Eesti Kontsert palub oma täna algaval sügisesel kontserdihooajal siseruumes maske kanda

Täna ja homme suurkontsertidega nii Tallinnas, Jõhvis kui ka Pärnus oma hooaja avav Eesti Kontsert palub sel sügisel kõigil kontserdikülastajatel kanda siseruumes võimalusel maske ning jagab isikukaitsevahendid ka kontserdimajades.

„Me hoolime oma publiku tervisest ja tahame samas kõik, et Eesti kultuurielu ei vannuks viirusele alla. Kui kätepesu ja maskikandmine on lihtsaim viis end ja teisi nakatumise eest kaitsta, siis tuleb seda julgelt teha. Meie eesmärk on tagada kultuurikatkestuseta muusikaelu toimimine, teadliku ja vastutustundliku käitumisega saame kõik sellele kaasa aidata,“ ütles Eesti Kontserdi juht Kertu Orro.

Peale kätepuhastusjaamade on Eesti Kontserdi korraldatavatel kontsertidel tänasest saadaval ka näomaskid.

Kummardusena kahele suurele heliloojale, Veljo Tormisele ja Arvo Pärdile, avab Eesti Kontsert oma sügishooaja erandlikult kahe järjestikuse kontserdiõhtuga. Täna, 24. septembril esietendub Estonia kontserdisaalis Tormise muusikale loodud vaatemänguline lavastus „Ringlemisi“, kaastegevad on Liisi Koikson ja Eesti Filharmoonia Kammerkoor. „Ringlemisi“ etendub veel 25.09 Pärnu kontserdimajas ja 26.09 Vanemuise kontserdimajas. Jõhvi kontserdimajas jõuab täna Eesti esmaettekandeni Pärdi teose „La Sindone“ uusversioon. Laval on Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Andres Mustoneni juhatusel, solistid on Arvo Leibur (viiul) ja Irina Zahharenkova (klaver). Homme, 25. septembril on kontsert Tallinnas Estonia kontserdisaalis.

Andri Maimets
Eesti Kontserdi kommunikatsioonijuht
5620 1117
andri.maimets@concert.ee
www.eestikontsert.ee
www.facebook.com/eestikontsert

Выдающийся скрипач Вадим Репин внезапно заболел, в связи с чем 24 сентября в Йыхви и 25 сентября в Таллинне концертах «Арво Пярт 85» его заменят скрипач Арво Лейбур и пианистка Ирина Захаренкова.

Основная часть ранее заявленной программы останется без изменений. По случаю 85-летия Арво Пярта публика услышит новую редакцию “La Sindone” для скрипки с симфоническим оркестром. Мировая премьера сочинения Арво Пярта посвящена Вадиму Репину и Андресу Мустонену. В связи с болезнью Вадима Репина его заменит концертмейстер Эстонского национального симфонического оркестра Арво Лейбур.

В исполнении Ирины Захаренковой мы услышим фортепианный концерт Моцарта № 20 (ре минор) вместо ранее заявленного Скрипичного концерта Бруха.

Эстонским национальным симфоническим оркестром дирижирует маэстро Андрес Мустонен. Концерты состоятся 24 сентября в 19:00 в концертном зале Йыхви и 25 сентября в 19:00 в концертном зале «Эстония».

В программе концертов «Арво Пярт 85»:
Креэк. Любовная песня XIII века
Пендерецкий. “Agnus Dei”
Моцарт. Концерт для фортепиано с оркестром № 20 (ре минор)
Пярт. „La Sindone“ для скрипки и симфонического оркестра (премьера новой редакции)
Шуберт. Симфония № 8 си минор, D759 («Неоконченная симфония»)

Eesti Kontsert приносит извинения за возникшие неудобства и надеется на понимание публики.

 

Андри Майметс
руководитель по коммуникациям
5620 1117
andri.maimets@concert.ee

 

Елена Поверина
специалист по русскоязычным СМИ
55655592
jelena.poverina@concert.ee

Maineka viiuldaja Vadim Repini ootamatu haigestumise tõttu soleerivad Eesti Kontserdi hooaja avakontsertidel „Arvo Pärt 85“ 24. septembril Jõhvis ja 25. septembril Tallinnas viiuldaja Arvo Leibur ja pianist Irina Zahharenkova.

Kontserdiks planeeritud ja ettevalmistatud teosed jäävad valdavalt samaks. Arvo Pärdi 85. sünnipäeva puhul kuuleme teose „La Sindone“ uusversiooni viiulile ja sümfooniaorkestrile. Just Eestis maailma esiettekandele tulev teos on pühendatud Vadim Repinile ja Andres Mustonenile. Seoses Repini haigestumisega soleerib Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri kontsertmeister Arvo Leibur.

Irina Zahharenkova esituses kuuleme Mozarti klaverikontserti nr 20 d-moll, mis vahetab välja varem kavas olnud Bruchi viiulikontserdi.

Hooaja avakontsertidel 24. septembril kell 19 Jõhvi kontserdimajas ja 25. septembril kell 19 Estonia kontserdisaalis dirigeerib Eesti Riiklikku Sümfooniaorkestrit maestro Andres Mustonen.

Kontsertidel „Arvo Pärt 85“ kõlavad:
Kreek. Armastuslaul 13. sajandist
Penderecki. „Agnus Dei“
Mozart. Klaverikontsert nr 20 d-moll K. 466
Pärt. „La Sindone“ viiulile ja sümfooniaorkestrile (uusversiooni maailma esiettekanne)
Schubert. Sümfoonia nr 8 h-moll D759 („Lõpetamata“)

Eesti Kontsert vabandab ebamugavuste pärast ja loodab publiku mõistvale suhtumisele.

Andri Maimets
Eesti Kontserdi kommunikatsioonijuht
5620 1117
andri.maimets@concert.ee

www.eestikontsert.ee

www.facebook.com/eestikontsert

 

Covid-19 pandeemiast räsitud maailma juhtivad ooperi- ja kontserdimajad asutasid üleilmse koostöövõrgustiku, Pekingi kaunite kunstide foorumi, et jagada õppetunde kriisist väljatulekul ja teha koostööd rahvusvahelise kultuurielu taastamiseks. Eesti Kontsert paluti foorumi asutajaliikmeks kõrvuti teiste nimekate muusikaorganisatsioonidega.

„Maailma muusikateatrite kõrgliiga on tänavusele sügishooajale vastu minnes mõõdukalt murelik, kõigil on huulil ju sama küsimus – kuidas edasi,“ rääkis oma kolleegidega sel korral vaid virtuaalselt kohtunud Eesti Kontserdi juht Kertu Orro. „Kaunite kunstide valdkond ei kuulu hobi või liigse luksuse kategooriasse. Siin tegutsevad tõelised professionaalid, kes on aastaid näinud vaeva selle nimel, et kultuurielu hoida ja edendada. Me ei tohi tegutsemist lõpetada – kultuuri katkestada –, vaid peame uue normaalsusega kohanema ja oma põhitegevusega jätkama,“ rääkis Orro.

Suurimaks väljakutseks peavad muusikamajad oma publiku usalduse taastamist. „Kõik organisatsioonid pingutavad selle nimel, et pakkuda publikule maksimaalselt turvalist keskkonda, kus on arvestatud kõigi meetmetega, mida üks kultuurikorraldaja saab rakendada,“ rääkis Orro. Ta tutvustas foorumil Eesti kogemust pandeemiaga võitlemisel. „Kinnitust sai, et teiste riikidega võrreldes on Eestis kultuuriürituste korraldamisele kehtinud või kehtivad piirangud pigem leebemad,“ lisas ta.

Vastutustundliku kontserdikorraldajana järgib Eesti Kontsert saalide täituvusele kehtestatud piiranguid, tagab kõigis kontserdisaalides desovahendite olemasolu, testib kõiki välisriikidest saabuvaid interpreete ning, kui viiruse tõttu tuleb mõni kontsert tühistada, ostab piletid tagasi.

Pekingi kaunite kunstide foorumi asutajaliikmete seas on lisaks Eesti Kontserdile veel Londoni Barbican Centre, Londoni Kuninglik Ooper, Briti Kuninglik Filharmooniaorkester, New Yorgi Carnegie Hall, Lincolni keskuse kammermuusikaühing, Staatsoper Unter den Linden ja Stiftung Oper in Berlin Saksamaalt, Teatro Real Hispaaniast, Šveitsi Lucerne’i festival, Teatro Colón Artgentinast, Opera Australia, São Paulo sümfooniaorkester, Hiina riiklik kaunite kunstide keskus ning muusikateatrid ja -festivalid Jaapanist, Liibanonist, Omaanist, Philipiinidelt, Singapurist, Lõuna-Koreast ja Taist.

 

Andri Maimets
Eesti Kontserdi ommunikatsioonijuht
5620 1117

andri.maimets@concert.ee
www.kontsert.ee
www.facebook.com/eestikontsert

Eesti Kontserdi korraldatud avalikul konkursil valiti organisatsiooni uueks peaprodutsendiks Maarit Kangron, kes seni töötas juhtivas rahvusvahelises artistiagentuuris Londonis. Kangron asub ametisse novembri lõpus.

Eesti Kontserdi juhi Kertu Orro sõnul oli Kangronil kõige terviklikum nägemus, mis arvestas Eesti Kontserdi üldiste arengusuundadega muutuda kaasaegsemaks ja avatumaks, laiendada koostööd kodumaiste ja rahvusvaheliste partneritega ning võtta omaette sihiks kontserditurism ja klassikalise muusika lähendamine noortele. „Maariti kasuks rääkis tema senine tulemuslik töö rahvusvahelisel areenil ning julgus mõelda uutmoodi ja suurelt,“ ütles Orro.

„Mul on siiralt hea meel, et saan anda oma panuse kodumaise kontserdimaastiku kujunemisele, mida olen aastaid eemalt jälginud,“ rääkis Maarit Kangron. „Loodan, et mu kogemus aitab kaasa Eesti Kontserdi kui juhtiva kontserdiorganisatsiooni tegevusele, et saaksime liikuda veelgi rohkem avatuse suunas, vaataksime eeskujuks maailma poole ning teeksime kõik selleks, et maailm vaataks rohkem ka meie rikkaliku kohaliku kontserdielu poole,“ lausus ta.

Kangronil on bakalaureuskraad Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiast (2010) ning Londoni Guildhall School of Music and Drama magistrikraad (2012) tšello erialal. Ta töötab artistide mänedžerina rahvusvahelises artistiagentuuris IMG Artists, esindades hulga nimekaid muusikuid, teiste seas ka andekat dirigenti Mihhail Gertsi.

Eestis on ta tšellistina mänginud Eesti Festivaliorkestris, Põhjamaade Sümfooniaorkestris, töötanud Rahvusooper Estonia orkestris, ta on Estonian Cello Ensemble’i üks asutajaliige. Orkestrandina on ta tegutsenud Sir Colin Davise, Neeme Järvi, Paavo Järvi, Sakari Oramo jpt käe all.

Maarit Kangron astub ametisse 21. novembril, mil lõppeb senise peaprodutsendi Lauri Aava tööleping.

Valikukomisjoni kuulusid Eesti Kontserdi nõukogu liikmed Olari Elts ja Andres Kaljuste, Eesti Kontserdi loomenõukogu liige ja kultuuriministeeriumi muusikanõunik Madli-Liis Parts, Eesti Kontserdi juht Kertu Orro, finantsjuht Ruta Juzulenaite ja Tartu Vanemuise kontserdimaja juht Kulvo Tamra.

 

Andri Maimets
Eesti Kontserdi kommunikatsioonijuht
5620 1117

andri.maimets@concert.ee
www.eestikontsert.ee
www.facebook.com/eestikontsert

Pühapäeval, 23. augustil kõlavad Niguliste kirikus kahe kaasaja hinnatuima helilooja, Arvo Pärdi ja Gia Kantšeli heliloomingu ainulaadsed algupärandid ehk nii nagu need aastakümnete eest Hortus Musicusele loodi. Kontserdiga „Pühendus“ tähistatakse Pärdi 85. sünnipäeva ning gruusia helilooja Kantšeli 85. sünniaastapäeva.

Andres Mustoneni ühendab heliloojate Pärdi ja Kantšeliga aastakümnete pikkune sõprus, mille juured ulatuvad 1970ndatesse. Kolmik kohtus esmakordselt 1978. aastal Tallinnas toimunud I Varjase ja nüüdismuusika festivali eel, mida peetakse tänini üheks legendaarsemaks muusikaürituseks meie muusikaajaloos – siin kogunesid Nõukogude Liidu suurimad muusikutest dissidendid ning Arvo Pärt esitles oma kuulsat tintinnabuli-stiili. „Festival sündis tõsiasjast, et suur hulk suurepäraseid heliloojaid, teiste seas ka Arvo Pärt, olid ametlikult keelatud ja nende muusika ei kõlanud. Aga samas oli väga palju interpreete, kes olid nende muusikast huvitatud,“ meenutab Mustonen.

Pärt pühendas ansamblile ja Andres Mustonenile mitu teost vahetult pärast unikaalse tintinnabuli-stiilini jõudmist, nt „Fratres“, „An den Wassern zu Babel saßen wir und weinten“ ja „Arbos“. „Olime Hortusega tinitinnabuli sünni juures, aitasime sellel ilmale tulla. Võib julgelt öelda, et olime omamoodi katselaboriks, esitasime neid lugusid teadmata veel, kuidas see kõik tulevikus kõlama hakkab,“ räägib Mustonen. Ka pühapäevasel kontserdil mängitakse Pärti originaalkäsikirjade järgi – nii, nagu need palad omal ajal neile kirjutati. „Aga me ei püüa taaselustada 1970. aastate esitusi, vaid alustame iga tõlgendust puhtalt lehelt. Kuid see, kuidas see muusika algselt kõlas, on minu sees alles,“ lisab Hortus Musicuse kunstiline juht Andres Mustonen.

Mustoneni ja Hortus Musicuse sõprus ja koostöö mullu sügisel meie seast lahkunud gruusia helilooja Gia Kantšeliga kestis pool sajandit ning selle jooksul kirjutas helilooja teoseid ka Hortus Musicusele. „Gia Kantšeli muusika õpetas meile, kui tähtis on iga heli ja iga paus ja kuidas need inimese hinge puudutada võivad. Kuigi erinevate väljendusvahenditega, on nii Arvo Pärdi kui Gia Kantšeli muusika mind ja Hortus Musicust meie teel alati inspireerinud ja ülendanud,“ sõnab Mustonen.

Piletid Hortus Musicuse kontserdile „Pühendus“ on saadaval Piletilevis ja Piletimaailmas. Kontsert algab Niguliste kirikus 23. augustil kell 18.

Eesti Kontsert palub kontserdipaigas hoida publikul distantsi, pesta ja desinfitseerida käsi ning haigena koju jääda.

 

Andri Maimets
Eesti Kontserdi kommunikatsioonijuht
5620 1117
andri.maimets@concert.ee
www.concert.ee
www.facebook.com/eestikontsert

 

Tänavu ära jäänud Haapsalu Tšaikovski festival toob sel reedel, 21. augustil Haapsalus publiku ette erakordse topeltkontserdi, mis algab Haapsalu toomkirikust ning lõppeb linnuse muuseumi hoovis lustlike merelauludega kammerorkestriseades.

Kuigi iga-aastane Haapsalu Tšaikovski festival tuli üleilmse koroonakriisi tõttu järgmisesse aastasse lükata, ei tahtnud Eesti Kontsert haapsallasi selgi suvel heast kontserdielamusest ilma jätta. Nii sündis omanäoline kaheosaline kontserdiprogramm, mis kutsub publikut algul toomkirikusse, seejärel aga Haapsalu linnuse vastselt renoveeritud muuseumi hoovi.

Kontserdiõhtu esimeses pooles algusega kell 19 saab Haapsalu toomkiriku võlvide all nautida Tallinna Kammerorkestri esituses Tšaikovski unustamatut serenaadi keelpillidele, mida peetakse õigustatult 19. sajandi muusika tähtteoseks – helilooja on kirjutanud selle otse publiku südamesse. Teos valmis täpselt 140 aastat tagasi, aastal 1880. „Muidugi ei tasu „Serenaadist“ otsida seoseid Tšaikovski legendaarse suvepuhkusega Haapsalus kõigest 13 aastat varem, aastal 1867, kuid usume, et selle suursuguse teosega on paslik suurt heliloojat meenutada ning et kammerorkestri esitus sobib Haapsalu sumedasse augustiõhtusse kui valatult,“ kommenteeris Haapsalu Tšaikovski festivali produtsent Tuuli Metsoja.

Kontserdiõhtu teises pooles algusega kell 20.30 kõlavad Haapsalu kaunilt renoveeritud linnuse müüride vahel tuntud ja mõned unustatud merelaulud Marko Matvere esituses, saatjaks Tallinna Kammerorkester dirigent Tõnu Kaljuste juhatusel. Peale armastatud ja kõigile tuttavate merelaulude kõlavad muusikalised repliigid Haapsalu ja Tšaikovski teemadel.

Marko Matvere räägib, et seekordne kontsert on mõtteline järg 15 aasta tagusele sarnasele koostööle. Toona seadis vanad mereballaadid kammerorkestrile Andrus Rannaääre, nüüd on Tõnis Kõrvits veel kaheksale palale uued arranžeeringud teinud. „Keelpillide mahe sumin aitab kaugete päevade kaja purjelaevanduse kuldajastust veelgi eepilisemalt ja romantilisemalt serveerida,“ kirjeldab Matvere.

Tõnu Kaljuste lubab sellelt kontserdilt kuhjaga muusikalist lusti, sest merelaule ei kuule kammerorkestriseades just sageli. „Marko Matverel on neid laule lauldes ju igal õhtul trumm kõrvas! Ja meie, nagu öeldakse, oleme tihtipeale mõnes muusikasfääris üsna pulsikauged. Nüüd saamegi omavahel kokku – Matvere peab trummi kõrvast saama ja kammerorkestril tuleb oma sisemise erksuse rütm leida, et kõik saaks kokku heaks värskeks muusikaks. Igav siin küll ei hakka,“ muigab Kaljuste.

Piletid kontsertidele „Serenaad“ ja „Merelaulud“ on saadaval Piletilevis ja Piletimaailmas. Eesti Kontsert tuletab meelde, et terviseameti hetkel kehtiva publiku hajutamise nõude tõttu pannakse müüki piiratud kogus pileteid. Kontserdipaikades palume publikul hoida distantsi, pesta ja desinfitseerida käsi ning haigena koju jääda.

Kontserdiõhtut toetab COOP Haapsalu.

 

Andri Maimets
Eesti Kontserdi kommunikatsioonijuht
5620 1117
andri.maimets@concert.ee
www.concert.ee
www.facebook.com/eestikontsert

Tormise ja Pärdi kontserditandemiga oma 80. hooaega alustav Eesti Kontsert toob sügisel publiku ette hulgaliselt häid Eesti interpreete, maineka Soome Raadio Sümfooniaorkestri ja rahvusvahelise festivali KLAVER, lavale jõuavad ka kevadel ära jäänud Rein Rannapi ja „Entel-Tenteli“ kontserdid.

Sügishooaja esimesel avaõhtul, 24. septembril Estonia kontserdisaalis esietenduvas muusikalavastuses „Ringlemisi“, millega tähistame Veljo Tormise 90. sünniaastapäeva, tulevad ettekandele soolohäälele, koorile ja elektroonikale seatud Veljo Tormise teosed – nii väiksed vokaaltsüklid („Neli kildu“, „Kimbuke tähti“) kui ka tuntud kooriteosed („Ingerimaa õhtud“, „Pikse litaania“). Teet Kase lavastuses on kandev roll Liisi Koiksonil ja Eesti Filharmoonia Kammerkooril, laiendatud kõlaruumi eest hoolitsevad Sander Mölder ja Ülo Krigul, visuaali loovad videokunstnik Taavi Varm ja EKA tudengid, muusikajuht ja dirigent on Kaspars Putniņš. „Ringlemisi“ etendub ka 25. septembril Pärnu kontserdimajas ja 26. septembril Vanemuise kontserdimajas.

Hooaja teise avaõhtuga 25. septembril Estonia kontserdisaalis tähistab Eesti Kontsert maestro Arvo Pärdi 85. sünnipäeva. Sel puhul tuleb Eestis esiettekandele Pärdi teose „La Sindone“ uusversioon, mille helilooja kirjutas konkreetselt teose ettekandjatele, tippviiuldajale Vadim Repinile ja dirigent Andres Mustonenile mõeldes. Kontsert sünnib koostöös Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga. Pärdi sünnipäevakontsert kantakse 24. septembril ette ka Jõhvi kontserdimajas.

Tänavu oma 75. sünnipäeva tähistav Eesti Rahvusmeeskoor annab oktoobris neli sünnipäevakontserti üle Eesti. Ettekandele tuleb Veljo Tormise „Kalevala seitsmeteistkümnes runo“ meeskoorile, solistidele ja rahvapillidele. Helilooja ise ütles selle kohta 1985. aastal nii: „Kogu runo üldmõte võiks meie jaoks olla sümboolne: Väinämöisel õnnestus ellu äratada igipõlised algteadmised, muistse elutunde sügavamad arusaamad ning neist tarkust ja tugevust ammutada.“ Sünnipäevakontserdil tuleb esmaesitlusele ka Tõnu Kõrvitsa uudisteos, mis on Eesti Kontserdi ja helilooja ühine kingitus Rahvusmeeskoorile. Kontserdid „Kalevala 17. runo“ on 13. oktoobril Vanemuise kontserdimajas, 14. oktoobril Estonia kontserdisaalis, 15. oktoobril Pärnu kontserdimajas ning 16. oktoobril Jõhvi kontserdimajas.

16.­23. oktoobrini toimub Tallinnas taas rahvusvaheline festival KLAVER, mis on juba möödunud sajandi lõpust toonud igal teisel sügisel Eestisse kokku maailma pianistide eliidi. Tänavuse festivali sisuliseks teljeks on kõigi Beethoveni viie klaverikontserdi ning klaveriga koorifantaasia ettekanded kolmel kontserdil, kolme Eesti orkestri ning kuue Eesti tipp-pianisti soleerimisel. Sooloõhtutega esinevad nelja eri põlvkonna superpianistid Prantsusmaalt, Venemaalt, Lõuna-Koreast ja Itaaliast, kes toovad publikuni lisaks Beethoveni suurteostele ka palju kaunist romantilist klaverimuusikat.

Festivali KLAVER raamesse mahuvad ka armastatud maestro Rein Rannapi uue klaveriplaadi „Ikka ja alati“ esitluskontserdid, mis algselt pidid toimuma sel kevadel. Nii plaadil kui ka kontsertidel lisanduvad klaveri kõlale eelsalvestatud elektronhelid ning muusikat toetavad nende lugude jaoks valminud videod. Lisaks heliplaadile on kontsertidel saadaval ka noodikogumik kõigi kavas kõlavate paladega. Rein Rannapi „Ikka ja alati“ kontserdid toimuvad 10. oktoobri Vanemuise kontserdimajas, 17. oktoobril Estonia kontserdisaalis, 20. oktoobril Pärnu kontserdimajas ja 23. oktoobril Jõhvi kontserdimajas. Kõik kevadistele kontsertidele ostetud piletid kehtivad!

7. novembril võõrustab Estonia kontserdisaal suurepärast Soome Raadio sümfooniaorkestrit, mida peetakse õigustatult meie põhjanaabrite kutselise muusikakultuuri üheks alustalaks. 1927. aastal Soome Ringhäälingu juurde asutatud orkester on tänaseni aktiivne uue muusika tellija ja salvestaja. Orkestrit dirigeerib Peterburis sündinud ja õppinud Stanislav Kotšanovski, kes on Venemaa särava noore dirigendina tõusnud komeedina maailma muusikataevasse, tehes järjest dirigendidebüüte selliste juhtivate orkestritega nagu Royal Concertgebouw Orchestra, Philharmonia Orchestra, Orchestre de Paris jpt. Esitusele tuleb Elgari viiulikontsert h-moll op. 61 ja Rahmaninovi sümfoonia nr 3 a-moll op. 44, viiulil soleerib vene uue põlvkonna viiulivirtuoos Nikita Borissoglebski.

Eesti Kontserdi teaduse, tehnoloogia ja muusika ühendsari „Curioosum“ toob 19. ja 20. novembril Telliskivi Loomelinnakus lavale elektronooperi legendaarse filmirežissööri Andrei Tarkovski viimasest, tegemata jäänud filmist. Rahvusvahelises koostööprojektis leiavad käsitlust teemad nagu inimese ümbritsemine virtuaalreaalsuse „turvalise“ kilbiga, robotite integreerimine inimmaailma ja selle tagajärjed. Muusikat elavas ettekandes teeb Trio NIHE koosseisus Ekke Västrik, Taavi Kerikmäe ja Tarmo Johannes (flööt, süntesaatorid, elektroonika). Projekti „Tarkovsky. The 8th Film“ sünnile panid õla alla Zoon (Austria), PÖFF, Musiktheater Linz (Austria), Teatro della Tosse (Itaalia). Viinist saabuvad Eesti etendusteks kohale ka mõlemad peategelased, Tarkovski osatäitja ja suur KUKA firma robot.

Detsembris jõuab viimaks publikuni sel kevadel ära jäänud „Entel-tenteli“ 50. sünnipäevakontsert, kus astuvad üles Eesti Raadio Laste Laulustuudio koorid Kadri Hundi ja Kaie Tanneri juhatusel, Püha Miikaeli poistekoori ettevalmistuskoor Imbi Laasi ja Jana Perensi dirigeerimisel ning VHK keelpilliorkester eesotsas dirigent Rasmus Puuriga. Siin on rõõmsat äratundmist nii vanavanematel, vanematel kui ka lastel. Värsked seaded on teinud Jaak Jürisson ja Kadri Hunt, liikumisseaded Märt Agu. Õhtut juhib Tõnu Oja. „Entel-tentel 50“ kontserdid toimuvad 6. detsembril Vanemuise kontserdimajas, 8. detsembril Pärnu kontserdimajas, 10. detsembril Jõhvi kontserdimajas ja 13. detsembril Estonia kontserdisaalis. Kõik kevadistele kontsertidele ostetud piletid kehtivad!

Jõuluaegne „Pühademuusika“ toob sel korral tervitusi Viinist. Ooperilaulja Annely Peebo ja vokaalgrupp VieVox (Austria) esitavad kauni pühademeeleolulise kava­ kõlab Viini klassikute muusika ja Viini valsid, sekka mõned maailma tuntumad jõuluhitid, ning muidugi ka eesti muusika. Eesti publiku ees on maailmakuulsa Viini poistekoori vilistlastest koosnev VieVox esimest korda. Annely Peebo ja VieVoxi kontserdid toimuvad 25. detsembril Pärnu kontserdimajas, 26. detsembril Estonia kontserdisaalis, 27. detsembril Vanemuise kontserdimajas ja 28. detsembril Jõhvi kontserdimajas.

Lisaks suurkontsertidele toob Eesti Kontserdi 80. sünnipäeva-aasta sügishooaeg publikuni arvukalt värvikaid muusikasündmusi ja kontserdisarju nii Tallinnas kui ka kõikjal Eesti. Vaid Pärnusse jõuab sealseks hooaja avakontserdiks Poola Raadio kammerorkester Amadeus, solistiks Irina Zahharenkova. Lisaks Soome Raadio Sümfooniaorkesterile on põhjanaabrite poolt külla tulemas legendaarne kammerorkester Tapiola Sinfonietta, kel kõrvuti Tõnu Kõrvitsa Thule eleegiate ja Tšaikovski Rokokoo variatsioonidega (solist Jonathan Roozeman) kavas Beethoveni 7. sümfoonia, dirigent Risto Joost.

Teist korda võõrustab Tallinn Kultuurikatlas rahvusvahelist lastefestivali „Big Bang“ ning kevadel pausile pandud noorte interpreetide telekonkurss „Klassikatähed“ jõuab algaval sügishooajal samuti oma finaali ja võitjate galakontserdini.

Eesti Kontsert tuletab meelde, et tulenevalt terviseameti hetkel kehtivast publiku hajutamise nõudest pannakse müüki piiratud kogus pileteid. Kontserdipaikades palume publikul hoida distantsi, pesta ja desinfitseerida käsi ning haigena koju jääda.

 

Andri Maimets
Eesti Kontserdi kommunikatsioonijuht
5620 1117
andri.maimets@concert.ee
www.concert.ee
www.facebook.com/eestikontsert

Kummardusena kahele suurele heliloojale, Veljo Tormisele ja Arvo Pärdile, avab Eesti Kontsert oma sügishooaja Tallinnas erandlikult kahe järjestikuse kontserdiõhtuga. Esimesel õhtul jõuab publiku ette Tormise muusikale loodud vaatemänguline lavastus „Ringlemisi“, päev hiljem tuleb Eestis esmaesitusele Pärdi teose „La Sindone“ uusversioon.

„Veljo Tormise ja Arvo Pärdi panus Eesti ja maailma muusikalukku on olnud mõõtmatu ning nii sündiski otsus tänada sügishooaja avaakordiga mõlemat heliloojat,“ tutvustas Eesti Kontserdi juht Kertu Orro hooaja kaheosalise avangu sünnilugu. „Sel hooajal 80. sünnipäeva tähistav Eesti Kontsert on Tormise ja Pärdi loominguga seotud olnud aastakümneid ning kaheldamatult on mõlemad loojad Eesti kaasaegse muusika visiitkaardiks kogu maailmas,“ lisas Orro.

Sügishooaja esimesel avaõhtul, 24. septembril kell 19 Estonia kontserdisaalis esietenduvas muusikalavastuses „Ringlemisi“ tulevad ettekandele soolohäälele, koorile ja elektroonikale seatud Veljo Tormise teosed – nii väiksed vokaaltsüklid (sh „Neli kildu“, „Kimbuke tähti“) kui ka tuntud kooriteosed (sh „Ingerimaa õhtud“, „Pikse litaania“). Teet Kase lavastuses on kandev roll Liisi Koiksonil ja Eesti Filharmoonia Kammerkooril, laiendatud kõlaruumi eest hoolitsevad Sander Mölder ja Ülo Krigul, visuaali loovad videokunstnik Taavi Varm ja EKA tudengid, muusikajuht ja dirigent on Kaspars Putniņš.

„Meie geograafilises areaalis on rituaalsed tegevused seotud aastaaegadega, aga siin on ka teine paralleel – aastaring kui sünd, noorus, tegutsemine ja vanadus-surm,“ kirjeldas lavastaja Teet Kask. „Oleme harjunud kevadet ootama, lilledega koos rõõmustama, sügistuule all küürutama, lumega peitu pugema. Aastaaegade vaheldumine mõjutab väga meie sotsiaalset käitumist, tundeelu, mõtteid. Nii ühinevad lavastuses kaks tasandit, esivanemate ammune pärand ja Tormise hiljutine pärand,“ lisas lavastaja.

Veljo Tormise 90. sünniaastapäevaks valminud muusikalavastus „Ringlemisi“ etendub ka 25. septembril kell 19 Pärnu kontserdimajas ja 26. septembril kell 19 Vanemuise kontserdimajas.

Hooaja teise avaõhtuga, mis toimub 25. septembril kell 19 Estonia kontserdisaalis, tähistatakse Arvo Pärdi 85. sünnipäeva. Sel puhul tuleb Eestis esiettekandele Pärdi teose „La Sindone“ uusversioon, mille maailma esiettekanne on 8. septembril Novosibirskis toimuval ülesiberilisel kunstifestivalil. Teose kannavad ette maailma tippviiuldaja Vadim Repin ja Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, dirigeerib Andres Mustonen.

Arvo Pärt on teose uue versiooni kohta öelnud järgmist: „Tänu Vadim Repini ja Andres Mustoneni koostööle tekkis mul sellest teosest täiesti uus nägemus, mida ma püüdsin ka teostada. Ma hindan Repini eriliselt tundlikku musitseerimist, samuti dirigent Andres Mustoneni head tunnetust, mida olen näinud meie pikaajalise koostöö jooksul. Hea meelega usaldan selle esiettekande nende kätte.“ Lisaks Repinile ja Mustonenile on teos pühendatud Torino muusikafestivali Settembre Musica endisele juhile Enzo Restagnole, kelle tellimusel teos 2006. aastal esmakordselt valmis.

Sünnipäevakontserdi ettevalmistamise ajal lahkus Andres Mustoneni lähedane mõttekaaslane, meie aja üks suuremaid heliloojaid Krzysztof Penderecki, kellele mõeldes on kavas tema „Agnus Dei“. Veel kõlab kontserdil Kreegi, Bruchi ja Schuberti looming.

Arvo Pärdi sünnipäevakontsert kantakse 24. septembril kell 19 ette ka Jõhvi kontserdimajas.

Piletid Eesti Kontserdi sügishooaja avakontsertidele on saadaval Piletilevis ja Piletimaailmas.

Eesti Kontsert tuletab meelde, et tulenevalt terviseameti hetkel kehtivast publiku hajutamise nõudest pannakse müüki piiratud kogus pileteid. Kontserdipaikades palume publikul hoida distantsi, pesta ja desinfitseerida käsi ning haigena koju jääda.

 

Andri Maimets
Eesti Kontserdi kommunikatsioonijuht
5620 1117
andri.maimets@concert.ee
Skype: andrimaimets

Sel neljapäeval, 2. juulil algab Kadrioru lilleaias kontserdisari „Suveklassika Kadriorus“, mille kavast leiab need kammerkontserdid, mis kevadise eriolukorra tõttu kunagi ettekandeni ei jõudnud. Festivali avaõhtuga tähistatakse suvefestivali „In Horto Regis“ 10. sünnipäeva.

Head ajakirjanikud! Olete lahkelt palutud 2. juuli õhtul kell 19 Kadrioru lilleaias algavale kontserdile, millega ühtlasi tähistame suvefestivali „In Horto Regis“ kümnendat sünnipäeva. Oma osalemissoovist palume aegsasti teada anda e-posti aadressil andri.maimets@concert.ee.

Suvemuusika kõlab Kadriorus seitsmel neljapäeval, 2. juulist 13. augustini. Sarja avab ansambli Hortus Musicuse kontsert Kadrioru lilleaias, millega ansambel tähistab oma suvefestivali „In Horto Regis“ kümnendat sünnipäeva. Kontserdil „Eurohitid sajandite tagant“ kõlavad keskaegsed muusikahitid. Vabaõhukontsert algab lilleaias 2. juuli õhtul kell 19, vihma korral kolitakse Kadrioru lossi saali, kus toimuvad ka sarja kõik ülejäänud kontserdid.

9. juulil kell 19 kõlab Kadrioru lossis kontsert „Beethoven 250“, kus Eesti parimad noored puhkpillimängijad kannavad ette suurmeistri puhkpillidele loodud kammermuusika, mis on ta klaveri-, viiuli- ja tšellosonaatide ning triode kõrval veidi varju jäänud ning kõlab üsna harva. Ometi on sel muusikal Beethoveni suursugune käekiri ning see kuulub vaieldamatult repertuaari, mida nii interpreedid kui ka publik rõõmuga mängivad ja kuulavad. Esinevad Pipilota Neostus (flööt), Marten Altrov (klarnet), Riivo Kallasmaa (oboe), Jakob Peäske (fagott), Paula Ernesaks (metsasarv) ja Johan Randvere (klaver).

16. juulil kell 19 toimub kontsert „Pillifondi aarded“, mis esitleb noori andekaid eesti interpreete, kelle kasutuses on Eesti Pillifondi vahendatud hinnalised keelpillid. Viiuldaja Mari Poll astub publiku ette meister Nicolaus Gagliano 1723. aastal valmistatud viiulil. Klaveril saadab teda Mihkel Poll, ettekandele tulevad Mozarti sonaat viiulile ja klaverile nr 19 Es-duur KV 302, Beethoveni sonaat klaverile ja viiulile nr 5 F-duur op. 24 ning Respighi viiulisonaat h-moll P 110.

23. juulil kell 19 algav „Vene romanss“ toob kuulajate ette mitmekülgsed artistid Priit Volmeri ja René Soomi. Need paljude lemmikud on eeskätt loomulikult suurepärased ooperilauljad, ent nad on kaasa teinud ka Variuse teatri draamalavastustes. Artistid ühendavad jõu ja võimed nii lauljate kui ka näitlejatena ning tulemuseks on elamuslik tervik – vene muusika ja luule haarav sümbioos.

30. juulil kell 19 toimuv ansambli Trio ’95 kontsert sünnib koostöös interpreetide liiduga. See kolmest klassivennast koosnev ansambel alustas tegevust 2003. aastal Tallinna Muusikakeskkoolis. Hiljuti võitis trio maineka rahvusvahelise Ilmari Hannikaineni klaverikammermuusika konkursi Jyväskyläs. Peale Eesti on nad kontserte antud Šveitsis, Saksamaal ja Soomes. Trio koosseisus on Robert Traksmann (viiul), Marcel Johannes Kits (tšello), Rasmus Andreas Raide (klaver). Praegu jätkavad kõik kolm õpinguid Saksamaal. Kavas on Haydni, Beethoveni ja Mozarti klaveritriod.

6. augustil kell 19 esineb kontserdil „Pillifondi aarded“ keelpillikvartett koosseisus Hans Christian Aavik (viiul), Katariina Maria Kits (viiul), Johanna Vahermägi (vioola), Valle-Rasmus Roots (tšello). Kavas on Debussy keelpillikvartett g-moll op. 10 ning Prokofjevi keelpillikvartett nr 2 F-duur op. 92.

Sarja lõpetab 13. augustil kell 19 algav kontserdiõhtu „Armastuskirjad“, kus kõlab kõige enam soololaule kirjutanud eesti helilooja Mart Saare looming. Enim on ta kasutanud Juhan Liivi, Karl Eduard Söödi ja Anna Haava luuletusi, ent ta on ka ise laulutekste kirjutanud. Katkeid helilooja kirjadest oma südamedaamidele loeb Anu Lamp, musitseerivad Arete Kerge (sopran) ja Sten Heinoja (klaver).

„Suveklassika Kadriorus“ piletid on saadaval Piletilevis ja Piletimaailmas, Kadrioru lilleaias toimuvale avakontserdile saab pääsmeid osta ka kohapeal. Sarja täiskava leiab Eesti Kontserdi kodulehelt www.eestikontsert.ee.

Eesti Kontsert on vastutustundlik kontserdikorraldaja, kes hoolib oma publikust, esinejatest ja töötajatest. Kõikjal kontserdipaikades järgitakse terviseameti kehtivaid ettekirjutusi. Publikul palume hoida distantsi, pesta ja desinfitseerida käsi ning haigena koju jääda.

 

Andri Maimets
Eesti Kontserdi kommunikatsioonijuht
5620 1117
andri.maimets@concert.ee
Skype: andrimaimets