Eesti Rahvusmeeskoor Dresdenis

Rahvusmeeskoor tähistas Eesti Vabariigi juubelit kahe kontserdiga Saksamaal, Dresdenis.

Esmaspäeval ja kolmapäeval andis Eesti Rahvusmeeskoor kontserte Dresdeni Kulturpalasti värskelt moderniseeritud kontserdisaalis. 11. veebruari kontserdi esimeses pooles esitas meeskoor peadirigent Mikk Üleoja juhatusel Arvo Pärdi, James MacMillani ja Max Regeri meeskooriteoseid, teises pooles kõlas Dmitri Šostakovitši sümfoonia nr 13 h-moll „Babi Jar“ bassile, meeskoorile ja orkestrile.
Rahvusmeeskoori juhi Indrek Umbergi sõnul oli see Šostakovitši sümfoonia üks silmapaistvamaid ettekandeid, millele aitasid kaasa nii erakordne solist Mihhail Petrenko,
Dresdeni Filharmoonia sümfooniaorkester kui ka Dresdeni Kulturpalasti viimseni väljamüüdud 1700-kohaline imepärase akustikaga saal. Dresdeni Filharmoonia sümfooniaorkestri peadirigent Michael Sanderling, kes kontserte juhatas, on legendaarse dirigendi ja Dmitri Šostakovitši hea sõbra Kurt Sanderlingi poeg.
Teist korda tuli Šostakovitši „Babi Jar“ ettekandele 13. veebruaril Dresdeni pommitamise (1945) aastapäevale pühendatud mälestuskontserdil. Kahe kontserdi vahepealsel päeval salvestati Šostakovitši 13. sümfoonia plaadifirmale Sony Classics.

Kontserdid toimusid rahvusvahelise programmi „Eesti Vabariik 100“ raames. Eesti 100. sünnipäeva tähistatakse enam kui 30 kohas kogu maailmas. Sellel aastal toimub üle 100 muusika-, kunsti- ja teadusvaldkonna sündmuse.

Lauri Aav
Eesti Kontsert
peaprodutsent
50 22 177
lauri.aav@concert.ee
www.concert.ee
skype: lauriaav

Suure rahvusvahelise ideekonkursi Fedora Prize finaalis konkureerib muusikateatrietendus, milles osalevad Tallinna, Viini ja Moskva jõud. „Tarkovski. The 8th Film“ on valitud parimate sekka ning ootab nelja auhinnalise hulka pääsemiseks publikuhääletust.

Eesti Kontserdi ja PÖFFi koostöös etenduv lugu räägib legendaarse režissööri Andrei Tarkovski kaheksandast, tegemata jäänud filmist.

Ooperi imaginaarse süžee teevad eriti köitvaks kaks teemat. Eksistentsiaalne võitlus – hirm salapäraselt tulnud filmitellimuse ees ning loominguline palang ja tahe veelkord midagi suurt luua. Teisalt hukutav kiindumus virtuaalsesse reaalsusse: haige Tarkovski armub kaunisse ja lahkesse robotabilisse, kes ta aga ooperi lõpus tapab.

Elektroonilise ooperi muusika loovad kaasaegse eesti muusika lipulaev ansambel U: ja helilooja Ekke Västrik. Teose idee autor, festivali Musiktheatertage Wien kunstiline juht Thomas Desi sisendite põhjal luuakse akustilistel pillidel ning elektroonikal põhinev helimaastik. Moskva Helikon-Opera lauljad esitavad partiid, mis põhinevad vaid vokaliisil, ilma sõnadeta laulmisel. „Tarkovski. The 8th Film“ on Fedora Prize’i finaalis koos suurte Euroopa ooperimajade (Pariisi Rahvusooper, Saksa Rahvusteater, teater Under den Linden jt) ning juhtivate uue teatrikunsti keskustega (Rotterdam Operadagen).

Hääletuse lõpuni 22. veebruaril on jäänud vaid 13 päeva ning hääletamiseks peab veebilehelt fedora-plaform.com otsima ooperi kategooriast üles etenduse „Tarkovski. The 8th Film“ või minema otse lehele https://www.fedora-platform.com/competition/project/tarkovski-the-8th-film/32

Ooper valmib Eesti Kontserdi, Musiktheatertage Wien, PÖFFi, Moskva Helikon-Opera ja Tallinna Tehnikaülikooli koostöös ning on juba valitud maailma ühe juhtivama festivali Bregenzi festivali kavva. Lisaks on etendused kokku lepitud Viinis, Tallinnas, Moskvas ja Genovas. Eesti esiettekanne toimub 2019. aasta PÖFFil.

Fotod robotist: https://www.google.it/search?q=robot+pepper&client=firefox-b&dcr=0&tbm=isch&tbo=u&source=univ&sa=X&ved=0ahUKEwi5h4HhxpjZAhWJ6aQKHQFoD_cQsAQIMg&biw=1536&bih=704

Eesti Kontsert

Järjekorras XI Jõhvi balletifestivalil on kohal Peterburi Mihhailovski teater, Moskva Balletiteater ja Eesti Rahvusballett. Festival teeb kontseptuaalse kummarduse kaasaegsele tantsuteatrile, pakkudes seekord ainult oma ala tippude modernseid balletilavastusi.

Peale kuueaastast pausi on balletifestivali peakülaliseks õnnestunud meelitada taas maailma üks märkimisväärsemaid balletitruppe Peterburi Mihhailovski teater.
1833. aastal loodud Mihhailovski on üks vanimaid järjepidevalt tegutsevaid teatreid Venemaal. 1. mail Jõhvi kontserdimajas etenduv „Nacho Duato lühiballettide õhtu“ koosneb
Franz Schuberti, Claude Debussy ja Heitor Villa-Lobose muusikale loodud lühiballettidest, millest osad on Jõhvi festivalipublikule tuttavad juba varasemast ajast.
1957. aastal sündinud tantsumaailma legend Nacho Duato on töötanud Hollandi Tantsuteatri ballettmeistrina, olnud kakskümmend aastat Hispaania Rahvusballeti kunstiline juht, ning Peterburi Mihhailovski teatri balleti juht. Alates 2014. aastast on ta Berliini Riigiballeti kunstiline juht ning Mihhailovski teatri alaline külaliskoreograaf.

3. mail etendab Eesti Rahvusballett Eduard Tubina balletti „Kratt“. See esimene eesti ballett on ühtlasi Tubina esimene töö muusikateatrile. Lavastaja ja koreograafi Marina Kesleri sõnul arvestas ta seda, et trupp on väga kõrgel tasemel, ja kasutas maksimaalselt nii trupi füüsilist kui ka emotsionaalset võimekust. „Mulle on väga lähedane modernballett, ja lõpuks tuli minu miksitud kehakeel klassikast, moderntantsust ja neoklassikast,“ rääkis Kesler „Aktuaalsele kaamerale“.

5. mail on festivali külaliseks Moskva Balletiteater silmapaistva noore Kanada koreograafi Robelt Binet’ kaasaegse tantsulavastusega „Kreutzeri sonaat“ Lev Tolstoi samanimelise jutustuse ainetel; libreto on kirjutanud Britta Johnson (Kanada), muusika Gity Razaz (USA).
Õhtu teiseks lühiballetiks on Anastassia Kadruleva ja Artjom Ignatjevi koreograafiaga Aleksei Aigi muusikale loodud „Equus“ (lad hobune). See paotab ust tantsumaailma varjatud poolde, näidates millise ennastületava töö tulemusena sünnib sundimatuna näiv ilu.

Lisaks on Jõhvi balletifestivali kavas arvukalt traditsioonilisi sündmusi, nagu laste balletigala, aga ka moe-show, beebiballett, töötoad jpm.

XI Jõhvi balletifestival
27. aprill – 5. mai 2018
Piletid tulevad müügile 5. veebruaril

Lauri Aav
Eesti Kontsert
peaprodutsent
50 22 177
lauri.aav@concert.ee
www.concert.ee
skype: lauriaav

Balti riigid ühendavad Eesti, Läti ja Leedu 100. sünnipäeva puhul jõud muusikaliseks kingituseks. Ühiskontserdil kõlavad kolme maa heliloojate uued teosed.

Kõrvuti Erkki-Sven Tüüri teosega „Questions …“ on kavas läti ja leedu heliloojate teosed – Justė Janulytė uudisteos „Here at the quiet limit“, kirjutatud selle kontserdiprojekti jaoks, ning Pēteris Vasksi „Musica appasionata“.
Erkki-Sven Tüüri teose „Questions…“ („Küsimused“) teksti aluseks on katkend intervjuust kvantfüüsik David Bohmiga. Teose versioon meeskoorile, solistidele ja keelpilliorkestrile sündis Mikk Üleoja algatusel. Selle kandsid 28. märtsil 2015 Estonia kontserdisaalis esimest korda ette Eesti Rahvusmeeskoor ja Tallinna Kammerorkester.
Erkki-Sven Tüür on teose kohta öelnud: „Ma ei tahtnud seekord kasutada ei liturgilist ega kõrgpoeetilist teksti, vaid midagi seesugust, mis võiks esmapilgul näida proosaline, kuid oleks samas mingil sügavamal tasandil oluline või visionaarne. Siis meenus mulle kvantfüüsik David Bohmi raamat „On Creativity“ („Loovusest“), milles on ka intervjuu. Küsimuse-vastuse printsiip andis võimaluse teatud määral teatraalseks lähenemiseks. Kõik ülejäänu on peidus tekstis – olgu see siis utoopiline või mitte, kuid meil tuleb nende küsimustega tegeleda.“

Dirigent Mikk Üleoja sõnul on sõnul on kontserdi märksõnaks „kontrastid“. Eeskava on kontrastidel põhinev valik Baltimaade rahvusvaheliselt tuntud tippheliloojate loomingut. „Me mõtleme ja näeme asju eri moodi, kui erinevad me õnneks oleme,“ kinnitab Üleoja. Juba mitu päeva Leedus kohaliku kammerorkestriga proove teinud dirigendi sõnul on ta rõõmus Justė Janulytė erakordselt õnnestunud uudisteose üle ning samuti rahul meie Rahvusmeeskoori 110-protsendilise valmisolekuga nendeks ülesastumisteks.

Täna toimub esimene kontsert Klaipėda kontserdimajas, homme, 26. jaanuaril Kaunase Filharmoonia saalis ning 27. jaanuaril Leedu Filharmoonia saalis, Vilniuses.

Eesti suurimates kontserdimajades toimuvad samad kontserdid aprillikuus:
T 24. aprill Vanemuise kontserdimaja
K 25. aprill Jõhvi kontserdimaja
N 26. aprill Estonia kontserdisaal
R 27. aprill Pärnu kontserdimaja
Eesti Rahvusmeeskoor, Leedu Kammerorkester
Solistid Ka Bo Chan (kontratenor), Valter Soosalu (tenor), Ott Indermitte (bariton)
Dirigent Mikk Üleoja

Kontserdid toimuvad rahvusvahelise programmi „Eesti Vabariik 100“ raames. Eesti 100. sünnipäeva tähistatakse enam kui 30 kohas kogu maailmas. Sellel aastal toimub üle 100 muusika-, kunsti- ja teadusvaldkonna sündmuse.

Lauri Aav
Eesti Kontsert
peaprodutsent
50 22 177
lauri.aav@concert.ee
www.concert.ee
skype: lauriaav

Andres Mustoneni ja Hortus Musicuse 1989. aastal algatatud barokkmuusika kontserdisari on välja murdnud ühele ajastule pühendatud muusika kitsast voolusängist ning kannab juba seitsmendat aastat pealkirja MustonenFest.
„MustonenFest ei ole alguskuupäevast lõppkontserdini kestev hetk, vaid pidev muusikas olek. Tegelen nende asjadega, mis on minu jaoks tähtsad ja aktuaalsed. Need pole midagi sellist, mis tooks kasu nüüd ja kohe. Mind huvitab festivali juures kõik, mis on seotud tsivilisatsiooni lätetega, milles me elame juba üle kahe tuhande aasta, ja ma jätkan neid otsinguid, et oma leidusid publikuga jagada,“ ütleb Andres Mustonen festivali eel.

Tänavune MustonenFest pakub oma tavapärasel toimumisajal jaanuari-veebruari vahetusel küllusliku valiku eriilmelisi muusikaõhtuid, olles omamoodi läbilõige kunstilise juhi Andres Mustoneni mitmekülgsest muusikuisiksusest. Avakontserdil tuleb Eesti esiettekandele Krzysztof Penderecki hiliseim oratoorium, mis on pühendatud Esimese maailmasõja 100. aastapäevale ja mille esiettekanne kõlas Brüsselis 2014. aastal, kus lisaks hiiglaslikule orkestrile osales 1300 lauljat, dirigeeris Andres Mustonen. Festivali avakontserdil kannavad teose ette segakoor Latvija ning Läti Riiklik Sümfooniaorkester. Pendereckil on plaanis olla Tallinna kontserdil kohal; kontserdil loodab viibida ka Avi Berman, kelle teos „Kaddish“ tuleb samuti ettekandele. Avakontserdi „kolmandaks peateoseks“ on Beethoveni 9. sümfoonia.

MustonenFest teeb Eesti sünnipäevakuul kummarduse kodumaale: eesti muusikale pühendatud kavaga „Ilus Eesti“ astuvad üles tütarlastekoor Ellerhein, kammerkoor Collegium Musicale ja Klaaspärlimäng Sinfonietta. Sünnipäevakontserdi kavas on valik ilusat harmoonilist eesti muusikat läbi aegade (Heino Eller, Cyrillus Kreek, Lepo Sumera, Galina Grigorjeva, Tõnis Kaumann, Pärt Uusberg).

MustonenFesti väliskülalisteks on tänavu Maroko lauljatar Sanaa Marahati ja viiuldaja Salim Amri, Türgi kanun’i-mängija Tahir Aydoğdu, mandoliinivirtuoosid Yakob Reuven (Iisraelist) ja Mari Carmen Simon (Hispaaniast), nelja klaveri ansambel eesotsas armastatud pianist Aleksei Ljubimoviga ja paljud paljud teised.
Andres Mustoneni sõnul on märkimisväärne, et Aleksei Ljubimov osales pianistina kõige esimese barokkmuusikafestivali esimesel kontserdil u 30 aastat tagasi.
Loomulikult osaleb hiljuti 45. sünnipäeva tähistanud ansambel Hortus Musicus.

Festival toimub 26. jaanuarist 4. veebruarini Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Jõhvis.

Täpsem kava Eesti Kontserdi kodulehel: https://concert.ee/kontserdi-kategooria/mustonenfest/

Esinejate fotod: http://dirigent.concert.ee/avalik-ftp/MustonenFest 2018_fotod
Lisainfo:
Lauri Aav
Eesti Kontsert
peaprodutsent
50 22 177
lauri.aav@concert.ee
www.concert.ee
skype: lauriaav

Estonian Voices esines USA suurimal muusikavaldkonna professionaalide kogunemisel.

13. jaanuari õhtul andis a cappella ansambel Estonian Voices New Yorgi Skandinaavia majas ovatsiooniderohke kontserdi täissaalile. Kuulajate seas oli nii kohalikke New Yorgi eestlasi kui ka mõjukate muusikaprofessionaalide organisatsioonide ISPA (International Society for the Performing Arts) ja APAP (Association of Performing Arts Presenters) konverentside delegaate, kes otsivad uusi talente. Eestit esindavad USA suurimal muusikavaldkonna kogunemisel APAP tänavu Estonian Voices ja Curly Strings. APAP konverentsi tuhandetele delegaatidele jagatava  infomapi hulka kuulub eksklusiivselt ajakirja “International Arts Manager” värske number, mis on seekord pühendatud Eesti muusikaelule Eesti Vabariigi 100 aasta juubeli valguses.

Lisaks edukale esinemisele Skandinaavia majas toimusid 13. ja 14. jaanuari hilisõhtul APAP konverentsi raames ansambli Estonian Voices esitlused ehk showcase´id. Paljud delegaadid jätsid pärast esitlusi oma otsekontaktid nii koostööhuvist lähtudes, kui ka selleks, et olla kursis ansambli tulevase käekäiguga USA suunal, kinnitas ansambli New Yorgi esinemisi korraldanud välisprojektide produtsent Svea Ideon-Marks Eesti Kontserdist.

Musco Kunstide keskuse (muscocenter.org) juht Californiast Richard Bryant, kelle valduses on juhtida vaid 1,5 aasta tagasi valminud üliuhke ooperi- ja kontserdisaali programm ning kelle hooajakavast võib leida nii Placido Domingo, kitarristi Buddy Guy ja laulja Amy Granti jpt.  avaldas ansamblile tunnustust. „Tulin Estonian Voices´t kuulama huvist vokaalmuusika vastu ning ütlen siiralt, et ei osanud sedavõrd positiivset kogemust oodata. Estonian Voices köitis publiku esimesest loost. Tänu oma isikupärale suudavad nad võluda paljusid kuulajaid ning neid ootab ees huvitav teekond. Olen neid kindlasti valmis tutvustama oma programmides,“ kinnitas Bryant. Koostöövalmidust kinnitas ka Jean Schreiber, kes töötab mitme USA vokaalansambli esindajana.

APAP on üks suurematest muusikatööstuse konverentsidest USA-s, mille raames toimub mitutuhat kontserti, etendust ja esitlust tsirkusest ja mustkunstist tippklassi eksperimentaalse muusikateatrini. Kaasatud on esinemispaigad Carnegie Hallist põnevate nišiklubideni. Tullakse kokku, et vahetada kontakte, ideid ning olla kursis uute projektide ja ansamblitega, kes valmis mööda ilma tuuritama. Samal ajal toimub New Yorgis lisaks eelpool nimetatud ISPA ja APAPi konverentsile ka Ameerika suurim jazzi showcase-festival NYC Winter Jazzfest, maailmamuusika showcase-festival globalFest, jazziajakirjanike konverents, muusikateatri showcase-festival Prototype, kui nimetada vaid suuremaid muusikaprofessionaalidele mõeldud ettevõtmisi. New Yorki koguneb peaaegu kahenädalaseks perioodiks kümneid tuhandeid muusikavaldkonna otsustajaid üle maailma. Eesti organisatsioonidest on kohal Eesti Kontsert, Music Estonia ja ERP. Kohapealsele ajsaajamisele paneb oluliselt õla alla Eesti konsulaat New Yorgis.

New Yorgis viibiv Kultuuriministeeriumi muusikanõunik Madli-Liis Parts kinnitab Eesti ansamblite edu. “Estonian Voicese ja Curly Stringsi jõudmine sellise kaliibriga muusikaprofessionaalide huviorbiiti on suur samm, eriti kui arvestada, et meiepoolsest soovist seal osaleda jääb väheks – ansambel peab meeldima esitluskontsertide kunstilistele juhtidele ja seda meie mõjutada ei saa,” räägib Parts.
Muusikanõunik kinnitab, et huvi eesti muusika vastu on suur ning valmisolek meie heliloojate, kollektiivide ja ka korraldajatega koostööks olemas.

Estonian Voices´e esinemisi USA-s korraldas Eesti Kontsert ning ansambli sõitu toetas EV Kultuuriministeerium.

Fotod Madli-Liis Parts   https://we.tl/8jlsiClL0P

Lisainfo:
Lauri Aav
Eesti Kontsert
peaprodutsent
50 22 177
lauri.aav@concert.ee
www.concert.ee
skype: lauriaav

Täna 45 aastat tagasi, 12. novembril 1972 toimus Hortus Musicuse päris esimene kontsert. Ansambel tähistab oma juubelit täna, homme, ülehomme kontsertidega „Euroopa sünd“

Andres Mustoneni sõnul on 45-aastane Hortus Musicus super-vitaalne, loominguline, vabade inimeste koosmusitseerimine. „Hortus Musicuse sarnased kooslused on jätkusuutlikud vaid sel juhul, kui kõik ansambliliikmed võrdselt loovad ja panustavad, realiseerivad igapäevaselt uusi ideid kontsertidel ja üldse muusikas.“ lisab Mustonen

Hortus Musicus on fenomen, mõttekaaslaste kooslus, kes ärritas juba Nõukogude ajal võime oma kontserdikavade vaimuliku allteksti ning ekstaatilise mängumaneeriga. Ansambli sünnipäevakontsert esitleb Euroopa ning selle muusikaliste algallikate – Araabia ja Bütsantsi kultuuri. Muusikute üksteist toetav koosmäng on juba 45 aastat kutsunud esile publiku vaimustuse kõikjal maailmas ning irriteerib ülikorralikke kivinenud arusaamadega interpreete.

T 12. detsember kell 19 Vanemuise kontserdimaja
K 13. detsember kell 19 Estonia kontserdisaal
N 14. detsember kell 19 Jõhvi kontserdimaja
„Euroopa sünd“
Hortus Musicus 45
Andres Mustonen (kunstiline juht, viiul), Olev Ainomäe (pommerid, šalmei, plokkflöödid), Imre Eenma (violone), Valter Jürgenson (tromboonid), Tõnis Kaumann (bariton, löökpillid), Tõnis Kuurme (dulcian, rauschpfeiff, plokkflöödid), Riho Ridbeck (bass, löökpillid), Ivo Sillamaa (klavessiin, orel), Anto Õnnis (tenor, löökpillid), Taavo Remmel (kontrabass)

Kontsert on pühendatud Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumisele ning Eesti Vabariigi 100. sünnipäevale.

Fotod: 1972 / 1982 / 2017
https://we.tl/g037k4axnK

Lauri Aav
meediajuht
Eesti Kontsert
50 22177
lauri.aav@concert.ee

TALLINN, 11. detsember, BNS – Peaminister Jüri Ratas arutas esmaspäeval Eesti Kontserdi esindajatega Georg Otsa 100. sünniaastapäeva tähistamist Venemaal, Soomes ja veel mitmes naaberriigis.

“Idee tuua Eesti sõnum kohale läbi Georg Otsa loo jutustamise on võimas ja väärt toetamist,” sõnas Ratas pressiesindaja teatel. Ta lisas, et juubeli kattumine Eesti Vabariigi 100. aastapäeva tähistamise perioodiga lisab ettevõtmisele nii sümboolsust kui kaalu.

Eesti Kontsert on välja töötamas rahvusvahelist projekti tähistamaks Eesti kuulsaima ooperilaulja Georg Otsa 100. sünniaastapäeva. „Georg Otsa kunst ja tema elutöö on unikaalsed ning seda on läbi aegade armastanud miljonid inimesed. See on üks väärtuslikemaid osi Eesti muusikakultuurist, mida me peaksime jagama kogu maailmaga,“ ütles Eesti Kontserdi juhatuse liige Jüri Leiten.

Eesti Kontsert on sõlminud Moskva teatriga Helikon-Opera kokkuleppe uue kontsertetenduse loomiseks nimega „Mister Georg Ots“. Lavastuse esietendus on planeeritud toimuma 2019. aasta juulis Saaremaa Ooperipäevadel. Lisaks plaanitakse etendust esitada ka Georg Otsa sünniaastapäeval, 21. märtsil 2020. aastal, Nordea Kontserdimajas. „Helikoni kunstiline juht Dmitri Bertman soovis teha seda lugu nii, et publik tunneks, nagu Georg Ots viibiks siinsamas saalis,“ ütles Leiten.

Lisaks sellele on Eesti Kontserdil ja Helikon-Operal kavas kolm suurt ringreisi, mis hõlmaksid Venemaad, Baltimaid, Valgevenet, Ukrainat ning Soomet. Ringreisidega soovivad korraldajad tõmmata naabermaade publiku tähelepanu Eesti Vabariigile ja selle kultuurile laiemalt. Ringreiside raames on kavandatud ka rändnäitus Georg Otsa
elust ja filmi “Georg” linastused.

Tallinna toimetus, +372 610 8866, sise@bns.ee

Põhjanaabrite 100 aasta juubelipidustuste muusikaliseks peasündmuseks oli Soome Raadio Sümfooniaorkestri ja Eesti Rahvusmeeskoori ühine mammutkontsert Helsingi Musiikkitalo kontserdimajas algas 6 detsembril kell 15 päeval ja lõppes kella 18 paiku ühise Finlandia laulmisega.
Kontserdi kavas oli kaks esiettekannet – Lotta Wennäkoski „Uniin asti“ ning  Magnus Lindbergi „Tempus fugit“. Mõlemad teosed on loodud Soome juubeliks. Loomulikult kõlas kontserdil ka soomlaste rahvuslik uhkus – Sibeliuse „Kullervo“, mille kohta kirjutas helilooja kaasaegne Oskar Merikanto Soome Päevalehes:  „See on kõige mõjuvam ja võimsam teos, mida soomlase pliiats eales on kirjutanud“.
Musiikkitalo suure saali 1704 kohta müüdi viimseni välja juba neli kuud tagasi, nii oli kõigil kohaletulnuil võimalus kontserti otseülekandes jälgida Kansalaistoril, Musiikkitalo hiiglaslikult led-ekraanilt. Soome Raadio Sümfooniaorkestri peadirigendi Hannu Lintu sõnul oli  suurkontserdi finaaliks väljakule sadu inimesi, ning kontsert lõppes ühise Finandia laulmisega. „Mulle meeldib mõelda, et tegu oli ajaloolise kontserdiga, veel mida 50-ne aasta pärast publiku hulgas meenutatakse, kui oluilist osa Soome muusikaajaloos“
Sama kavaga kontsert toimub laupäeval Estonia kontserdisaalis.
L 9. detsember kell 19 Estonia kontserdisaal
Soome Raadio Sümfooniaorkester
Eesti Rahvusmeeskoor
Niina Keitel (metsosopran), Tuomas Pursio (bariton)
Dirigent Hannu Lintu
Kavas:
Magnus Lindberg. ”Tempus fugit”
Sibelius. ”Kullervo- sümfoonia” op. 7

fotod Helsingi kontserdist: https://we.tl/Xi7DHIZgsu

Lauri Aav
meediajuht
Eesti Kontsert
50 22177
lauri.aav@concert.ee

Sel sügisel tähistab ansambel Hortus Musicus  45 aasta koosmusitseerimise juubelit, olles omal alal vanim katkematult tegutsev ansambel Ida-Euroopas ja üks väheseid nii pikaealisi terves maailmas.

Juubelikontsertide seeria algas septembris kolme kontserdiga Iisraelis, Sel laupäeval (18.11) esinetakse Peterburi Filharmoonia väikeses saalis ja 20. novembril Moskva Tšaikovski-nimelises kontserdisaalis. Peterburi on linn, kus ansambel Hortus Musicus on esinenud kogu oma tegevusaja vältel igal aastal, ühtegi hooaega vahele jätmata. Moskvast suundub ansambel Türgi poole, kus antakse kontsert Istanbulis. Järgmisel nädalal (23.11) on juubelikontsert Pärnu kontserdimajas. Koduvabariigis kulmineeruvad juubelipidustused detsembri keskel ülesastumistega Vanemuise kontserdimajas Tartus (12.12), Estonia Kontserdisaalis (13.12) ja Jõhvi Kontserdimajas (14.12).

Lauri Aav
meediajuht
Eesti Kontsert
50 22177
lauri.aav@concert.ee