti “Figaro pulma”, Verdi “Traviata”, Straussi “Mustlasparuni” ja suurejoonelise ooperigalaga, kus kõlab igihaljas ooperiklassika. Eksootilise Shanghai ooperiteatri esituses saab aga nautida Bizet’ “Carmenit”, meeleolukat tantsugalat ja moodsat ooperit “Riskantne mäng”. Teater Vanemuine toob aga lavalaudadele lastele ja täiskasvanutele mõeldud ooperietenduse “Guugelmuugelpunktkomm”, mis räägib loo sellest võlumaailmast, mis avaneb siis, kui lülitad välja mobiili.

Kui “Figaro pulm,” “Traviata”, “Mustlasparun” ja “Carmen” on ooperipublikule juba ammused tuttavad, siis Wen Deqingi “Riskantne mäng” paelub uudsuse ja põneva teadmatusega. Kindel on see, et teos puudutab hingekeeli ja pakub maailmatasemel elamust. Moodne ooper põhineb Nobeli kirjanduspreemiaga pärjatud kirjaniku Gao Xiaoshengi novellil “Õnnemäng lumisel ööl”. Ooper esietendus 2003. aastal ning pärast seda on “Riskantset mängu” kantud ette nii Hiina suurlinnades kui ka Soomes ja Inglismaal ning see on pälvinud publiku poolehoiu.

“Shanghai ooperiteatri puhul on vaieldamatult tegemist maailmaklassi tipptasemega.  Kodupublikule esinedes on ooperiteatri pea 2000 inimest mahutav saal enamasti alati välja müüdud. Ooperiteatri vokaalne tase on ülikõrge ja nende esinemisest osasaamine siin samas, Saaremaal, on tõeline privileeg,” ütles Eesti Kontserdi arendusjuht Kertu Orro.

XI Saaremaa ooperipäevad algavad 19. juulil ning kestavad 28. juulini. Selleks, et ooperisõbrad pääseksid pärast õhtuseid etendusi taas mandrile, on 20., 21., 22. ja 27. juulil pandud käima ööpraamid, mis väljuvad Kuivastust kell 01.15.

Fotod: pressimaterjalid

Lugupidamisega
Silver Kuusik
Eesti Kontsert
silver.kuusik@concert.ee

Eesti Meestelaulu Seltsi eestvedamisel kannavad Eesti Rahvusmeeskoor, Rahvusooper Estonia poistekoor, Tartu poistekoor ning Uue Tänava Orkester juunikuus ette kaks Eesti muusikaloo jaoks olulist reekviemi, et avaldada sellega austust juuniküüditamise ohvritele ja nende omastele. 13., 14. ja 15. juunil kõlavad Eduard Tubina reekviem “C” ETW 25 ja Cyrillus Kreegi “Reekviem c-moll”.

Cyrillus Kreegi reekviem on Eesti muusikaloo esimene reekviem. Teose loomist alustas helilooja 1925. aasta sügisel ja lõpetas kaheksaosalise reekviemi partituuri 27. septembril 1927, mõni kuu enne oma 38. sünnipäeva. Samas vanuses oli lahkunud ka tema sõber Peeter Süda, kelle mälestuse jäädvustamiseks võis Kreek reekviemi kirjutamise ette võtta.

Reekviemi esiettekanne toimus 20. oktoobril 1929 Estonia kontserdisaalis Juhan Aaviku juhatusel. Sündmuseks kujunes reekviemi ettekanne X üldlaulupeol 1933. aastal. Teos kõlas helilooja eluajal kaheksa korda, viimati 18. veebruaril 1940, kui Estonia kontserdisaalis tähistati tema 50. sünnipäeva. Kreegi reekviem on kirjutatud eestikeelsele tekstile, võttes aluseks Schultz-Bertrami 19. sajandil tõlgitud W. A. Mozarti Requiemi teksti. See ligi  40 minuti pikkune suurvorm on kirjutatud segakoorile ja orkestrile, praegustel kontsertidel esitavad teost kõrgelt tunnustatud kollektiivid – Rahvusooper Estonia poistekoor, Tartu poistekoor ja Uue Tänava Orkester, dirigent Kaspar Mänd.

Eduard Tubina tähtsaim vokaalsuurteos “Reekviem langenud sõduritele” (1950/1979) (kirjutatud meeskoorile, aldile, orelile ja löökpillidele) tuli esiettekandele 17. mail 1981 Stockholmis autori juhatusel – see oli üldse viimane kord, kui Tubin dirigeeris. 1979. aastal antud intervjuus tunnistas Tubin, et kirjutas selle teose RAM-ile ning andis partituuri üle koori kunstilisele juhile Gustav Ernesaksale. Esiettekanne Eestis sai võimalikuks siiski alles 1989. aastal, kuna nii helilooja kui ka mõlemad tekstiautorid (Henrik Visnapuu ja Marie Under) olid pagulased ning nõukogude ideoloogiaaparaadi arvates peeti teoses meeles ka “valel poolel” sõdinud sõdureid. See on tõsine ja dramaatiline, kuid samas väga intiimne teos. Tubin, kes oli kogenud kahe maailmasõja koledusi, pühendas reekviemi kõigi mõttetult hukkunud sõdurite mälestuseks. Praegustel kontsertidel esitavad teost Eesti Rahvusmeeskoor, Iris Oja (alt), Indrek Vau (trompet), Anto Õnnis ja Kristjan Mäeots (löökpillid) ning Piret Aidulo (orel).

Kontserdid kõlavad 13. juunil kell 18 Tartus Pauluse kirikus, 14. juunil kell 18 Tallinnas Estonia kontserdisaalis ja 15. juunil kell 21 Kuressaare spordikeskuses. Kontsertidega mälestatakse juuniküüditamise ohvreid.

Foto: Eesti Rahvusmeeskoor (allikas: pressimaterjalid)

Lisainfo:

Indrek Umberg
indrek.umberg@concert.ee
—-
Silver Kuusik
Eesti Kontsert
56915689

1.-3. juunini toimub Jõhvis mitmekülgselt sisukas akordionifestival, mis pakub lisaks südamlikele kontsertidele veel palju muudki – toimuvad meistriklassid, seminarid ning kontserdid maa all ja maa peal.

Akordion on nii laia kasutusega pill, et sellega saab teha muusikat külasimmanist kaasaegse süvamuusikani, jazzist ja folgist sümfooniaorkestrini ning see pakub lõputuid võimalusi kauni muusika elavdamiseks. Jõhvi akordionifestivalil saab publik nautida kolme rikkaliku kavaga kontserti.

“Nagu kogu loodus toob praegu välja oma kaunimad õied, oleme ka meie akordionifestivali juba kaua ette valmistanud, et see nüüd, juuni algul, teoks saaks. Jõhvi on kaunis kant, mida tasub tulla avastama. Meie omalt poolt lisame loodusele imelise muusika,” ütleb akordionifestivali ja suvekooli kunstiline juht Henn Rebane ning lisab, et meeleolukaid kontserte jagub igale maitsele.

1. juunil kell 19 saavad kuulajad Jõhvi kontserdimaja kammersaalis osa salongiõhtust “Raimond Valgre ja tema kaasaegsed”, kus esinevad Henn Rebane ja Jüri Aarma. Henn Rebane mängib armastatud helilooja Raimond Valgre laule ja kõrvutab neid tema kaasaegsete heliloojatega Prantsusmaalt ja Saksamaalt ning Brasiiliast. Rännakuid kommenteerib Jüri Aarma.

2. juunil kell 14.30 saab Eesti Kaevandusmuuseumi käikudes nautida kontserti “Helid maa all”, kus esinevad akordionivirtuoosid Henri Zibo ja Mikk Langeproon. On põnev kuulata, kuidas kaks noort akordionivirtuoosi käikudes pilli mängides liiguvad, kuidas helid maa all kõlavad, kuidas käikudes kaugenevad ja lähenevad. See on ainulaadne kogemus, mida võimaldab vaid Ida-Virumaa. Kontserdi kavas on M. Mussorgski katkend tsüklist “Pildid näituselt”, P. Tšaikovski katkend balletist “Pähklipureja” ja O. Pane “Kõrvalepõige ja tango”.

2. juuni õhtul kell 19 esineb Jõhvi kontserdimaja kammersaalis trio Šarm, kuhu kuuluvad rahvusvaheliste konkursside laureaadid Vladimir Stupnikov, Artur Adršin ja Arkadi Škvorov. Kontserdi “Virtuoosmuusika – originaalteosed ja seaded”  temperamentses kavas kuuleb vaimuikaid ja stiilseid seadeid nii Mozarti “Väiksele öömuusikale” kui ka “Carmeni aariale”, lisaks veel Straussi, Belmani, Makkoneni jt teoseid.

Jõhvi esimest akordionifestivali korraldavad Eesti Kontsert ja Heino Elleri nimeline Tartu Muusikakool koostöös Eesti Akordioniliidu, Eesti Muusikakoolide Liidu, Eesti Kaevandusmuuseumi ja Jõhvi Muusikakooliga.

Foto: pressimaterjalid

————

Lugupidamisega
Silver Kuusik
Eesti Kontsert
silver.kuusik@concert.ee

Esmaspäeval, 18. juunil 2018 kell 13 leiab Tallinna Metsakalmistul aset Eduard Tubina ja tema abikaasa ümbermatmisega seotud mälestustseremoonia. Ümbermatmine toimub helilooja perekonna ettepanekul ning erinevate eesti kultuuri- ja muusikainstitutsioonide koostöös. Teisipäeval, 19. juunil 2018 kell 13 toimub Estonia kontserdisaalis mälestuskontsert, kus Eduard Tubina loomingut esitavad pianist Ivari Ilja, viiuldaja Sigrid Kuulmann ja Eesti Riiklik Sümfooniaorkester dirigent Neeme Järvi juhatusel.

Eduard Tubin (1905-1982) on eesti muusika suurkuju, kelle loomingu keskmes asub sümfooniline muusika. Tubin on kümne lõpetatud sümfoonia, mitme instrumentaalkontserdi ja orkestrisüidi, aga ka ooperite “Barbara von Tisenhusen” ja “Reigi õpetaja” ning balleti “Kratt” autor. Tubin on rahvuslik helilooja, kuid helilooja avar arusaam rahvuslikkusest võimaldas seda väljendada ka julgelt modernistliku helikeele kaudu, põlgamata vajadusel ära atonaalsust või džässi. Hoolimata mitmeplaanilisusest on Tubina looming aga alati äratuntavalt isikupärane. Nagu paljud teised eesti loomeinimesed, põgenes Tubin 1944. aastal saabuvate nõukogude vägede eest Rootsi. Ka Rootsi perioodil kirjutatud teostes säilitab tema helikeel selgelt rahvuslikud jooned. Eesti jaoks rasketel aegadel aitas Tubina muusika säilitada usku rahva ja rahvuskultuuri edasikestmisesse.

Erika Tubin (1916-1983) abiellus heliloojaga 1941. aastal, olles Vanemuise teatri balletitantsija ja hiljem näitleja. Ta kirjutas libretod abikaasa ballettidele ”Kratt” ja ”Siurulind”. Rootsis töötas ta joonestajana.

Helilooja ja tema abikaasa on praegu maetud Stockholmi Skogskyrkogårdeni kalmistule, kus esmaspäeval, 4. juunil 2018 kell 13 toimub ärasaatmistseremoonia.

 

Reburial ceremony of Estonian national composer Eduard Tubin

On Monday, 18 June 2018 a commemorative ceremony of reburial of Eduard Tubin and his wife takes place in Tallinn Metsakalmistu. The ceremony starts at 1:00 PM. The reburial is initiated by Eduard Tubin’s son Eino Tubin and has been carried out in cooperation between different cultural and musical institutions of Estonia. On Tuesday, 19 June 2018, a concert dedicated to Eduard Tubin takes place in Estonia Concert Hall at 1:00 PM. Tubin’s works are performed by pianist Ivari Ilja, violinist Sigrid Kuulmann, and Estonian National Symphony Orchestra with Neeme Järvi conducting.

Eduard Tubin (1905-1982) is a symphonist and one of the most remarkable composers in Estonian music. He is an author of ten completed symphonies, several instrumental concertos and orchestral suites, operas “Barbara von Tisenhusen” and “Parson of Reigi”, as well as ballet “The Goblin”. Tubin is a national composer, but his broad understanding of nationalism allowed him to express his ideas using a bold modernist idiom including atonality and jazz. Despite the multifacetedness the style of works of the composer is always recognizable. Due to arriving Soviet troops, Tubin, as many other Estonian artists, fled to Sweden in 1944. His works written during Swedish period retain their national idiom. As such they helped to maintain the faith that Estonian nation and culture would survive despite the hard times.

Erika Tubin (1916-1983) got married with Eduard Tubin in 1941. She was a dancer and later an actress in Vanemuine Theatre in Tartu. She also wrote libretti for ballets “The Goblin” and “Wonderbird”. She worked as a draftsman in Sweden.

Eduard and Erika Tubin have been buried in Stockholm Skogskyrkogården cemetery. On Monday, 4 June 2018 there is a short departure ceremony in Skogskyrkogården cemetery at 1:00 PM.

 

Planeerimisleht: http://et.parnu.wikia.com/wiki/Eduard_Tubina_%C3%BCmbermatmine

 

Andrus Kallastu
5850 7451
andrus.kallastu@eesti.ee
www.kallastu.ee

 

 

Eesti Rahvusmeeskoor ja pesutootja BonBon Lingerie kohtusid juhuslikult aprillis Singapuris. Samal ajal kui rahvusmeeskoor andis menuka kontserdi, alustas BonBon Lingerie esimese Eesti tootjana läbirääkimisi Singapuri maineka kaubamajaga. Ettevõttele anti võimalus tõestada end kaubamaja pop-up pinnal.

Eesti Rahvusmeeskoori Aasia turnee kulmineerus eduka kontserdiga Singapuri esinduslikemas Esplanade’i kontserdisaalis ning esineti täismajale. Lisaks ametlikule Eesti esindusele viibis kontserdil ka BonBon Lingerie esindus, kes ei varjanud oma rõõmu ja rahulolu.

“Vapustav akustika, võrratu Singapuri õhkkond ja suurepärane publik,” komenteeris kontserti BonBon juht Jana Pikkur. “Jagamaks oma rõõmu, otsustasime tänutäheks üllatada meeskoori oma toodanguga.”

“Eesti kultuuri ja Eesti kaupade kõrge kvaliteet sattusid kokku peaaegu teisel pool maakera ja mõlemad seejuures väga edukalt. Nii meie sõprus õitsele lõigi,” rõõmustas Eesti Rahvusmeeskoori juht Indrek Umberg. “Eesti muusikud ja muusika on oluline ekspordiartikkel. Muusika ja mõne kodumaise toodangu eksport võiksid tulevikuski üksteisele abikäe ulatada ja üheskoos Eesti piiridest väljapoole minna. Kindlasti on võimalik leida kokkupuutepunkte ja olla üksteisele toeks.”

Üllatuskingituse andis BonBon Lingerie Eesti Rahvusmeeskoorile üle 3. mai pärastlõunal Estonia kammersaalis.

Eesti Rahvusmeeskoori asutas Eesti koorimuusika suurkuju, dirigent ja helilooja Gustav Ernesaks. Algselt a cappella teoseid esitanud meeskoor on tänaseks kasvanud kogu maailmas tuntud professionaalseks kollektiiviks, mille tegevuses on tähelepanuväärne osa suurvormide ettekannetel ja a cappella meeskooriloomingu esitamisel.


Silver Kuusik
Eesti Kontsert
silver.kuusik@concert.ee

Reedel algas XI Jõhvi balletifestival, mis pakub rikkalikku elamust igale maitsele. Kohal on Peterburi Mihhailovski teater, Moskva Balletiteater ja Eesti Rahvusballett. Festival teeb kontseptuaalse kummarduse kaasaegsele tantsuteatrile ja pakub oma ala tippude modernseid balletilavastusi.

Pühapäeva õhtul kell 16 saab Jõhvi kontserdimajas nautida laste balletigalat, laval on üle 200 balletilapse.

Teisipäeval, 1. mail kell 16.30 kutsub Jõhvi kontserdimaja nautima suurejoonelist moe-showd. Näha saab Aldo Järvsoo, Riina Põldroosi, Ketlin Bachmanni ja Oksana Tanditi loodud kollektsioone. Teisipäeva õhtul kell 19 pakub aga Peterburi Mihhailovski teatri esituses elamust Nacho Duato lühiballettide õhtu. Lavalaudadele jõuavad lühiballetid “Sõnadeta”, “Duende” ja “Metsas”.

Neljapäeval, 3. mail kell 19 toob Eesti Rahvusballett Jõhvi kontserdimaja lavale Eduard Tubina muusikal põhineva balleti “Kratt”.

Festivalile paneb 5. mail õhtul kell 19 punkti Moskva Balletiteater, kelle esituses jõuavad publiku ette “Kreutzeri sonaat” ja “Equus”. Neist esimene on silmapaistva noore koreograafi Robert Binet’ kaasaegne tantsulavastus Lev Tolstoi samanimelise jutustuse ainetel, “Equus” aga paotab ust tantsumaailma varjatud poolele ja näitab, missuguse ennastületava töö tulemusena sünnib sundimatuna näiv ilu.

XI Jõhvi balletifestivali kohta leiab rohkem infot siit: https://concert.ee/kontserdi-kategooria/johvi-balletifestival/

Lugupidamisega
Silver Kuusik
Eesti Kontsert
silver.kuusik@concert.ee